Hiiu staadionil üles kasvanud Alex Matthias Tamm on juba EM-il ja MM-il osalenud. Ainult et mitte jalgpallis! (1)

Nelisada tuhat eurot. Kui palju Premium liiga kalleima mängija staatus Alex Matthias Tamme ennast mõjutab? "Ega ma sellele väga palju ei mõtle. Ma isegi ei tea, kuidas see valem toimib või kuidas see number sinna tekib. Seda, et ma nüüd teistest selle tõttu parem oleksin, ma küll ei mõtle. See, mida väljakul teed, on põhiline." Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Nõmme Kalju 21aastane ründaja Alex Matthias Tamm on jalgpallisõpradele olnud tuttav nimi juba päris mitu head aastat. Hooaeg hooaja kaupa edasi sammudes on temast praeguseks saanud Transfermarkti portaali järgi Premium liiga kõige suurema turuväärtusega mängija. Milline isiksus peitub aga väravate ja numbrite taga?

  • Lugu ilmus algselt märtsikuu Jalkas.

Intervjuu kõrval jagab Tamm Jalkaga fotosid lapsepõlvest ja kujunemisteest. Millised hetked, elamused ja kogemused on teinud noorest ründajast Premium liiga ühe kuumema noore ründaja?

Alex, alustame algusest. Oled läbi ja lõhki Nõmme Kalju poiss – sinu esimene mäng Eesti meistrivõistlustel toimus 2009. aastal, kui olid veel seitsmeaastane, ja lõppes 0:23 kaotusega TJK Legionile. Mängisid kaasa üheksa mängu, väravate vaheks jäi 4:109. Kuidas esimest hooaega mäletad? Kuidas sa jalgpallitrenni sattusid?
Mäletan ikka! See oli omapärane lugu, sest see võistkond, mille eest ma mängisin, oli tegelikult üldse tüdrukute võistkond! Minuvanustele ei olnud vist toona Eesti meistrivõistlusi ja ka aasta vanematele, 2000. aasta tüdrukutele vist ei olnud – siis pandi tüdrukud poiste võistlustele mängima ja meie käisime neil abiks. Pigem ei tahtnud sinna minna, sest "paagid" tulid igalt poolt! Mõnes mängus suutsin isegi värava lüüa, aga ega väga palju sellest ajast vist aju ei tahagi mäletada.

Jalgpallitrenni sattusin viieaastaselt. Elan Nõmmel Hiiu staadionist põhimõtteliselt saja meetri kaugusel – tagahoovist näen staadioni tulesid ja poolt väljakut. Isa mängis korvpalli, mispärast on spordigeen mul alati sees olnud – väiksest saati olid peamised kingitused alati pallid. Hiiu staadioni kõrval on mänguväljak ja ema on rääkinud, kuidas tahtsin väiksena alati sinna minna – seal oli mul aga kogu aeg nina aia vastas, sest vaatasin läbi aia jalgpalliväljakut.

Läbi ja lõhki Kalju poiss! Foto: erakogu

Kalju mängis toona kas teises liigas või esiliigas ning viieaastaste gruppi neil ei olnud, mistõttu mängisin alguses koos seitsme- ja kaheksa-aastastega. Mina käisin veel lasteaias, samal ajal kui nemad juba koolis esimesi tasemetöid tegid! Vanemad on rääkinud, et tulin tihtipeale nuttes koju, sest vanuse- ja tasemevahe oli suur. Aga isegi kui tulin kurva tujuga koju, siis järgmine kord tahtsin ikka tagasi minna.

Kas olid kasvu poolest juba lapsena teistest pikem?
Ei ütleks. Mäletan, et kui olin 14-15, toimus mul väga järsk kasvuspurt. Ema räägib, kuidas nad saatsid mu suvel Piirile laagrisse ja kui sealt kahe nädala pärast tagasi tulin, olin vaat et kümme sentimeetrit pikem! Spordiarsti tervisekontrollis on ka ära märgitud, kuidas ühe aastaga 17 sentimeetrit juurde viskasin. See tuli aga oma hinnaga: põlvedel tekkis Schlatteri tõbi, lisaks oli ka selg haige. Mul on seljal siiamaani näha pikki kasvuarme.

