Suur šõu nimega Meistrite Liiga jõuab täna õhtul oma lõppvaatuseni, kui kaks Euroopa jalgpalli titaani Bayern München ja Chelsea klubijalgpalli ihaldatuima tiitli nimel vastamisi lähevad.

Paar kuud tagasi, kui loositi Meistrite Liiga veerand- ja poolfinaalpaarid, siis ootasid inimesed, et 19. mail toimub unustamatu lahing Real Madridi ja Barcelona vahel. 

Populaarne arvamus dikteeris, et Euroopa jalgpallis oli nende kahe järel suur tühimik. Ometi pole täna õhtul platsil kumbagi Hispaania tiimidest, vaid hoopis Chelsea ja Bayern München, kes mõlemad imeliste poolfinaalide järel suurfavoriidid nokauti lõid.

Kuigi tänavune finaal ei oma seda glamuuri, mida oodati, siis omad põnevad lood peituvad mõlema meeskonna potentsiaalse triumfi taga.

Bayern loodab kodupublikut rõõmustada

Kui keegi oli Münchenis peale Bayerni suure rivaali 1860 Müncheni fännide pettunud, et Bayern finaali jõudis, siis oli suure tõenäosusega tegu mõne ööbimiskoha või reisifirma omanikuga, kelle tulu Münchenisse reisivate fännide pealt poole võrra vähenes.

Samal ajal on kodus toimuv finaal võimaldanud Bayerni presidendil Uli Höenessil oma heldust demonstreerida. Höeness kulutas The Independent andmeil isiklikust taskust 53 000 eurot, et osta oma perekonnale kuuluva Nürnbergi bratwursti tehase kõigile töötajatele piletid mängule.

Ilmselt ei saa Höeness samasugust kulutust lähiajal rohkem teha, sest see on erakordselt haruldane, kui meeskond suudab oma kodustaadionil toimuvasse finaali pääseda. Seda ei olnud viimase viieteist aasta jooksul suutnud ei Milano gigandid, Real Madrid, Barcelona, Manchester United ega Bayern München ise.

Viimane kord, kui finaal Bayerni kodus toimus, mängis hüüdnime Die Roten kandev klubi veel Müncheni olümpiastaadionil ning tolle finaali 1997. aastal tegi eriti valusaks see, et sinna jõudis hoopis Bayerni liigarivaal Borussia Dortmund, kes alistas mälestusväärses mängus 3:1 Juventuse.

Eelmine klubi, kes jõudis oma enda staadionil toimunud finaali, oli 1984. aastal Roma, kes pidi tolles mängus penaltite järel Liverpoolile alla vanduma. Kodumeeskonna võit ei oleks siiski esmakordne juhtum Euroopa jalgpalli kuningliku sarja ajaloos, sest varem on kodumurul triumfeerinud Inter 1965. aastal ja Real Madrid 1957. aastal.

Bayerni komistas teel finaalini vaid paaril korral

Kui võtta Meistrite Liiga konteksist välja, siis ei ole Bayerni hooaeg olnud väga edukas, sest koduses konkurentsis ei suudetud taas stabiilsust leida ja lõpuks jäädi teenitult Borussia Dortmundile nii karikafinaalis kui ka Bundesligas alla.

Samas oli kodus toimuvasse Meistrite Liiga finaali pääsemine nende hooaja esmane eesmärk ja selles sarjas suudeti näidata suurepärast mängu.

Bayerni mängijatevalikut ning eelkõige kaitseliini vaadates võiks peatreener Jupp Heynckes meeskonna juhtkonnaga rääkites nii mitmeski kohas kukalt kratsida ja paremaid mängijaid nõuda, aga kogenud juhendaja väärib au ja kiitust selle eest, kuidas ta on suutnud vältida seda, et meeskonna nõrgad lülid tähtsates Euroopa mängudes otsustavaks saaksid.

Oma vastased on tänu Franck Ribery, Arjen Robbeni ja Mario Gomezi poolt juhitud suurepärasele ründemängule vaigistada suudetud ning nende finaaliteekonnalt võib leida vaid paar väiksemat plekki: raskes alagrupis suutis Napoli neile probleeme tekitada, grupifaasi viimane mäng Manchester City'ga kaotati põhimeestele puhkust andes üsna veenvalt 0:2 ning kaheksandikfinaale alustati üllatuskaotusega Baseli vastu.

Pärast seda on aga imehästi tegutsetud ja eriti poolfinaalmängud Real Madridiga ei jätnud kriitikutele palju põhjuseid nurisemiseks. Jose Mourinho juhendatavast tiimist oldi kahe kohtumise kokkuvõttes mänguliselt üle ja penaltiseerias näidatud külm närv oli tõestus Bayerni meeste enesekindlusest ning tahtest finaali jõuda.

Vastas on imesid teinud mees, kes jahib Abramovichi usaldust

Bayerni vastase Chelsea hooaeg on olnud täis keerde ja pöördeid ning lootusrikkalt alganud periood talendika Portugali juhendaja Andre Villas-Boasega muutus juba poole aastaga väga vaevaliseks ja kõikidele osapooltele väsitavaks seikluseks.

Pärast seda, kui Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis võõrsil Napoli käest 1:3 kaotuse vastu võttis, ei läinud kaua aega enne, kui Villas-Boas järjekordse Chelsea treenerina suure lahkumisboonuse vastu pidi võtma, kuna Roman Abramovichi kannatus lõppes otsa.

Teda asus asendama senine abitreener Roberto Di Matteo, kes suutis Chelsea tujutult mänginud meeskonna taas pingutama panna.

