Manchester City peatreener Pep Guardiola andis eelmisel nädalal läbi lillede mõista, et tema teekond klubi eesotsas võib olla lõpusirgel. Inglismaa meedias vallandusid seepeale mõistagi spekulatsioonid - kas katalaan lahkub juba käimasoleva hooaja järel? Ja kui ta seda tõesti teeb, kellest võiks saada tema järeltulija?

"Olen varem öelnud, et ma ei jää siia igaveseks. Keegi meist pole siin maailmas igavesti. Mis juhtub, see juhtub. Klubi peab olema kõigeks valmis, aga praegu ei ole minu lahkumine päevakorras," võttis Guardiola minekujutud mõne päeva eest kokku. Aga arutada ju võib!

Kuigi mullu sügisel sõlmis Guardiola klubiga uue, 2027. aasta suveni kehtiva lepingu, ei anna see fakt üksi jalgpallis mingeid garantiisid. Eelmisel hooajal sai seitsmest eelnevast tiitlist kuus võitnud City kõrgliigas Liverpooli ja Arsenali järel alles kolmanda koha ning kui mitte arvestada hooaja algul võidetud superkarikat, tehti esimene suuremate karikateta aasta pärast Guardiola debüüthooaega.

Guardiola on olnud City tüüri juures alates 2016. aastast ning võitnud nendega lisaks kuuele meistritiitlile Meistrite liiga, UEFA Superkarika, klubide MM-i, kaks Inglismaa karikat ja neli liigakarikat. Kui katalaani jaks kümne hooaja järel tõesti otsa saab, on pretendente tema toolile ühtpidi palju, aga teisalt ei eristu praegu ükski kandidaat selgelt teistest.

BBC ja ennustusportaalide põhjal saab mingi rivi siiski kokku seada. Ent igal juhul on selge, et City spordidirektoril Hugo Vianal seisab isegi võimalike kandidaatide väljasõelumise osas ees tükk tööd. Allolevatest variantidest saab mõnda võtta tõsisemalt, mõnda ... veidi vähem.

• Enzo Maresca (Chelsea)

Miks peaks itaallane suvel klubide MM-i võitnud ja praegu liigatabelis neljandal kohal olevast Chelseast üldse lahkuma? Sest ... see on Chelsea. "Sajaprotsendiline spekulatsioon," ütles Maresca lõppenud nädalal kuulujuttude kohta lühidalt. Samas võttis ta hiljuti mitmemõttelisel moel, aga samas üsna selgelt sõna klubi juhtkonna osas, kes tema nägemust ei toetavat. Lisaks tegutses Maresca hooajal 2022-23 Guardiola abitreenerina ehk Etihadi staadion on talle ja tema klubile tuttav.

• Unai Emery (Aston Villa)

Hispaanlane tegi kümmekond aastat tagasi suurepärast tööd Sevillaga, on seda teinud hiljuti Villarrealiga ja teeb praegu liigatabelis kolmandale pulgale rühkinud Aston Villaga. Ent kui jätta kõrvale kõik klubid, kelle nimes sisaldub "villa", on sekka tulnud ka ebaõnnestumisi - Paris Saint-Germainiga jäi Meistrite liiga võitmata, Arsenal karikateni viimata. Kas Emery saaks staaride ohjamisega hakkama?

• Andoni Iraola (Bournemouth)

Ehkki Bournemouthi vasturünnakutele ja kiiretele üleminekutele rõhuv stiil on City omale üpris vastandlik, on Guardiola nooremat kaasmaalast sageli tunnustanud ja märkinud, et õpib temalt. 43-aastase Iraola jaoks oleks tegu karjääri esimese võimalusega end suurklubis proovile panna, mis võib samas osutuda nii plussiks kui ka miinuseks. Lisaks lõpeb tema praegune leping Bournemouthiga hooaja lõppedes.