Mis hetkel tekkis see arusaamine või mõte, et profiks saamine on täiesti reaalne? Mis hetkest muutus harrastus mõtestatud tööks?
Ma isegi ei mäleta, et see arusaamine oleks tekkinud mõnel kindlal hetkel. Küll aga mäletan, et juba väiksest peale rääkisin emale alati, kui mõne pahandusega hakkama sain, et pole hullu – olen tulevikus profijalgpallur ja ostan sulle soojal maal maja! Unistus profiks saamisest on minu sees ilmselt alati olnud.

"Väiksena käisin päris palju ka Kalju fännisektoris mänge vaatamas. Kui Kalju 2012. aastal esimese meistritiitli võitis, siis elasin hooaega peaaegu samamoodi läbi nagu 2018. aastal, kui ise võistkonna juures olin, emotsioonid olid umbes samasugused! Kalju on mulle lapsest saati väga meeldinud – Hiiu staadioni lähedal üles kasvades veetsime kõik suved sõpradega staadionil. Nõmme spordikeskusest tuli selleks pilet osta – kui õigesti mäletan, siis see maksis 15 eurot kord. Õnneks olid iga päev staadionil käivad poisid areenimeistritele tuttavad ja nad lasid meid vahel tasuta sisse." Foto: erakogu

Võibolla ei ole sellist kindlat hetke olnud ka seetõttu, et esindusvõistkonna juurde jõudmine toimus minu puhul väga kiiresti. Juba 14-15-aastaselt sain esimest korda duubelmeeskonna juurde ja sellest juba järgmisel aastal olin esinduses. Kõik toimus väga kiiresti, areng tuli kiirelt peale. Ei olnudki aega mõelda, et oh, nüüd on võimalus.

Premium liigas said esimesed minutid ja esimese värava kirja juba 16aastaselt. Kuidas meestemänguga harjumine läks? Kas oli ka mõni selline hetk, mis jäi eriliselt meelde kas selles mõttes, et olengi nüüd siin ja saan hakkama, või hoopis selles võtmes, et mõni keskkaitsja asus sind mõnuga "koolitama"?
Debüüdil Sander Post!

Olen tegelikult tagantjärele mõelnud, et need esimesed aastad ei läinud mul päris nii, nagu ise lootsin. Võibolla isegi kaks aastat tagasi ei suutnud ma veel ennast niimoodi füüsiliselt kehtestada nagu praegu. Aga eks see ole ka reaalsus – isegi kui suurimaks trumbiks on jõuline mäng ja õhuvõitlused, siis on loogiline, et 16-aastane laps ei lükka ühtegi keskkaitsjat ära. Mäletan, kuidas mängisime Kuressaarega ja vastas oli Elari Valmas – no ei ole midagi teha! Nüüd on minu keha ehk rohkem mehistunud ja saan nende tugevuste peale rohkem mängida.

Juba suhteliselt noorelt tundus, et Kalju hakkas klubina sinu arengut väga toetama, said justkui Kalju noortesüsteemi postripoisiks. Kas tunnetasid seda ka ise?
Jah, eks paistsin juba noorteliigades silma, kui lõin mõnel hooajal üle 30 värava. Eks klubi ikka märkab seda, kui oma süsteemi seest tuleb selline mängija, kes on suuteline juba varakult väravaid lööma, ju siis nähti ära, et minus on esindusvõistkonna perspektiivi. Kui vaadata seda, kes on Kalju kasvandikest esinduses kanda kinnitanud, siis enne mind oligi seal paras auk – 1996. sünniaastaga poistest tulid Mihkel Ainsalu, Henrik Pürg ja Märten Kuusk, ka Andre Järva, aga järgmine ju sisuliselt olingi mina oma 2001. aastaga. Võibolla mõeldi ka nii, et kui mängijaid ei tule palju, siis keskendutakse rohkem nendele, kes tulevad.

