"Millal jõuab kätte aeg, kui me hakkame MM-i boikoteerimisest tõsiselt rääkima? Minu meelest ongi see juba käes!"

Saksamaa Jalgpalli Liidu (DFB) asepresident Oke Göttlich ei hakanud keerutama, kui Hamburger Morgenpost temalt uuris, mida ta suvisel suurturniiril osalemisest arvab. 50-aastane Göttlich, kes tüürib igapäevaselt presidendina Eesti koondise kapteni Karol Metsa koduklubi St. Paulit, on veendunud: USA presidendi Donald Trumpi teod ei jäta muud võimalust kui teemat vähemasti arutada.

Juunis algava ja viis nädalat kestva MM-finaalturniiri 104 kohtumisest 78 toimuvad USA pinnal, ülejäänud Kanadas ja Mehhikos. Trump on aga uue aasta alguses suurema osa Euroopast marru ajanud, ähvardades enda kontrolli alla võtta Gröönimaa. Praegu Taani valitsemisalasse kuuluv territoorium näib USA lapsemeelse presidendi jaoks olevat järjekordne hoob, mille abil enda ülevõimu kehtestada, kuid eurooplased on sõrad otsustavalt vastu ajanud.

Göttlich viitas 1980. aastal Moskvas – ja osalt ka Tallinnas – peetud suveolümpiamängudele, mida USA algatusel boikoteeriti. Toona oli põhjuseks Nõukogude Liidu sõjakäik Afganistani. "Millega tollal boikotti õigustati? Minu arusaamist mööda on potentsiaalne oht maailmarahule praegu toonasest suurem. Me lihtsalt peame selle arutelu algatama!"

Saksamaa on mõneti juba harjunud FIFA-ga vägikaigast vedama, sest neli aastat tagasi ähvardati boikoteerida ka Kataris peetud MM-i. Turniiri eel ähvardasid maailma jalgpallijuhid karistada kõiki mängijaid, kes kannavad kohtumise ajal võrdsusele viitava OneLove logo ja lipuga käepaela. Esialgu plaanisid sellise paela käele tõmmata seitsme Euroopa esindaja kaptenid.

"Denying us the armband is the same as denying us a voice. We stand by our position."

Germany make a powerful statement after being denied the chance to wear the OneLove armband at the Qatar World Cup. pic.twitter.com/ny7xwQknO1 — ESPN FC (@ESPNFC) November 23, 2022

FIFA süvendas lahendusena aga kampaaniat "Ei diskrimineerimisele", mis pidanuks esialgu algama alles veerandfinaalidest. Kaptenitele anti kompromissina luba kanda kogu turniiri jooksul kaptenipaela selle kampaania logoga, kuid ikkagi otsustasid Saksamaa mängijad avakohtumise eel korraldada protestiaktsiooni.

Algkoosseisu kuulunud mehed katsid enne Jaapanile vastu astumist tiimifotol suu käega. Toonase peatreener Hansi Flicki kinnitusel viidati žestiga sellele, et FIFA üritab mängijaid vaigistada. "Et meilt käepaela kandmise õigus ära võeti, on sama hull kui suu kinni kleepimine. Jääme endale kindlaks," teatas DFB tollal ametlikult.

Göttlich meenutas seda juhtumit nüüd sõnadega: "Kataris toimunu oli kõigi jaoks liiga poliitiline, aga nüüd oleme äkitselt täiesti apoliitilised? See on minu silmis väga-väga-väga häiriv. Unustame nii organisatsiooni kui ka ühiskonnana, kuidas panna paika tabud ja piirid ning kuidas kaitsta väärtusi. Tabud on meie käitumise aluseks. Kas see, kui keegi teist ähvardab, peaks olema tabu? Aga see, kui keegi teist ründab? Kui inimesed surma saavad?"

Göttlich lisas, et pole sugugi veendunud, kas Trump on üldse võimeline mõistma, kui on üle piiri läinud. "Sama tahaksin küsida nii DFB presidendilt Bernd Neuendorfilt kui ka FIFA presidendilt Gianni Infantinolt."