• Oliver Glasner (Crystal Palace)

Eelmisel hooajal Crystal Palace'i karikavõitjaks viinud ja tänavugi neid tabeli ülemises otsas hoidva austerlase leping saab selle hooajaga läbi ning äsjas teatas ta, et ei kavatse seda pikendada. Frankfurdi Eintrachtiga Euroopa liiga võitjaks kroonitud Glasneri meelekindlus ja CV on piisavad, et olla City treeneritoolile tõsine kandidaat.

• Eddie Howe (Newcastle)

Newcastle'i Meistrite liigasse viinud ja üle aastakümnete karikavõitjaks teinud Howe on enda klassi Kirde-Inglismaal korduvalt tõestanud. Samas pole ta teinud saladust sellestki, et saudi omanike käe all pole meeskonda investeeritud nii palju kui ta sooviks. Üleminekuturul ei suuda Newcastle liiga liidritega suurnimede pärast võidelda ning see võib ärgitada Howe'd vaatama sinna, kus raha ei ole loeta ja soovitud mehed saadakse enamasti ka kätte.

• Xabi Alonso (Real Madrid)

Real Madridi pealiku kohta kehtib alati tuntud jalgpallitõde, et vallandamine on vaid mõne ebaõnnestunud mängu kaugusel. Leverkuseni eesotsas Müncheni Bayerni hegemoonia murdnud ning seejärel suurte ootustega Madridi kolinud Alonsole on tujukate superstaaride tervikuks sulatamine osutunud oodatust keerulisemaks. Kas Realist lahkumine oleks tagasilöök või hoopis õnnistus?

• Vincent Kompany (Müncheni Bayern)

Mehe üle, keda Guardiola on ise enda tulevaseks järglaseks nimetanud, naerdi veel mullu kevadel üsna avalikult, sest ta oli Burnleyga Inglismaa kõrgliigast välja kukkunud. Poolteist aastat hiljem on ilkujate suud lukus, sest Bayern naasis Saksamaal veenvalt troonile ja on hetkeseisuga üks peamisi pretendente Meistrite liiga võidule. Tänavust hooaega alustati enneolematu 14-mängulise võiduseeriaga ning Kompany jaoks oleks üle kümne aasta talle koduks olnud klubisse naasmine kindlasti ahvatlev. Iseasi, mis hinnaga Bayern belglasel minna laseks ...

• Julian Nagelsmann (Saksamaa koondis)

Palju sõltub sellest, kuidas Saksamaal suvisel MM-il läheb. Kui kehvasti, on Nagelsmann tõenäoliselt sügiseks vaba mees. Kui hästi, soovitakse ilmselt tema jätkamist lepingu lõpuni ehk 2028. aastani. Guardiola hindab 38-aastast sakslast igatahes kõrgelt ja ehkki Leipzigiga saavutatud edu järel tuleb Müncheni Bayerni perioodi lugeda katastroofiks, on Nagelsmann end senise koondisetööga mõnevõrra rehabiliteerinud.

• Roberto De Zerbi (Marseille)

Brighton mängis itaallase käe all nauditavat jalgpalli ja sama teeb praegu Marseille. Ent olgu Guardiola kui tahes emotsionaalne, klubiomanikega ei ole ta kunagi avalikult tülli pööranud. De Zerbi minevikus on selles plaanis palju teravamaid seiku, näiteks Brightonist lahkumine tuli avalikkusele paraja ootamatusena. Samas räägib tema kasuks Premier League'i kogemus ning inimtüübilt oleks De Zerbi ehk isegi Guardiolale lähim ametipärija.

• Luis Enrique (Pariisi Saint-Germain)

Pariisi klubi on väidetavalt üritanud pakkuda Enriquele jalgpalliajaloo esimest eluaegset lepingut. Nali või mitte, kuid mees, kes viis PSG kauaoodatud Meistrite liiga võiduni, on kõrges hinnas. Teisalt pole klubil nüüd enam eriti kuskile tõusta, kui mitte võtta sihikule alles nelja aasta pärast taas peetavat klubide MM-i.  Kuniks Nasser Al-Khelaifi toru ei tõsta, pole Enrique Inglismaale siirdumine - just eesootaval suvel - siiski kuigi reaalne.

