Barca kulutab noortele 83 korda rohkem kui Levadia (7)
Euroopa Klubide Assotsiatsioon (ECA) pani hiljuti kokku raporti, millega saadi ülevaade noortetööst erinevates Euroopa klubides ning koos Barcelona, Arsenali ja Ajaxiga uuriti eraldi ka Tallinna Levadia toimimist.
ECA üsnagi laiahaardeline uuring Euroopa profiklubide noortesüsteemide toimimise kohta võttis täpsema vaatluse alla kümnel erineval finantstasandil opereerivat ja noortetööga silma paistnud Euroopa klubi. Viimasel aastakümnel üsna palju Eesti koondislasi kasvatanud Levadia oli üks klubidest, mis raportis oma leheküljed ära teenis.
Lisaks Levadiale ja Barcelona, Arsenali ning Ajaxi triole vaadeldi Lensi, Milano Interit, Müncheni Bayernit, Lissaboni Sportingut, Zagrebi Dinamot ja Liege'i Standardit.
Üldised andmed noortetööst Euroopa klubides
ECA avastas, et umbes pooled klubid kulutavad noorteakadeemiale maksimaalselt kuus protsenti oma eelarvest, kuid peaaegu kolmandik kulutab rohkem kui kaheksa protsenti. Enamjaolt on klubid, kes kõige suurema protsendi eelarvest noortesüsteemi investeerivad, just FIFA 3. kategooria klubid nagu Levadia.
Noortesüsteemi kõige kallimaks osaks on reeglina treenerite töötasud, millele kulub ligikaudu 26% eelarvest.
Enamus uuritud Euroopa klubidest üritab noori kasvatada üles kindla visiooni alusel ning omavad kindlat mängusüsteemi, mida kasutatakse ka madalamal tasemel. Lausa 52% klubidest kasutab noorteakadeemias mänguskeemi 4-3-3.
Samas keskendutakse reeglina individuaalsele arengule, mitte meeskonna arendamisele. 60% meeskondadest on põhiplaanile seadnud mängijate tehnilise ja taktikalise arengu.
Peaaegu kõik klubid on noorte treenimisele seadnud kindlad eesmärgid, mille järgi treeningkavasid üles ehitatakse. Reeglina on nende eesmärkide saavutamine periodiseeritud ehk igas vanusegrupis keskendutakse teatud aspektidele rohkem ning järgmises vanusegrupis tegeletakse juba uute asjadega.
Mida vanemaks mängijad saavad, seda tihedamaks muutuvad nii meeskondlikud kui ka individuaalsed treeningsessioonid. Alla 12-aastased kulutavad keskmiselt treenimisele kuni 6 tundi, 13- kuni 15-aastased umbes 9 tundi ning vanemad ligikaudu 11 tundi nädalas.
Meditsiinilised testid toimuvad peaaegu kõikides klubides ning reeglina koostöös jalgpalliliiduga. Lisaks mõõdavad klubid iseseisvalt mängijate füüsilisi näitajaid. Pooltel klubidel on olemas ka eraldi strateegia nn. "hiliste arenejatega" tegelemiseks.
Arengu füüsilise poolega hakatakse eraldi tegelema alates 14. eluaastast. Vähemalt pooled klubid pakuvad mängijatele ka psühholoogilist ja sotsiaalset abi.
Euroopa klubidele valmistab palju probleeme ruumipuudus, sest vaid viiendikul klubidest on olemas enam kui viis mänguväljakut.
Keskmiselt on esindusmeeskonna liikmetest 7,4 mängijat vähemalt kolm aastat klubi noortesüsteemis veetnud ja reeglina on põhimeeskonnas kuus omakasvandikku, kes mängivad tähtsamat rolli.
Kuni 11. eluaastani mängitakse väikesel väljakul ja väga vähese arvu mängijatega, näiteks 4 versus 4 või 5 versus 5. Pärast seda kasvab nii mängijate arv väljakul kui ka mängude pikkus. Täissuurusel väljakul ning 11 mängijaga hakatakse mängima alates 13. või 14. eluaastast.
12- kuni 14-aastaste võistlused on reeglina regionaalsed, kuid pärast seda muutuvad meistrivõistlused juba üleriigilisteks.