Premium liigasse jõudis Tamm vara - enda arvates liigagi vara. See kaader mängust Paidega pärineb 2018. aastast. Foto: Gertrud Alatare

Kalju ja klubi president Kuno Tehva on aastaid sõnades võidelnud KTM-reegli vastu. Kuidas sulle kui mängijale see reegel sobis või meeldis? Sa olid ju üks vähestest mängijatest, kes sai tänu sellele reeglile mänguaja mõttes ilmselt pisut avanssi.
Sain, aga ma ise sellesse reeglisse ei usu. Kui väga aus olla, siis tundsin, et kui satud valel ajal sellisesse kohta, kus sulle pannakse selline surve peale, et sa pead mängima ... Nagu ütlesin, siis 16aastaselt ei olnud ma füüsiliselt nii välja arenenud, et oleksin suutnud meeste seas hästi mängida. Teadsin, et minu tase ei vasta võibolla sellele, mida Nõmme Kalju esindusmeeskond tol ajal nõudis.

Sisimas ei taha endale ka mingisugust hinnaalandust teha – see on nagu endale valetamine, kui saad mängida mõne reegli pärast, teades ise, et pole tegelikult valmis. Kui mängisime tiitli peale, siis oli pinge veel eriti suur, sest ei taha ka võistkonda alt vedada. Mulle mõjus see reegel pigem negatiivselt.

Võimalik, et see hoopis pärsib arengut. Meil olid teatud mängijad, kes selle reegli tõttu hoopis läbi põlesid – noorena pandi suur koormus peale. Eriti toimub see klubides, kelle noortest ei tule igal aastal mängijaid peale.

2019. aasta suvel teenisid välja oma esimese võimaluse välismaal, kui läksid laenule Šveitsi esiliigasse kuulsasse Zürichi Grasshopperisse. Veetsid seal aasta, kuid erinevad mured ei lasknud sul vist seal eriti jalgpalli mängida esmalt olid tükk aega vigastusega väljas, ühel hetkel lahvatas koroonapandeemia ...
Mul oli sinna minnes juba sportlase song. Lõpuks sain teada, et song oli mõlemapoolne, aga uuringud seda ei näidanud. Alguses üritasime kolm kuud seal ilma operatsioonita hakkama saada, aga füsioteraapia ei toiminud ja lõpuks tuli ikka opile minna.

Mäletan isegi seda hetke, kui song tekkis. See oli Hiiu staadionil toimunud mäng Tallinna Kalevi vastu, kus vastane tuli mind pallivälises olukorras töötlema, selja tagant müksama. Ma ei olnud selleks valmis, müksamine oli üsna tugev ja pidin järsku üritama tasakaalu leida – tõmbasin kogu keha pingesse ja tundsin, kuidas mingi imelik nõks alakõhust ja lähendajatest läbi käis. Esialgu oli valu suhteliselt minimaalne ja lubas asju teha, aga ühel hetkel sain aru, et midagi on valesti, sest isegi kõndides oli valus.

Jaanuaris sain uuesti trenni tegema hakata, aga peagi tuligi juba koroona peale. Praegu on naljakas mõelda – mäletan, kuidas kogu Zürichi linna peale oli kolm koroonapositiivset, aga absoluutselt kõik keerati selle peale lukku.

Tagantjärele oligi võibolla hea, et sealt ära tulin, sest enne lõppu sain veel esindusmeeskonnaga paar trenni teha, aga duubeltiim mängis neljandas liigas, mida tol aastal minu meelest lõpuni ei mängitudki. 2020. aasta suvel tulin Eestisse tagasi ja sain ka mängupraktikat.

Šveitsi-aeg andis Tammele kogemusi, kuidas rasked hetked üle elada. Mänguminutite korjamiseks tuli uuesti selga tõmmata Kalju särk. Foto: Liisi Troska

Mida lõpuks Šveitsist kaasa võtsid? Ühtegi ametlikku mängu sa ju lõpuks kirja ei saanudki.
Käisime Grasshopperi duubelmeeskonnaga Türgis laagris – kuna olin toona veel piisavalt noor, sain mängida U19 meeskonnas, mis seal pandi kokku üheks turniiriks, kus meil päris hästi läks. Mängisime näiteks Crystal Palace'i, Rotterdami Excelsiori, Haifa Maccabi ja teiste korralike klubide vastu.

