Flora sihib arengut meeskonna ja inimestena (9)
2014. aastal Premium liigas Sillamäe Kaleviga võrdselt 79 punkti peal olles pronksmedalid vastu võtnud ja meistrile FC Levadiale viie silmaga kaotanud Tallinna FC Floral on selle hooaja eel üks suur eesmärk - areneda meeskonnana ja individuaalselt inimestena.
Üheksakordne Eesti parim klubi oli mullu tiitlikonkurentsis veel päris aasta lõpus, ent maksma said viimases ringis saadud kaotused konkurentidelt. Tänavu ei sihita ainult positsiooni, vaid targaks saamist ja sõna otses mõttes ühe terviku moodustamist.
"Sellest [kas tiitel on eesmärgiks] oleme sel aastal palju rääkinud meeskonnaga. Ja ma tegelt ütleks ainult ühe eesmärgi: meeskonnana ja läbi selle individuaalselt inimesena tugev areng edasi teha. Meil ei olegi muud eesmärki, kui mängida seda mängu mängu vääriliselt," andis Flora peatreener Norbert Hurt selgelt edasi intellektuaalselt kõrgetasemelise sihi.
Paremkaitsja Gert Kams ei soovinud samuti lõpp-positsioonist rääkida. "Eks mängud näitavad, mida me väärt oleme. Ma ei hakka siin midagi välja ütlema. Mulle ei meeldi sellised ennustused," jäi ta kidakeelseks. Klubi president Aivar Pohlak tõdes, et mõistagi mängitakse tiitlile, aga see ei ole see, mis määrab sügisel rahulolu astme.
"Jagan meeskonna ja treenerite seisukohta, et tulemus peab tulema läbi mängu ja seetõttu ütlen eesmärgina välja just mängulise arengu nii meeskonnana kui mängija- ja treeneripersoonidena. Mõistagi mängime sealjuures tiitlile, see on FC Flora suguse klubi jaoks elementaarne ja sellest ei ole eraldi vaja kõnelda, aga see pole eesmärk omaette ja rõhutan veel kord, et tähtsam on areng - ükskõik kuidas võidetud tiitel ei ole päris see," rääkis Pohlak.
Kaheksast kaheksa ei tähenda pilvesid
Flora ettevalmistus oli tänavu talvel sedavõrd erakordne, et kõik kaheksa peetud lahingut võideti. See tähendab, et üle oldi Kaljust, Infonetist, Levadiast, Sillamäest, aga ka välisklubidest. "On olnud häid mänge, on olnud väga häid mänge, on olnud selliseid võib-olla mitte nii häid mänge. Kaheksa mängu, kaheksa võitu, eks muidugi midagi see näitab, aga punkte hakatakse jagama alles järgmisel nädalal," lausus Kams pärast laupäeval peetud viimast kontrollmängu.
"Tegelikult tabelis meil veel ühtegi punkti ei ole. Järjest rohkem ja rohkem oleme õppinud teineteist tundma ja õppinud mängima meeskonnana, mis on väga tähtis. See on kõige tähtsam! Just see meeskonnana areng," lisas mullu Veikkausliigas kolm tabamust virutanud paremäär.
Kõige lähedamal kaotusele oli Kitsekülas resideeruv klubi Riias, kui kohaliku Skonto vastu kaotati avapoolaeg 0:3. Teisel poolajal pöörati see aga ümber 4:3 võiduks. "Mõõdupuuks ongi meil see, et õpetada mängijaid jääma iseendaks ükskõik mis [juhtugu]," meenutas Hurt omapärast matši. "See mäng näitas seda, et mehed ei murdunud. Seis seisuks. Oleks me kaotanud-võitnud. See ei oleks olnud nii oluline, kui see, et mehed suutsid jääda iseendaks. See on minu jaoks oluliselt tähtsam."
"Sel hetkel mina vaatasin mitte skoori, vaid seda, kas nad on võimelised selles olukorras teineteist aitama, andma lisajõudu või nad murduvad, annavad alla. Ja minu jaoks oli hoopis see võit, et nad teine poolaeg läksid endast andma endiselt ja hoidsid pea püsti," lisas 31-aastane tartlasest juhendaja.
