Rahvusvaheline korruptsiooni vastu võitlev organisatsioon Transparency International hindas põgusalt kõikide maailma jalgpalliliitude töö läbipaistvust. Eesti Jalgpalli Liit uuringu tulemustes häid tulemusi ei saavutanud.

Raporti üheks peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kui läbipaistvalt jagavad riikide alaliidud FIFA poolt neile tulevaid ülisuuri rahasummasid. Vutiliitude tööd hinnati nende kodulehtedel oleva info põhjal neljas kategoorias: finantsaruanded, aasta tegevusaruanded, organisatsiooni struktuur, eetikakoodeks. Jah/ei põhimõttel toodi suures tabelis välja, millistel alaliitudel olid mainitud neli asja avalikustatud.

Tulemused olid murettekitavad - 209 jalgpalliliidust vaid 14 saavad öelda, et neil on oma lehel avalikuks tehtud kõik neli valdkonda. Eliiti kuuluvad Kanada, Taani, Inglismaa, Ungari, Island, Itaalia, Jaapan, Läti, Uus-Meremaa, Põhja-Iirimaa, Norra, Portugal, Iirimaa ja Rootsi. Koguni 87 alaliitu said testis aga ümmarguse nulli - nende puhul ei olnud ükski kategooria avalik, 42 alaliidul pole isegi toimivat veebisaiti.

Eesti sai raportis neljast võimalikust ühe "linnukese" - seda organisatsiooni struktuuri juures. See kategooria oli ka ainus, mille juures oli punkti kirja saanud alaliite rohkem kui neid, kes selle eest punkti ei saanud.

EJL: tegelikult on kõik avalik

EJL-i infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul ei tasu eestlaste madalat skoori kaljukindla tõe pähe võtta, sest selline tulemus tuli lihtsalt uuringu metoodikast ning tegelikult on vajalikud valdkonnad kõik avalikud.

"Antud uuring vaatas ainult seda, milline info on alaliidu kodulehel - vastasime ka uuringu tegijatele, et Eestis on vastavalt seadusele majandusaasta aruanne ja aasta tegevusaruanne kõigile kodanikele vabalt kättesaadav äriregistri vahendusel," sõnas Uiboleht. "Võime selle duubeldada ka oma kodulehel, aga see aruanne on avalik niikuinii.

Neljast kastist kolm - struktuur, majandusaasta aruanne ja tegevusaruanne - on avalikud. Eetikakoodeksit eraldi dokumendina meil ei ole - kõik reeglid, piirangud jms on sätestatud distsplinaareeskirjaga. See on vormiline küsimus: kas lööme distsplinaareeskirjad mitmeks jupiks või esitame ühtse dokumendina, meie valik on olnud ühtne dokument."

• Loe kogu raportit siit!