See aasta avardas minu maailmavaadet – sain näha, milline jalgpall päriselt on ja kuidas suures klubis asjad käivad. Mäletan, et seal oli üks Aafrikast pärit ründaja, kes oli ka 2001. aastal sündinud – vaatasin talle otsa ja mõtlesin: ei ole võimalik! Aga passis oli 2001. Tema oli samamoodi pooleldi esinduses ja pooleldi duublis ja siis öeldigi: konkureerige! Eks me siis konkureerisime ...

2021 oli esimene selline hooaeg, kus täitsid Kaljus juba põhiründaja kohta ja lõid liigas kaheksa väravat. Mullu tuli 27 mänguga 12 väravat. Ütlesid, et esimestel hooaegadel ei olnud sa veel päris valmis – kas viimased kaks hooaega oli täiesti teistsugune tunne?
2021 oli pigem veel pisut vara – mul ei olnud enne seda ju kordagi veel Premium liigas täishooaega all. See oli esimene aasta, kus sain algusest lõpuni mängida, ja ründaja jaoks on see eriti oluline – õpid kaitsjaid tundma, saad oma tegevuses katsetada, mis toimib ja mis mitte. See oli karastumise hooaeg.

Eelmise aastaga võib pigem rahule jääda, sest progress on oluline – liiga ahneks ei saa ka minna. Samas tunnen, et natuke jäi ikka puudu.

Tänavu jaanuaris käisid testimas Prantsusmaa kõrgliigaklubi Reimsi juures. Kaua seal olid ja mida kogeda said? Reims teeb ju päris põnevat hooaega – ebaõnnestunud sügise järel määrati peatreeneriks vaid 30-aastane William Still, kelle käe all ollakse liigas vähemalt meie vestluse ajal senimaani kaotuseta (Reimsi suurepärane seeria sai otsa vahetult enne koondisepausi, kui 19. märtsil jäädi 1:2 alla Marseille'le - toim.). Arsenalist laenul olev esiründaja Folarin Balogun on tõusnud Prantsusmaa kõrgliiga parimaks väravakütiks, kusjuures ta on täpselt sinu sünniaasta kutt. Kas olid seal esinduse või duubeltiimi juures?
Olin seal täpselt nädala. Enne klubisse jõudmist käisin vaatamas nende kodumängu Nice'iga. Eks mulle jalgpalliinimesena tundub ka loogiline, et testitavaid ei võeta Prantsusmaa kõrgliigameeskonna juurde, kus iga punkt loeb, vaid olin duubli juures. Kuna esindusel oli aga tol nädalal karikamäng madalama liiga võistkonna vastu, käisid paljud nende mängijad duubli trennis. Oli tunda, et valmistuti järgmiseks mänguks, mis PSG vastu ka 1:1 mängiti.

Tunnen, et mul läks väga hästi! Midagi teistmoodi küll ei oleks teinud. Sealjuures oli mul graafik päris tihe: jõudsin koondisest tagasi reede öösel, laupäeval olin Tallinnas ja pühapäeva varahommikul sõitsin juba Prantsusmaale.

Sinu Prantsusmaalt naasmise järel tegi Kalju avalduse, kus ütles, et mängid vähemalt suveni Nõmmel, aga hiljemalt aasta lõpus siirdud välismaale. Kas oled endale ka eesmärgi seadnud, mitu väravat võiksid poole hooaja või täishooajaga Premium liigas lüüa?
Seda ei ole ma veel teinud – teen seda reeglina vahetult enne hooaja algust, kui tunnetan oma füüsilist seisundit paremini. Vihkan kõige rohkem seda, kui ennast alt vean ja ei suuda püstitatud eesmärke täita. Nädalake enne esimest mängu tean paremini, mis seisus ma olen, kuidas ennast tunnen ja mida usun, et olen võimeline tegema.

Statistika kõrval on oluline ka võistkonna edu. Välismaale pääseda aitab ründajal kindlasti palju paremini see, kui meeskond on esimesel-teisel kohal.