UEFA A-kategooria treenerilitsentsi omanik jätkas, et kõik peetud mängud näitasid, et mingid asjad juba toimivad ja nad ei pea täiesti nullist alustama. "Kui ma tulin, siis oli väga palju tööd peaaegu kõigega. Füüsis, taktika, suhtumine treeningusse – neid tegureid oli hästi palju, millega mingis mõttes pidi alustama täiesti otsast. Täna on hea see, et on tugev põhi loodud. Aga see on põhi.
Me ei räägi valmis meeskonnast ega isegi mitte maja seintest, vaid vundamendist tegelikkuses. Et kui nüüd mõelda, kas me oleme kuskil pilvedes, siis me tegelikult enda jaoks oleme alles vundamendis. Iga mäng siin on näidanud seda, kui palju meil on tööd teha ja hea on see, et igas mängus me läheme tegelikult neid kohti, mida vastane meis välja toob, täiustama."
Koosseis esimesena paigas
Florast on talve jooksul lahkunud mitu mullu põhiraskust kandnud pallurit. Keskkaitsja Karol Mets siirdus Norrasse, tema kaitsepartnerile Taavi Rähnile ei pakutud uut lepingut, kontrahtita jäi ka senine kapten Sander Post. Kihlveopettuste tõttu sai nelja-aastase võistluskeelu väravavaht Stanislav Prins, välismaale läks tagasi koondislane Sergei Mošnikov.
Flora asendas kõik mehed noortega (vaata allpoolt nimekirja!). Kas sellisel verevahetusel on ka mingisugused ohud või millist mõju see meeskonnale avaldab? Aivar Pohlak: "FC Flora on liikunud üha selgemalt suunal, kus mängija juures hinnatakse jalgpalluriomaduste kõrval võrdväärsena ka temaga seonduvaid isiksuslikke asjaolusid ja seda nii noorte kui ka kogenumate mängijate juures.
See tähendab, et arvestame ka sellega, kes mängija inimesena on, milliseid meeleolusid ta kannab ja milline on ruum, kuhu võib areneda. Millest võib ilmselt järeldada, et klubi poolt vaadates ja enda arvates oleme liikunud edasi nii otseselt kui kaudselt ja ohte näha ei oska. Kui konkreetselt rääkida, siis kõige keerulisem oli meie jaoks kahe hooaja vahel olukord väravavahtide osakonnas ja see oli ka põhjuseks, miks tegime Nõmme Kaljule Eesti oludes ebatavalise ettepaneku ja ostsime Richard Alandi mängijaõigused välja."
Kõikide üleminekute puhul tuleb aga rõhutada, et Flora tegi need ära juba eelmise aasta lõpus. Ehk terve ettevalmistusperiood on harjutatud ühe ja sama koosseisuga. Ainus võimalik täiendus on praegu kogenud Enar Jääger, kes esmajoones sooviks jätkata välismaal. Treeningutelt puuduvad hetkel maikuuni põlvevigastust raviv ründaja Albert Prosa ning kaitseväes aega teenivad Brent Lepistu ja Martin Kase, kes aprilliks tagasi peaksid tulema. Pisivigastused on Mihkel Ainsalul ja Herol Riibergil.
Mehed panevad end ise platsile
Norbert Hurt on veidi isegi õnnelik, et klubi talvel kerge verevahetuse läbi tegi. Oli ju tal Florasse tulleski prioriteediks meeskonna täiendamine duublist. Uus "klubis treenitud mängija" (KTM) reegel on tema arust vajalik algatus ning Floral selle täitmisega probleeme ei tule.
"Meil on neid mängijaid nii palju, et me ei pea vägisi ühte meest [90 minutit platsil] hoidma," vihjas treener Karl-Eerik Luigendile, Andre Frolovile, Rauno Sappinenile, Nikita Baranovile, Brent Lepistule, Joseph Salistele, Kevin Aloele, Sten Sinisalule, Joosep Juhale, Herol Riibergile ja Gert Kamsile, kes kõik KTM-id on. Tänavuse hooaja eel tehtud reeglitäienduse abil registreeriti KTM-iks veel FC Elva kasvandik ja viimased kaks hooaega Levadias laenul olnud Madis Vihmann ning mullu Nõmme Unitedist saadud keskpoolkaitsja Jan Kokla.
