Bernhardt alustas Eestis oma viimast aastat? (7)
Eesti noortejalgpalli eesotsas kuuendat tööaastat alustanud Frank Bernhardti sõnul võib käimasolev aasta jääda talle viimaseks.
Saksamaa treener rääkis transfermarkt.de portaalile antud põhjalikus intervjuus avameelselt Eesti noorte edusammudest ja eesootavast U-19 koondise EM-finaalturniirist, aga ka Meistriliigast, A-koondisest ja siinse jalgpalli üldistest probleemidest.
Bernhardt meenutas, et Eestisse saabudes lubati talle ka tööd A-koondise juures, aga nii asjad siiski ei läinud ja tulevikus ihkab ta täiskasvanute juurde naasta.
“Kuna minu leping lõppeb sel aastal detsembris, võin ma proovida midagi uut, aga ma pole veel otsustanud,” rääkis ta. “Eesti Jalgpalli Liidu töö on väga huvitav, aga minu isiklik eesmärk on töö meestega klubijalgpallis. Saksamaa oleks suurepärane, aga paha poleks see ka mõnes teises riigis.”
U-19 MM-ile, U-17 eliitringi
Sakslane hindab enda senist aega Eestis edukaks, olles viinud noortekoondised uuele tasemele ja algatades projekte nagu talenditreeningud, eliitliigad ja suvelaagrid. “Nüüd me domineerime Baltimaades,” usub ta.
Bernhardti sõnul on U-19 koondise eesmärgiks kodumaal toimuval EM-finaalturniiril kolm punkti, mis peaks tagama edasipääsu MM-ile. Noortele on see heaks võimaluseks ka välisklubidele silmajäämiseks. “Poisid on sellest teadlikud ja annavad endast kõik,” lubas ta.
Eesti noortekoondistelt tavapärasel viisil finaalturniirile jõudmist on tema sõnul veel vara eeldada. Küll aga võiks igal aastal vähemalt üks vanuseklass pääseda valikturniiri esimesest ringist edasi eliitringi turniirile. Sel aastal on tema lootused eelkõige U-17 koondise peal.
Bernhardt nõustus välja tooma ka mõned vanuseklasside lootustandvamad mängijad: “U-21 koondises on Henrik Ojamaa (Motherwell FC) ja Henri Anier (Viking Stavanger). U-19 koondisest kindlasti Karol Mets, Karl-Eerik Luigend ja Bert Klemmer (kõik Flora). U-17 ja U-18 koondistest on avanenud Rauno Sappinen (Flora) ja Marten Saarlas (Levadia).”
Liiga noor Meistriliiga
Eesti A-koondise ja ka noortekoondiste edu on tema sõnul meie mängijad välisklubide jaoks huvitavamaks muutnud. Teisalt tähendab see, et noorte mängijate varane lahkumine muudab Meistriliiga arengu veelgi raskemaks. Bernhardti hinnangul on Eesti kõrgliiga liiga nõrk ja kogenematu, et eurosarjades erilisi lootusi hellitada.
Eestis on tema arvates kolm-neli tõeliselt professionaalset klubi, mis võiks taseme poolest olla Saksamaa tugevuselt kolmandas või neljandas liigas. Ülejäänud Meistriliiga klubid paigutab ta Saksamaa tugevuselt viiendasse või kuuendasse.
Tema arvates mõjuvad Meistriliigale negatiivselt ka klubisüsteemid, mille osakaalu tuleks oluliselt vähendada. Lisaks pärsib süsteemisiseste võistkondade hulk publikuhuvi: “Loomulikult ei ole see huvitav, sest sama süsteemi klubide vahel puudub tõeline rivaliteet. Lisaks ei ole tugevate meeskondade jaoks mängud nõrgematega huvitavad, samamoodi publikule.”
Klubide noortetöös näeb ta aga edasiminekut, kuigi treenerite vähesus on Eestis jätkuvalt probleemiks. Lisaks tõi ta puudujääkidest rääkides välja Eesti-siseste üleminekute reguleerimise: “Probleem on jalgpalliliidu presidendi ebaratsionaalses Bosmani reegli tõlgenduses, mille tõttu peab isegi noorimate võistkondade laste eest üleminekutasusid maksma.”
Täispikka saksakeelset intervjuud saab lugeda siit.