"Mängisin küll juba lapsena ründajana, aga kuna olin hästi aktiivne, siis mulle meeldis igal pool olla – ka väravas. Igal pool, kus vähegi sai joosta ja mängida! Tegin esimese trenniaasta koos endast vanematega ja kui sellest järgmisel hooajal tekkis ka minuvanuste punt, oli minu tase suuremate poistega mängimisest parem kui nende tase, kes alles esimest korda trenni tulid. Vahel kamandaski treener Mikk Haavistu mind väravasse, et trenni ausamaks teha! Aga mulle endale ka meeldis seal." Foto: erakogu

Millised on põhilised elemendid või mängu osad, milles tunned, et peaksid kõige rohkem juurde panema?
Stabiilsus. Eelmisel hooajal tundsin, et mõne mängu mängisin väga hästi, samas tuli sisse ka mõni selline, kus olin kogu mängu kadunud või ei suutnud end kehtestada. Tean ja usun, et suudan jõuda olukordadesse, kus on võimalik värav lüüa. Selle kallal tegime enne eelmist hooaega ka kõvasti tööd – kaheksa väravat 30 mänguga on ründaja kohta tegelikult vähe.

Võtsime Kaido Koppeliga väravalöömise tükkideks lahti. Kui teha samm tagasi, siis väravalöömiseks on vaja teha pealelöök väravale. Sel hooajal, kui lõin kaheksa väravat, oli mul tegelikult väga vähe pealelööke raamide vahele. Pealelöök raamide vahele eeldab aga seda, et teed pealelöögi – ka neid oli vähe. Ja veel enne seda tuleb jõuda olukorda, kus saab pealelöögi sooritada. Kui niimoodi olukorrad pulkadeks võtta, saab teada, mille kallal rohkem vaeva näha. Lõpuks see ka toimis.

Kui palju on sul aastate jooksul olnud veel võimalusi Kaljust lahkuda? Jalgpalliringkondades on räägitud ju ka seda, et FC Flora on sinust väga huvitatud olnud, aga tehinguks pole siiski läinud.
See on selline jutt, mis pole minuni jõudnud, võibolla on see klubide tasandil käinud. Eks noorte mängijate vastu mingi huvi ikka kuskilt on, aga minuni jõuab seda vähe. See on hea, sest siis saan keskenduda oma asjadele. Mul agenti ei olegi, need asjad on klubi kaudu käinud.

"Kui Ken Kallaste mängis Kaljus, siis oli ta koos Alo Bärengrubiga üks mu lemmikutest. Kui olin maskotipoiss, tahtsin alati kas Alo või Keni kõrvale saada. Nüüd mängisime Keniga koos koondises!" Foto: erakogu

Milline võiks sinu edasine karjäär ideaalis, aga realistlikult välja näha? Milline samm või tase võiks sulle praegu jõukohane olla ja kuhu tahaksid lõpuks välja jõuda?
Väiksena unistasin Euroopa viiest tippliigast. Eestlase puhul ei ole see tavaliselt olnud reaalne, et lähed mõnda klubisse ja oled tehnilisem kui teised või kiirem kui teised. Kui vaadata kasvõi Ragnar Klavanit, siis ta ei olnud ehk kõige kiirem keskkaitsja või kõige tugevam, aga eestlaste trumbiks võiks olla vaimne tugevus, liidriomadused. Nendega on võimalik läbi lüüa, aga tuleb olla kannatlik. Mina tahaksin küll kas sel või järgmisel aastal uuesti välismaal proovida. Kõik oleneb nüüd minust ja sellest, kui hästi suudan algaval hooajal mängida.