Mitteametlik kohtumine Ungaris

Göttlich pole sugugi ainus Euroopa jalgpallijuht, kes on teema viimasel nädalal tõstatanud. The Guardiani sõnul muutus esmaspäeval Budapestis toimunud kogunemine, kus ametlikult tähistati Ungari jalgpalli 125. aastapäeva, mitteametlikuks aruteluks umbes paarikümne Euroopa alaliidu juhi vahel.

Guardiani ajakirjaniku Nick Amesi sõnul arutati peamiselt seda, milline sündmus võiks vallandada reaalse boikoti. Tõenäoliselt oleks selleks sõjaline sissetung, millega Trump pikalt ähvardas, kuid mille vältimise soovi kolmapäeval siiski lõpuks avalikult kinnitas. FIFA juhtkond, kes on sõlminud Trumpiga viimase poolaasta jooksul tihedad sidemed, hoiavad seni rahulikku joont, kuid näiteks Hollandis koguti boikotti soovivale petitsioonile nädala alguseks juba 90 000 allkirja.

Budapestis viibinud jalgpallijuhid on Guardiani kinnitusel Trumpi tegutsemise pärast ühtmoodi mures. Mõistagi on enamikul alaliitude juhtidest sobilik tegutseda vastavalt oma riigi juhtkonna sammudele, ehkki mõnel puhul kaalutakse ka võimalust tegutseda ennetavamalt. Ühtlasi on selge, et kui paar suuremat alaliitu peaksid teed näitama, oleks teistel lihtsam neile järgneda.

Budapestis oli tegu mitteametliku vestlusringiga ja mingeid otsuseid ei langetatud. Kuid juba 11. veebruaril koguneb Brüsselis UEFA täitevkomitee ning päev pärast seda toimub Euroopa alaliidu iga-aastane kongress. Teoorias võiks seal olla laual ka Gröönimaa kiirkorras vastuvõtta UEFA liikmeks, kuid Amesi sõnul ei maksa seda reaalsuses oodata.

The Greenland crisis holds lessons for all countries. America’s friends need to prepare for a world in which they are alone and NATO is no more: https://t.co/dnnHOYfk6m pic.twitter.com/9hMCr9mn9V — The Economist (@TheEconomist) January 21, 2026

Gröönimaa Jalgpalli Liit ei kuulu hetkel ühegi fõderatsiooni alla, kuid on minevikus soovinud liituda nii Euroopa alaliidu kui ka Concacafi ehk Põhja- ja Kesk-Ameerikat ning Kariibi mere saari koondava liiduga. Eelmisel aastal lükkas Concacaf nende liitumisavalduse tagasi. UEFA-sse pääsemise peamine takistus ilmnes juba 2013. aastal, kui muudeti Euroopa alaliidu põhikorda. Nimelt ei ole sestpeale võimalik liikmeks võtta neid piirkondi, kellel puudub iseseisvus.

Küll ollakse UEFA-s üksmeelel selle osas, et FIFA on Infantino eestvedamisel otsustanud poliitikas sõna sekka öelda – tema administratsiooni ja Trumpi sidemed on lihtsalt muutunud nii tugevaks. Kui aga Trump peaks nüüd alustama sõjalist tegevust UEFA liikme Taani vastu, suunab see FIFA ja UEFA automaatselt kokkupõrkekursile.

Mis on vahet Venemaal ja USA-l?

Ames lisab, et mööda ei saa vaadata ka Venemaa küsimusest. Venemaa koondis ja klubid eemaldati rahvusvahelisest jalgpallist otsekohe, kui 2022. aasta veebruaris Ukrainale kallale tungiti. Peagi saab sellest juba neli aastat ja ehkki aeg-ajalt on jalgpallijuhid püüdnud rääkida venelaste võimalikust naasmisest, on need plaanid alati kiirelt tagasi lükatud.