Peaaegu pooled klubid ei saa jalgpalliliidult toetust, kuid enamus kinnitavad, et jalgpalliliit on paika pannud üldise jalgpalli arengu visiooni ning loonud oma treenerite koolituse programmi.
Kuidas võimalikult häid mängijaid kasvatada?
Noormängijate edukaks kasvatamiseks peavad klubid vajalikuks viit faktorit: klubi juhatuse selge visioon noorte kasvatamisel, kvaliteetsed treenerid, akadeemia ja esindusmeeskonna omavaheline suhtlus, jalgpalli arendamise visiooni elluviimine ning efektiivne talentide leidmine.
Arengut takistavate faktoritena nähakse tulevikunägemuse puudumist, võistlemist teiste klubidega talentide pärast, agente, piiratud eelarvet ja ebapiisavaid treeningtingimusi.
Mängijate ja klubide kaitsmiseks peetakse vajalikuks nelja meedet: alla 18-aastaste mängijate puhul agentide keelamine; panna mängijale peale kohustus sõlmida oma esimene leping teda treeninud klubiga; alla 18-aastaste mängijate rahvusvaheliste üleminekute keelamine; alla 18-aastaste mängijatele rahvusvaheliste lepingute andmine.
Levadia versus Euroopa parimad
Levadia jalgpallikooli põhieesmärk on sõnastatud järgmiselt: "Igast vanuserühmast peaks vähemalt viis-kuus mängijat jõudma Levadia II meeskonda, kaks-kolm mängijat aga Levadia põhimeeskonda." Sarnaselt on oma sihi sõnastanud näiteks ka Amsterdami Ajax, kelle noorteakadeemiast peaks iga kahe aasta kohta esindusmeeskonda jõudma kolm mängijat. Zagrebi Dinamo sihiks on igast vanusegrupist kahe mängija esindusmeeskonda jõudmine.
Levadia noorte eelarve on vaatluse all olnud klubidest oodatult kõige väiksem - aastas kulub noortetööle umbes 120 000 eurot, samal ajal kui Dinamo kulutab sellele 1,3 miljonit, suurklubid Arsenal ja Inter vastavalt 3 ja 6 ning Barcelona koguni 10 miljonit eurot. Levadia eelarve on aga see-eest stabiilne, sest 70% sellest tuleb või vähemalt tuli otse Viktor Levada taskust.
Võrreldes teiste maadega on Eestis ka skautimine piiratud või peaaegu olematu - alla 17-aastased mängijad klubide vahet üldiselt ei liigu ning noormängijate klubivahetamised algavad alles pärast 17-aastaseks saamist. Mujal on olukord keerulisem - klubid võistlevad noormängijate pärast, mis segab noorte edukat kasvatamist.
Teistega võrreldes on väikesel Levadial ka vähem taustajõude - esindusmeeskonda ja noori ühendavad samad arstid, füsioterapeudid ja muud abiväed, samal ajal kui mujal on noortel ja esindusmeeskonnal omad funktsionärid.
Suureks erinevuseks on veel ka mängijate akadeemiasse jõudmise protsess - kui suurklubides on sõel väga tihe ning uusi mängijaid võetakse vastu kas vaid soovituste, agentide või "talendipäevade" kaudu, siis Levadia treeningutega võivad liituda kõik soovijad - noormängija jääb meeskonda siis, kui mõne proovinädala järel treenerid temas piisavalt oskusi, tahet või potentsiaali näevad.
ECA soovitused Euroopa klubidele
Euroopa Klubide Assotsiatsioon avaldas omalt poolt kümme juhist, mida võiksid klubid noortetöö parandamisel arvesse võtta:
- Noortesüsteemi arendamisel on vajalik selge visioon kui ka pühendumus selle elluviimisel.
- Noortesüsteemi juht peab olema tegev klubi juhtkonnas.
- Noortesüsteemi investeerimine toob endaga kaasa nii finantsilise kasumi kui ka mängijate lojaalsuse.
- Mängude võitmise ja mängijate arengu vahel peab olema tasakaal.
- Noorte mängijate kaasamine esindusmeeskonda väärib eraldi tähelepanu.
- Treenerite tehnilisi oskusi ja motiveerimisvõimet tuleb arendada, et tagada hea keskkond mängijate arenguks.
- Keskenduda tuleb kvaliteedile, mitte kvantiteedile.
- Potentsiaalsete mängijate leidmine peab olema efektiivne.