Jaanuarikuu oli sulle tegelikult ju ka teisel põhjusel eriline – said esimest korda nuusutada A-koondise lõhna, kui tegid kaasa Portugalis peetud laagri. Islandi vastu said ka 16 minutiks mängu. Mida kasulikku koondiselaagrist kõrva taha panid?
Pigem oli see positiivne laager. Olin pisut keerulises olukorras, sest eelmise aasta lõpus oli mul selgroolüli väsimusmurd, mis tähendas, et enne koondist olin kolm-neli nädalat vaid jooksutrenni teinud ja palli mitte puutunud. Algus oli seetõttu tunnetuse poolest raske, sest viimasest pallitrennist oli möödas sisuliselt kolm kuud. Üldiselt usun, et võtsin laagrist enda jaoks maksimumi – ja sees on hea tunne, et vähemalt üks koondisemäng on nüüd olemas. Selle üle võib uhke olla!

Foto: erakogu

Koondises debüteerinud mängijad peavad teiste ees õhtusöögil traditsiooniliselt mõne lauluga esinema. Portugalis oli debütante päris palju – oli vist paras karneval? Mida sina esitasid?
Laulsin Shanoni lugu "Varbad liivas". Kui laulu otsisin, siis tahtsin pigem midagi sellist, mis ei oleks vokaalselt väga nõudlik – kui hääl väga kõrgele läheb, siis võib kägisema hakata ja siis on piinlik. Mul olid mõttes veel mõned Tanel Padari ja Terminaatori laulud, aga kui kuulsin, et Pavel Marin laulis ka mitu aastat tagasi seda laulu, siis mõtlesin, et okei – lähen kindla peale.

Mina võibolla nii palju ei pabistanud kui mõned teised debütandid – mõnel lausa higi voolas! Sooritusega võis rahule jääda – hääl kordagi ei murdunud.

***

Kabe pakkus võiduhasarti

"Olen käinud kabe MMil ja EMil! Hakkasin kunagi lapsena suvilas vanaema vastu mängima ja kuna mulle kaotada üldse ei meeldinud, mängisime nii kaua, kuni ühel hetkel ka võitma hakkasin. Kokkusattumusena tekkis meil koolis pärast tunde kabering, kuhu alati jäin. Mängimine tekitas omamoodi hasarti – see oli peale jalgpalli midagi, kus oli võimalik võita!

Ühel hetkel kutsuti mind turniirile ja tuli nii välja, et tulin vist kuni kümneaastaste seas Eesti meistrivõistlustel teiseks või kolmandaks. Kuna samal aastal toimusid Eestis nii EM kui MM, siis anti Eestile seal lisakohad ja nii ma seal võistelda saingi. MMil olin vist 27s, EMil äkki 33s?

Kui muidu mängisin kiirkabet, kus aega oli vaid viis minutit, siis vanemaks saades tuli hakata ka pikka kabet mängima, kus mängud võisid isegi poolteist tundi kesta. Kuna olin hästi kannatamatu, siis see mulle ei sobinud ja sinnapaika see jäi."

Loe Jalka varasemaid numbreid siit!

Kommentaarid

Thugie   •  
(81.90.125.***)
Mulle mõjus see reegel pigem negatiivselt.
Võimalik, et see hoopis pärsib arengut. Meil olid teatud mängijad, kes selle reegli tõttu hoopis läbi põlesid – noorena pandi suur koormus peale. Eriti toimub see klubides, kelle noortest ei tule igal aastal mängijaid peale.

Aga Pohhluckut ei huvita, KTM aka Flora abireegel, mitte kedagi muud see ei toida

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
Kristjan Jaak Kangur | 20 minutit näopeksu ja talutav kaotus Soomele – Eesti jalgpalli väärikuse uued mõõdupuud?
PREMIUM LIIGA
KARJÄÄR JÄTKUB
Aasta vabaks võtma pidanud Kruusmann otsustas anda jalgpallile uue võimaluse ning taasliitus Sakuga
KUIDAS EDASI?
MÄNGIJATE MÕTTED
NAISTE JALGPALL
TÄNA OTSEPILT: kas ambitsioonikas uustulnuk suudab tiitlikaitsjat üllatada?  (kell 17!)
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
 
Jalgpalluritel on ikka süda sees
TOREDAD VIDEOD
Jalgpalluritel on ikka süda sees (0)
 
Oeh, mis siin toimub?!
JALGPALLIMOOD
Oeh, mis siin toimub?! (0)
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0