Hurdalt uue hooaja esiväravavahi kohta pärides kinnitas ta, et võin talt iga aasta seda küsimust küsida, aga vastust ma ei saa. "Sellist asja ei eksisteeri, et kellegi koht on paigas. See sõltub mängijatest endist, kes täna meil top 11 on. Või kes väljakule peavad astuma pigem. Seda ma ju ei tea. Ega mina neid väljakule ei pane. Nad ise panevad ennast väljakule ja see ongi minu tegelik filosoofia. Uskuda mind või mitte, aga mina ei otsusta seda."
Peatreener selgitas, et kui mängija on täielikult keskendunud ega lase end millestki segada, siis ei ole vahet, kes neist väljakul on või mis positsioonil. Igal juhul nad õnnestuvad. "Sel hetkel, kui mängija murdub, sel hetkel oleme kaotanud. Teeme tööd selle nimel, et mängijad areneksid inimesena ja nii-öelda ümbritsev müra selle ümber, kes võitis, kes kaotas, ei kammitseks mängijaid jääma iseendaks ja andma endast parima," sõnas ta.
Esiviisik veelgi ühtlasem
Nii Hurt, Pohlak kui ka Kams peavad kõik mullust esiviisikut veelgi tugevamaks kui eelmisel aastal. Ühte selget favoriiti nad aga välja tuua ei oska. "Kõigepealt - on selge, et tuleb põnev hooaeg. Esiviisik on tõenäoliselt veelgi ühtlasem kui mullu ja kõik sinna kuuluvad klubid on mingi nurga alt ka favoriidid," rääkis Pohlak.
"Samuti on liiga tagumine pool teinud selge sammu edasi. Pakun, et tiitel võidetakse ühe aegade madalama punktisummaga, et liigast lahkutakse rekordilise punktisaagiga ja et viimaseks jäänud meeskond võtab punkte ka kelleltki esikolmikust," lisas Flora president.
Hurt ootab põnevusega Premium liiga avapauku, sest talv on kõik ainult segasemaks teinud. "Infonet mängijate järgi võiks olla tugev, täna tugevam veel kui eelmine aasta. Sillamäe on näidanud väga suurt resultatiivsust nendes [kontroll]mängudes. Nõmme Kalju tundub kuidagi selline kõige distsiplineeritum mingis mõttes – kui vaadata seise, seisud on stabiilsed küllaltki. Ja Levadia on olnud selline otsiv koosseisu osas," ei osanud ta ühte teisele eelistada.
Mis on aga Flora trump, millega rivaalidega vastu pannakse? Peatreener eelistab lasta hooajal selle selgitada, aga ta ütles, et just Euroopa mängude pärast on palju rõhku pandud füüsilisele poolele. "Teine asi on see, et meeskond mängib ühtselt, ühtede ideedega. Õpivad teineteist väljakul tundma, aitama. Väga tähtis on ka psühholoogiline ja taktikaline pool," lisas Hurt. Kams täiendas: "Kindlasti meeskonnavaim!"
Nõrkused laseksid mõlemad mehed hooajal selgitada. Pohlak näeb aga ühte ja sama asja nii eemuse kui taamusena: "Võin vist nii tugevuse kui nõrkusena nimetada kahte võistkonnaga seotud põhilist asjaolu - noorust ja mängustiili, aga meie ülesandeks on saavutada olukord, kus esimene neist saab domineerima."
Vastasest rohkemate väravate löömine ei ole võit
Hurt usub, et liigahooajale kaheksa võidu pealt vastu minemine nende mängijate mõtteid hajevile ei aja, kuna mõttelaadiliselt ei olda kinni puhtalt võitudes.
"Me oleme tööd hästi teinud siis, kui me oleme mängus tõesti endast kõik andnud ja ülesannetest kinni pidanud. Kui me samas mängime lohakalt või ei mängi sportlikult eetiliselt või kaotame ennast ära väljakul - ärritume, läheme närvi, kaotame selle kooskõla väljaku peal, siis see on meie jaoks sama, mis kaotada mäng.
Isegi, kui me lööme võib-olla rohkem väravaid kui vastane. Meie mõõdupuuks ei ole skoor, vaid puhtalt see, kas me väljakul suudame abistada teineteist terve 90 minutit või mitte," võttis peatreener oma filosoofia kokku.
Meeskonna staar - Gert Kams
Viimased kaks hooaega Soomes mänginud ja mullu SJK-ga seal hõbemedali võitnud 29-aastane paremkaitsja Kams naasis tänavuseks aastaks kodumaale ja -klubisse. Enne Soome minekut oli ta koguni seitse aastat FC Flora särki kandnud ning see teeb 37-mängulise koondisekogemusega Kamsi vaieldamatult rohesärkide üheks alustalaks.