Kuid miks peaks USA-d kohtlema teistmoodi, kui nad peaksid saatma väed teise riigi valduses olevale territooriumile? Ja kas MM-i toimumine peaks andma ameeriklastele mingilgi moel kauplemisruumi?

Guardian märgib lisaks, et FIFA koridorides süveneb piinlikkustunne seoses "rahupreemiaga", mille Gianni Infantino Trumpi jaoks välja mõtles ja detsembris talle üle andis. Ametliku vastusena kinnitas FIFA siiski, et toetab jätkuvalt otsust Trumpile auhind määrata, kasutades võimalust märkida, kuidas mullu Nobeli rahupreemia võitnud Venezuela opositsiooniliider Maria Corina Machado andis äsja oma medali üle president Trumpile.

UEFA-s leidub omajagu neidki, kes vaid ootavad võimalust Trumpile ja tema kaudu Infantinole vastu näppe anda. Mäletatavasti lahvatas alles mais eurooplaste ja Infantino vahel tüli, kui FIFA president hilines märkimisväärselt Paraguays toimunud FIFA kongressile, sest tema visiit Trumpi juurde venis arvatust pikemaks. Kõik kaheksa UEFA esindajat juhatuses eesotsas president Alexander Ceferiniga marssisid seepeale saalist välja, sama tegid paljude Euroopa alaliitude juhid. Avalikkuse ees siluti vastuolud kiiresti, aga kindlasti pole eurooplased seda unustanud.

• Trumpiga reisil käinud Infantino hilines FIFA kongressile, pahased Euroopa liikmed marssisid saalist välja

Valitsuste hoiakudki on praegu erinevad. Saksamaa spordiminister Christiane Schenderlein suunas näiteks otsuste langetamise õiguse "kompetentsetele spordialaliitudele" ehk andis mõista, et DFB on oma sammudes vaba. Tema Prantsusmaa kolleeg Marina Ferrari kinnitas teisipäeval see-eest, et neil pole plaani MM-i boikoteerida. Ent Ferrari lisas sellele lausele kõneka täienduse: "praeguse seisuga".

Prantslasi ärritab Gröönimaa-teemal eeskätt Trumpi ähvardus määrata kaheksale Euroopa riigile Taani toetamise eest tariifid. Parlamendiliige Eric Coquerel leidis seepeale, et USA-lt tuleks MM-i korraldusõigus sootuks ära võtta. "Kuidas peaksime osaleme MM-il, mille korraldajariik ähvardab oma naabreid ja sõidab rahvusvahelisest õiguest toorelt üle?" küsis ta. Ferrari toonitas seepeale, et usub spordi ja poliitika lahushoidmisse. "MM on spordiarmastajatele erakordselt tähtis hetk. Aga ma ei oska samas ette aimata, mis võib juhtuda," lausus ta.

Coquerelile sekundeeris tema kaasmaalane Claude Le Roy, kes viis peatreenerina Kameruni koondise 1988. aastal Aafrika meistriks. Le Roy viitas Trumpi administratsiooni pagulaspoliitikale, leides, et MM-ilt võiksid kõrvale astuda kõik Aafrika riigid. "Donald Trumpi käitumist arvestades oleks boikott igati asjakohane," ütles 77-aastane vanameister väljaandele Le Figaro.

Ent olgu detailidega kuidas on – kuniks Euroopa suurjõud ei võta ühist hoiakut, pole boikotti ilmselt siiski oodata ... vähemalt hetkeseisuga. Isegi Taani Jalgpalli Liit nentis viimases avalikus väljaütlemises diplomaatiliselt, et "on praegusest tundlikust olukorrast teadlik". Vürtsi lisab olukorrale aga teadmine, et Taani ise võib veel MM-ile jõuda läbi märtsis peetava play-off-ringi, kus neil tuleb esmalt alistada Põhja-Makedoonia ning seejärel Tšehhi või Iirimaa.