- Läbi jalgpalli tuleks arendada tähtsaid väärtusi nagu lojaalsus, töökus, sõprus ja üksteisest lugupidamine.
- Esindusmeeskond peaks mängima samamoodi nagu noortetiim, mitte vastupidi.
Raporti koostamisest
Raporti koostamiseks pandi kokku töörühm, mida juhtis igapäevaselt AZ Alkmaariga tegelev Maarten Fontein ning kuhu kuulusid lisaks temale ka Schalke akadeemia juht Bodo Menze, Arsenali noortetöö juht Liam Brady, Heartsi jalgpallidirektor Konstantin Kornakov, Teplice üldsekretär Jan Skypala ja Euroopa Klubide Assotsiatsiooni administratsiooni kuuluv Olivier Jarosz.
Uurimine koosnes kahest osast: kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs.
Kvalitatiivse poole pealt uuriti noortesüsteemides valitsevat visiooni ja filosoofiat, infrastruktuuri, tehnilist lähenemist ja hariduse andmist.
Kvantitatiivses analüüsis koguti erinevaid andmeid laialdaste valdkondade kohta, mis katsid praktiliselt kogu noorteakadeemia toimimist, nende hulgas ka rahalised vahendid ja mängijate arv.
Kokku osales uurimises 96 klubi 41 Euroopa riigist. Raportis võeti spetsiaalse vaatluse alla 10 klubi Euroopa meistriliigadest - sealhulgas ka Tallinna FC Levadia.
Loe raporti täisversiooni siit!
"Barca kulutab noortele 83 korda rohkem kui Levadia".
kallis pealkirjavorpija - mine õige p***e.
sisukas artikkel, huvitav artikkel - ja peaaegu oleks lugemata jäänud "tänu" idioodi välja mõeldud pealkirjale.
krt võtaks kas tõesti RAHA on siis kõige alus, või on raha siiski ainult vahend ideede teostamiseks? mis krdi rahakultust küll inimesed põevad? keda huvitab kui mitu korda barcelona on rikkam kui tallinn?
või kui palju ikka jalgpall on populaarsem?
vägisi tuleb meelde armastus 3 apelsini vastu:
Fata Morgana: "Mina usun seda, ma tean seda Pantalone. Pantalone, kas te tahate saada kuulsaks meheks, palju kuulsamaks kui te praegu olete."
Pantalone: "Veel kuulsamaks?"
Fata Morgana: "Veel kuulsamaks, Pantalone."
Pantalone: "Häh, See on võimatu , ma olen niigi kuulus."
Fata Morgana: "Neli korda kuulsamaks, Pantalone."
Pantalone: "Viis."
Fata Morgana: "Kaheksa."
Pantalone: "Üheksa."
Fata Morgana: "Kümme."
Pantalone: "Nõus."
Fata Morgana: "Kümme korda kuulsam."
Pantalone: "Kümme korda kuulsam. Ei oska seda vist ettekujutadagi. Kujate mind ette kümme korda kuulsamana?"
Fata Morgana: "Ausalt öeldes ei kujuta küll."
Pantalone: "Mina ka."
Fata Morgana: "Nii , kuulake Pantalone, mida te tegema peate."
Pantalone: "Mis ma pean tegema ka veel midagi või?"
Fata Morgana: "No kui te tahate saada kümme korda kuulsamaks."
Pantalone: "Heh, siis otsige lolli."
Fata Morgana: "Mina ei tea, ma leidsin omast arust ju."
Pantalone: "Teate mees, kui ma just väga vähe pean tegema."
Fata Morgana: "Väga vähe peate tegema ja olete kümme korda kuulsam. Vähe vähe vähe peate liigutama."
Pantalone: "Vähe vähe?"
Fata Morgana: "Vähe vähe. Nõus jah?"
Pantalone: "Mitte rohkem kui ma siiamaani olen riigi heaks teinud."
Fata Morgana: "Isegi vähem."
Pantalone: "Veel vähem? Siis ma olen nõus."
Et lugeja üldse sisuni jõuaks, peab pealkiri väljakutsuv olema. Ja et see uudis kogus isegi peauudise kohta keskmisest oluliselt rohkem vaatamisi, siis ilmselt täitis ka pealkiri eesmärki.
igatahes tänud raporti kojutoomise eest!