Kuigi peatreener Hurt ei soostunud Kamsi teistest üleliia esile tõstma, kiitis ta Koerust pärit meest kui ühte kaptenikandidaati küll. "Kindlasti on Kams seda tüüpi mängija, kes vaatab seda meeskonda suuremalt kui "mina ise"-stiilis. Talle läheb väga korda meeskonnavaim, talle läheb väga korda see, et kõik pigem seguneks ja mingisuguseid eraldi gruppe ei kujuneks välja, et kes saab kellele rohkem lähemale.
Ta on mängija, kes tõesti innustab trennis teisi endast parimat andma, aga ta ei ole ainuke. Neid mehi on veel. Ja kui mõtlen, kas ta on nii oluline täiendus, et teistest üle, siis mul on hea meel tõdeda, et me pigem liigume selles suunas, et terviklikult olla sellised, nagu Kams seda näitab. Aga Kams on kindlasti hea eeskuju noortele jah," rääkis Hurt.
Mida asjaosaline aga ise sellelt hooajalt ootab? "Isiklikus plaanis tahaksin jalgpallist rõõmu tunda ja seda ka väljakul näidata. See on tähtis. Muidu ei saa seda mängu mängida," avaldas koondislane.
Kellel silma peal hoida - Joseph Saliste
Mullu oma esimesed üksikud minutid Premium liigas kirja saanud 19-aastane ääremängija Joseph Saliste on huvitav kuju. Tänavu terviklikult hooaja ettevalmistuse esindusmeeskonnaga kaasa teinud tallinlane on end treeningmängudes tõestanud Flora täieõigusliku liikmena, olles kvaliteedilt võrdne kaaslastega. Olgu selle tunnistuseks kasvõi Infonetile ja Riia Skontole löödud väravad.
Ka Hurt tõdes, et Saliste on muutunud oluliselt küpsemaks: "Kindlasti me näeme jah seda, et väga tähtis on ideaalis see, millal mängija üles tuua. Tema tõime natuke varem ka juba, aga siis me panime ta alla tagasi. Aga täna, kui vaatame noori, siis Saliste on kindlasti tugev mängija, mis näitab ka duubelmeeskonna head tööd. On toodud üles mängija, kes sulandus siia väga kiirelt. Ta on füüsiliselt tugev, ta on taktikaliselt tugev."
Lisaks usub loots, et tänavu tuleb korralikum läbimurre ka Rauno Sappinenilt, kes on tänaseks paremini ümbritsevaga kohanenud kui eelmisel aastal. Silma tasub juhendaja hinnangul peal hoida ka Vihmannil, Ainsalul ja German Šleinil, kellel kõigil on potentsiaali õnnestuda.
Suurim küsimärk - kas kaitse saadakse pidama?
Flora lasi mullu omale lüüa 36 väravat, mida oli nende jaoks selgelt liiga palju. Verevahetus keskkaitses ja väravasuul ei pruugi aga kaitset lukku keerata. Ilma Jäägrita on Floral tagumise liini keskmistel positsioonidel valida vaid Baranovi, Vihmanni ja Janar Õunapi vahel, kellest kahel viimasel ei ole arvestatavat kogemust meistriliigast.
11 nädalat kestnud ettevalmistusperioodi jooksul on kaitsemängu arendamisele väga palju rõhku pandud, ent kuna treeningkoormused on suured olnud, siis kaitse taktikalise poolega tegeletakse hoolega edasi ka hooaja alguses, kui meestel trennides ajus ja lihastes rohkem hapnikku on. Kas sellest aga ka piisab?
"Selge on see, et me peamegi otsima võimalust, kuidas tugevamaks saada. Me lähtume teadmisest, et meeskond on võimeline alati arenema - kaitset saab treenida tugevamaks. Kindlasti on piisavalt potentsiaali, et nad (Baranov, Vihmann, Õunap - K.E.) panna toimima," oli Hurt lootusrikas.