• Michel (Girona)

Alates 2021. aastast Gironat juhendaval Micheli jaoks on uks City juurde rohkem avali kui mitmel teisel konkurentidel. Miks? Sest Girona kuulub City omanikele ja kui kahe klubi vahel on vabalt mängijaid liigutatud, siis sama võib ju teha ka treeneritega. Tänavune hooaeg on Gironal läinud seni küll üle kivide-kändude, aga kaks aastat tagasi võideldi Hispaania hiidudega nagu võrdne võrdsega ja murti Meistrite liigasse, mis näitas Micheli võimeid.

• Pep Lijnders (Manchester City abitreener)

Kui ei suutnud neid lüüa, liitu nendega ... Jürgen Kloppi kunagine parem käsi maandus suvel üllatuslikult Citys, selja taga ebaõnnestunud tööots Salzburgi peatreenerina. Kõigest 28-mänguliseks jäänud periood ei suurendanud just kindlust, et Lijnders võiks Guardiola lahkumise korral ohjad üle võtta, ent samas polnud ka Marescal ja Mikel Artetal enne City abitreeneri ametit peatreenerina sisuliselt midagi ette näidata.

• Oliver Reiss (Manchester City noortetreener)

Sakslane võttis 2024. aastal üle klubi U18 vanuseklassi võistkonna ja viis nad 21 järjestikuse võidu toel omavanuste seas meistritiitlini. Kogemusi on 42-aastasel juhendajal ohtralt ka Berliini Hertha päevilt, aga kõik need piirduvad noorte arendamisega. Kuigi Guardiolale on ette heidetud just noormängijate vähest kaasamist, oleks Reissi hüpe peatreeneriks ilmselt liiga suur. Ent kellegi kogenuma kõrvale esindusmeeskonna abitreeneriks: miks mitte?

• Mikel Arteta (Arsenal)

Kaks meeskonda on viimastel aastatel nii kõvasti vägikaigast vedanud, et Arteta naasmine mõjuks peaaegu Arsenalile noa selga löömisena. Ometi alustas ta just Cityst, kus omandas Guardiola kõrval üle kolme aasta hindamatuid teadmisi. Guardiola on otsesõnu öelnud - kui Arsenal poleks tulnud kuue aasta eest uksele kolkima, oleks ta hea meelega ameti just Artetale üle andnud. Aga praeguses olukorras nõuaks Citysse minek Artetalt erakordset meelekindlust.

• Zinedine Zidane

Aeg lendab! Real Madridi kolm korda Meistrite liiga võiduni tüürinud Prantsusmaa legend on juba neli ja pool aastat järgmist tööotsa oodanud. Suvel peaks see lõpuks tekkima, kui Didier Deschamps Prantsusmaa koondise juurest taandub, aga ... Võitmisest teab Zizou omajagu, küsimärkideks on võime end Inglismaa liigas kehtestada ja mis seal salata, ka kesine inglise keele oskus.

• Xavi

Barcelona legendi ajastut Camp Noul varjutasid probleemid klubi kontoripoolel, millest peatreeneril lõpuks kõrini sai. Arvestades, et ka City pea kohal ripub endiselt 107 süüdistust reeglite rikkumises, mille tagajärjed pole siiani teada, võib see Xavit eemale peletada. Ent poolteist aastat uut võimalust oodanud mehena ei saa ta ka tingimuste suhtes liialt valiv olla. Taktikutest just Guardiolat eeskujuks pidaval Xavil on olemas ka nimeka riietusruumi ohjamise kogemus. 

• Jürgen Klopp

Arvestades, et Klopp lubas Inglismaalt lahkudes, et ei juhenda selles riigis peale Liverpooli enam ühtegi teist klubi, oleks selline asjade käik šokk. Aga teisalt liitus ta siis Red Bulli süsteemiga, mida oli varasematel aastatel kritiseerinud. Jalgpallis kehtib väljend "ära iial ütle iial" tihti rohkemgi kui mõnes teises eluvaldkonnas, ent siiski oleks tegu suurüllatusega.