Ühes tema esimestest mängudest pakkus Chelsea imelise esituse, kui Stamford Bridge'il toimunud korduskohtumises Napoli 4:1 purustas ning sellele järgnes veerandfinaalis saadud võit Benfica üle.

Poolfinaal Barcelonaga oli aga see koht, kus Di Matteo end tõeliselt tõestas, suutes mõlemas mängus valida ideaalse taktika ja seda vaatamata raskustele, mis tekkisid, kui John Terry võõrsil avapoolaja keskel punast kaarti nägi. Kodus saadud 1:0 võit ning Camp Noul kümnekesi tehtud imeline tagasitulek 0:2 kaotusseisust 2:2 viigini andsidki Chelseale pileti finaali, mis pärast Napoli vastu saadud kaotust üsna kauge unistusena tundus.

Ometi on usaldus itaallasest treeneri vastu väike ning Inglise meedia on veendunud, et Chelsea otsustajad eesotsas Abramovichiga ei näe Di Matteot klubi tulevikuna ja kahtlevad tema võimetes juhtida suvel eesootavaid renoveerimistöid.

Miks Chelsea juhid nii arvata võivad? Esiteks ei kiirga Di Matteo profiil ja olek tippklubi treeneri jaoks vajalikuks peetavat enesekindlust ja karismat ning teiseks ei pruugi neile meeldida see, et tema CV-l asetseb vallandamine klubist nagu West Bromwich.

Üks mees, kes Di Matteo võimetesse usub, on tema õhtune rivaal Jupp Heynckes, kes lausus reedesel pressikonverentsil: "Otsus pole minu teha, aga ta on Chelsea rahuliku suhtumisega finaalini viinud. Ta on teinud imelist tööd ja ma ei näe põhjust, miks tema töökoht peaks sõltuma finaali tulemusest. Klubid vajavad stabiilsust. Mängijate ja treeneri vaheline harmoonia on väga tähtis ning mina arvan, et tema jätkamise vastu ei ole ühtegi argumenti."

Veteranide viimane hurraa

Abramovichi unistus pärast 2003. aastal klubi ostmist on olnud Meistrite Liiga võitmine ning sellele jõuti väga lähedale 2008. aastal, kui Moskvas toimunud finaal liigarivaali Manchester Unitedi vastu alles penaltiseeriaga kaotati.

Tolle mängu ebaõnnesõdur John Terry, kes penaltiseerias tähtsat lööki sooritades libastus, ei saa Allianz Arenal oma enda rumaluse tõttu kaasa teha, kuid siiski võib ta karika peakohale tõsta, kui Chelsea peaks võitma.

Paljude meelest on mäng Chelsea vanadele staaridele viimane võimalus antud klubi eest suures finaalis tähtsat rolli mängida.

Terry, Didier Drogba, Frank Lampard, Ashley Cole, Florent Malouda, Michael Essien, Jose Bosingwa ja isegi Petr Cech ei pruugi järgmisel hooajal sinisärkide põhikosseisu mahtuda ning mõned neist peavad üldse lahkuma.

Drogbalgi on Moskvas kaotatud finaaliga seoses oma kahetsused, sest John Terry ei oleks penaltit lööma asunud, kui Drogba poleks lisaaja 116. minutil rumalat punast kaarti saanud.

Elevandiluurannikult pärit ründaja kavatseb oma vea heastada, lausudes mängu eel: "Mul on olnud mitu pettumustvalmistavat momenti, aga on olnud ka suurepäraseid finaale. Oma meeskonnakaaslaste nimel teen kõik selle nimel, et see finaal tuleks suurepärane. Minevikust pole hea rääkida, sest me oleme hetkel imelises olukorras."

Pääs finaali ei tulnud ilma ohvriteta

Mõlema meeskonna treeneritel on finaali eel olnud palju lahendust vajavaid küsimusi ning eelkõige on need seotud puuduvate mängijatega.

Nii Bayern kui ka Chelsea kaotasid kollaste kaartide tõttu mitu meest, kes oleks finaalis algkoosseisu kuulunud.

Kodumeeskonna mängijate David Alaba, Holger Badstuberi ja Luiz Gustavo saadud mängukeelud teeb veel hullemaks see, et keskkaitsjad Breno ja Daniel van Buyten on erinevatel põhjustel enamuse hooajast platsilt eemal veetnud. Van Buyten on küll koosseisus, aga ei ole pärast pikka pausi füüsiliselt heas vormis.

Chelseal puuduvad lisaks kaptenile Terry'le ka Ramires, Raul Meireles ja Branislav Ivanovic, kellest viimane sai teada, et ta jätab finaali vahele alles pärast seda, kui Chelsea ja Barcelona mäng Camp Noul lõppenud oli ja teda mängujärgselt intervjueeriti.

Külalismeeskonna õnneks on kaks vigastusega hädas olnud keskkaitsjat Gary Cahill ja David Luiz mõlemad selle nädala teeninguid täielikult kaasa teha saanud ning peaks koos platsile jooksma.

Müncheni klubi probleemid on selles osas palju suuremad, sest Jerome Boatengi partneriks kaitseliini südames peab õhtul olema ukrainlasest keskpoolkaitsja Anatoli Timoštšuk ning vasakul äärel mängib nooruke Diego Contento, kelle varasemad esitused ei paku Bayerni toetajatele erilist enesekindlust.

Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 21:45 ning Soccernet.ee teeb mängust tekstipõhise LIVE-ülekande.

Eeldatavad algkoosseisud:

Bayern München: Neuer; Lahm, Boateng, Timoštšuk, Contento; Kroos, Schweinsteiger; Robben, Müller, Ribery; Gomez

Chelsea: Cech; Bosingwa, Luiz, Cahill, Cole; Essien, Mikel, Lampard; Mata, Drogba, Kalou