Tallinna FC Flora
Peatreener: Norbert Hurt
Abitreenerid: Jürgen Henn ja Risto Kallaste
Väravavahtide treener: Aiko Orgla
Füüsilise ettevalmistuse treener: Kristjan Vomm
Füsioterapeut: Jüri Salupere
Massöör: Oliver Papp
Kapten: valimata veel, treeningmängudes oli Gert Kams
Duubelvõistkond: Tallinna FC Flora II (Esiliiga)
Eelarve: u 1 500 000 eurot, millest esindusmeeskonna peale kulub u 600 000 eurot
Värvid: roheline ja valge
Koduväljak: A. Le Coq Arena / Sportland Arena
Koduleht: www.fcflora.ee
Esimene mäng: 7. märtsil kell 16.30 Viljandi Tulevikuga kodus (Sportland Arenal)
Koosseis:
Väravavahid: Richard Aland, Magnus Karofeld, Mait Toom.
Kaitsjad: Sten Sinisalu, Kevin Aloe, Janar Õunap, Joosep Juha, Markus Jürgenson, Gert Kams, Madis Vihmann, Nikita Baranov.
Poolkaitsjad: Andre Frolov, Irakli Logua, Brent Lepistu, Rauno Sappinen, Roman Sobtšenko, Maksim Gussev, German Šlein, Joseph Saliste, Karl-Eerik Luigend, Zakaria Beglarišvili, Mihkel Ainsalu, Herol Riiberg.
Ründajad: Rauno Alliku, Martin Kase, Sakari Tukiainen, Albert Prosa.
Eeldatav algkoosseis:
Mait Toom
Gert Kams Nikita Baranov Madis Vihmann Markus Jürgenson
Karl-Eerik Luigend
Zakaria Beglarišvili Andre Frolov
Maksim Gussev Rauno Alliku Irakli Logua
Talvised koosseisumuudatused:
Sisse:
Sakari Tukiainen (ründaja, Atlantisest)
Madis Vihmann (keskkaitsja, Levadiast)
Gert Kams (paremkaitsja, SJK-st)
Richard Aland (väravavaht, Nõmme Kaljust)
Mihkel Ainsalu (poolkaitsja, Nõmme Kaljust)
Sten Sinisalu (keskkaitsja, duublist)
Joosep Juha (vasakkaitsja, duublist)
Joseph Saliste (äärepoolkaitsja, duublist)
Magnus Karofeld (väravavaht, duublist)
Lahtine:
Enar Jääger (kaitsja, vabaagent)
Välja:
Taavi Rähn (keskkaitsja, Levadiasse)
Gerdo Juhkam (keskkaitsja, Viljandisse)
Sergei Mošnikov (poolkaitsja, Kostanaj Toboli)
Erkki Junolainen (kaitsja, Kaljusse)
Sander Post (ründaja/kaitsja, Viljandisse)
Karol Mets (keskkaitsja, Stavangeri Vikingisse)
Stanislav Prins (väravavaht, sai kihlveopettuste eest nelja-aastase võistluskeelu)
Hooajaeelsed kontrollmängud:
09.01. FC Flora - Nõmme Kalju (ML) 2:1 (Logua 2)
16.01. FC Flora - Infonet (ML) 3:0 (Jürgenson, Saliste, Kams)
23.01. FC Flora - Levadia (ML) 1:0 (Frolov)
31.01. FC Flora - Sillamäe (ML) 4:3 (Alliku, Logua, Beglarišvili, Tukiainen)
07.02. FC Flora - Paide (ML) 3:1 (Ainsalu, Alliku, Gussev)
14.02. Skonto (LAT) - FC Flora 3:4 (Baranov, Sappinen, Frolov, Saliste)
21.02. Lahti (FIN) - FC Flora 0:2 (Logua, Tukiainen)
28.02. FC Flora - Frej (SWE1) 3:1 (Jürgenson, Tukiainen, Gussev)
Võit; viik; kaotus.
ML - meistriliiga; FIN - Soome kõrgliiga; LAT - Läti kõrgliiga, SWE1 - Rootsi esiliiga.
Kui palk, stipendium või töötasu enam arvele ei laeku, siis ei osta keegi enam Veet Mano ja Osho positiivse psühholoogia juttu.
Mina nimetaksin seda olukorda lihtsalt varastamiseks ja teiste kulul elamiseks.
Tegelikult pole isegi tulemus siin kokkuvõttes oluline, võite ka 10 aastat järjest meistriks tulla. Respekt tehtud töö suhtes puudub kuna lähtepositsioon teistega võrreldes on enneolematult suur.
