Eesti väravavaht elust kanalite linnas: elu pikimad jalutuskäigud, ootamatud võimalused ja vanema venna mõjutused (0)
Möödunud aasta suvest seisab Venezia FC U19 satsi puurisuul Eesti väravavaht Gregor Pürg (18). Kuulsas kanalite linnas resideeruval eestlasel ning tema kaaslastel – sealhulgas teisel eestlasel Imre Kartaul – on silme ees kindel siht – aidata omad uueks hooajaks Primavera 1 nime kandvasse vanuseklassi kõrgliigasse.
Nõmme Unitedi kasvandik on kaheksa kuuga Itaalia ellu kenasti sisse sulandunud. Peagi pärast Venezia klubiga liitumist kaasati ta osaliselt olude sunnil Serie B-s palliva esindusmeeskonna tegemiste juurde, kust samuti väärtuslikke jalgpalliteadmisi kuhjaga juurde hangitud. Mänguminutid on seni tulnud U19 – ehk nagu itaallased ütlevad, Primavera – meeskonna ridades, kellega hoitakse teisel tugevusastmel hetkel neljandat kohta. Teine tabelirida on aga vaid kahe punkti kaugusel.
"Võib öelda, et hetkel läheb nii hästi kui võimalik! Ilm on hea ja jalgpalliliselt läheb ka," räägib Pürg rõõmsalt Soccernet.ee-ga vesteldes. "Primaveras oleme võrreldes hooaja algusega teinud päris korraliku tõusu – kui enne olime viimaste seas, siis nüüd mängime play-off'is. Võitleme Primavera 1 koha nimel. Sinna jõudmine on meie jaoks väga oluline."
"Ka individuaalselt on okeilt läinud. Kindlasti on suureks plussiks olnud võimalus esindusega trenni teha," kiidab esindusmeeskonna silmis neljanda väravavahi staatust kandev noor väravavaht. "Alguses sain päris palju nende juures olla. See oli kindlasti üllatus: varem oli jutt, et saan käia üks kord nädalas või vahetevahel, aga siis sai üks esinduse väravavaht vigastada. Seepeale öeldi, et saan vähemalt kaks nädalat esinduse juures olla – jäin selle ajaga väga rahule."
Ehkki esindusmeeskonna väravavahid on nüüd terved, pole side Pürgiga katkenud. "Nüüd ongi nii, et vahetevahel kutsutakse. Hooaja lõpupoole on olnud vähem võimalusi, aga umbes üks kord nädalas ikka," ütleb ta. "Pigem on see üsna tavaline, et Primavera omi esinduse juurde kaasatakse – näiteks kui on vaja harjutustes pressingut teha. Aitame esindusel koostööd ja kokkumängu harjutada."
Nõmme mändide alt ülikoolikompleksi
Pürgi karjäär sai hoo sisse juba kodumaal – 2021. aastal mängis ta vaid 15-aastasena kaasa kolmes Esiliiga-mängus, järgmisel aastal kogunes kohtumisi hingele juba 17. Mullu oli ta enne Itaaliasse siirdumist kindel esikinnas ning jõudis suve lõpuks kirja saada 19 mängu.
"Kindlasti ootasin, et avaneks võimalus välismaale minna. Enne seda pakkumist olin kolm korda testimisel käinud, aga nende variantidega ei läinud kahjuks asjaks," meenutab Pürg. "Ja siis tuli Venezia pakkumine – täiesti ilma testimiseta, olin selle üle väga õnnelik."
"Mulle kirjutas Venezia noorteskaut. Küsis tavalisi asju – kui pikk ma olen jms," selgitab ta. "Vastasin talle, aga ei osanud sellest eriti midagi arvata, sest sinna jutt jäi. Aga pärast üht mängu kutsus Mart Poom mu kontorisse ja ütles, et on võimalus Veneziaga liituda."
Itaalia stiil ja kohalik eluolu istuvad noorele puurilukule hästi. "Saan oma tugevust ehk jalaga mängu hästi ära kasutada," rõõmustab ta. "Elan ülikoolikompleksis, kus on valdavas osas tudengid. Kui ma siia jõudsin, olin veel alaealine – mind paigutati ülikoolikompleksi, kus oli Venezia klubi poolt järelvalve. Nemad siis kontrollisid, et kõik ikka hästi oleks. Põhimõtteliselt nagu lapsehoidjad!" muigab ta.
Kultuurierinevustega harjumine võttis mõistagi oma aja. Õnneks räägib meeskonna peatreener head inglise keelt – 30-aastane Guillem Hernandez on muuhulgas töötanud FC Barcelona noorteakadeemias.
"Alguses oli kindlasti kohalik keel keeruline – mängijad ei oska eriti inglise keelt. Õnneks peatreener räägib. Ka ilmadega oli päris keeruline harjuda – pärast kümmet minutit trenni oli tunne, et oled kaks tundi teinud. Juba praegu, aprillis, oli eelmisel nädalal näiteks 30 kraadi," meenutab Pürg muige saatel.
Omapärane Veneetsia linn, mis paikneb valdavalt samanimelise laguuni saartel, sunnib mõistagi mängijat muutma ka harjumuspärast elustiili – näiteks liikumisviise. Busse ja autosid seal teatavasti ei tunnistata. "Ma ei ole vist elus nii palju kõndinud kui siin!" naerab Pürg. "Autodega ei saa ju kuskil sõita."
Vanema venna mõjust
Nutikad lugejad on ilmselt taibanud, et kahe Nõmmelt pärit Pürgi seos ei peitu vaid nimes. Möödunud aasta lõpus karjääri lõpetanud keskkaitsja Henrik (27) on meie loo peakangelase vanem vend. Kui Henrik alustas karjääri Nõmme Kaljus, siis Gregor asjaolude kokkulangemisel Unitedis – Mart Poomi jalgpallikool korraldas Nõmme põhikoolis trenne ning nii Gregor sinna jõudiski.
"Algul mõjutas vend kindlasti. Kui ma väga väike olin, käisime perega venna mänge vaatamas," mäletab noorem Pürg. "Vanemad on meenutanud, et tahtsin hullult palliga mängida – midagi muud ei saanud üldse teha. Kolme-aastaselt oli mul jalgpalliga vast täiesti esimene kokkupuude ning viie-aastaselt läksin Unitedisse trenni."
"Alguses olin üldse ründaja ja seal läks ka päris hästi, aga mingi hetk käis klõps ja väidetavalt ütlesin jõulude eel vanematele, et kinkige mulle väravavahi kindad," meenutab ta muiates. "Kui koolis või kuskil on küsitud, olen alati tahtnud jalgpalluriks saada. Otseselt ei ole ma mingit karjääriplaneerimist teinud – vaatan, mis elu toob. Kindlasti tahan välismaale jääda, unistan Inglismaast – näis, kas see saab teoks või mitte."
