Rauno Sappineni jaoks pole Premium liiga fännide lemmiku auhind midagi uut – ta on selle jalgpalligalalt koju viinud juba neljal korral, aastatel 2015, 2017, 2020 ja 2025. Intervjuus Soccernet.ee-le rääkis Sappinen nii oma puhkuseplaanidest, Flora edu võtmetest, penaltieksimustest kui ka ootamatult teleülekandesse jõudnud sõnelusest Paide Linnameeskonna kaitsja Milan Deleviciga.

Kohtume sinuga teisel jõulupühal, sest sõidad aastavahetuseks reisile Egiptusesse. Oled kahe hooaja vahel üsna palju reisida saanud – oled Instagrami postitanud nii Londonist kui Keeniast.
Jah, eks see Egiptus ole nagu puhkus puhkusest – Keenias oli palju ringi tormamist, Egiptus on rahulikum. Ja üks üllatusreis Londonisse tuli ka tõesti vahepeale, mille tüdruksõber meile organiseeris. Käisime Chelsea mängu vaatamas. Ehk siis kaks planeeritud käiku ja üks kiire nädalavahetus. Hooaeg on nii pikk ja talv päris pime, seetõttu on teadlik valik võimalikult palju sellest pimedast ajast olla kuskil, kus on päike, et akud täis laadida ja hea energiaga puhanult tagasi tulla.

Ehk et oled selline inimene, kes tahab kindlasti talvel soojale maale.
Kindlasti! Kui mõtlema hakata, kuhu puhkuse ajal minna võiks, siis mitte kordagi pole isegi pähe tulnud mägedesse suusatama minna või midagi sellist teha. Eestis on külma ja lund piisavalt, tahaks midagi teistsugust!

View this post on Instagram

A post shared by Rauno Sappinen (@rsappinen)

Lisaks fännide lemmiku auhinnale said jalgpalligalal sõna otseses mõttes sületäie erinevaid auhindu, karikaid ja meeneid. Kui sinuga gala lõppedes kohtusin, olid sa tõsises plindris, kuidas need kõik koju viia. Leidsid lõpuks ikka lahenduse?
Mulle toodi hea suur pappkast, ladusin selle täis ja sain sellega ilusasti minna. Mul on kõik karikad ja medalid vanemate juures – seal on üks terve tuba, kus on koos isa jõutõstmise karikad-medalid ja siis kõik minu asjad, mis on aegade jooksul kogunenud. Isegi U10 vanuseklassi turniirimedalid ja esimesed noortekoondise vimplid. Kõik on olemas!

Kui tuba on suur, siis on asjad väga hästi. Olen vahel mõelnud, et kuhu ometi Karl Jakob Hein oma kõik koondise kodumängu parima mängija Kalevipojad panna võiks – need on ju veel sellise kujuga ka, et üksteise otsa neid ladustada ei anna ... Sulle on neid ka ju mõni tulnud?
Jah, kaks-kolm ikka. Aga väga tore, et selliseid meeneid jagatakse – tulevikus on kindlasti hea vaadata.

Tuleme jutuga lõppenud hooaja juurde. Tiitlivõidu järel tuli välja, et olid juba hooaja eel printinud kõigile tiimiliikmetele välja lõigu Flora hooaja eelvaatest, mis Soccernet.ee-s ilmus. Kuidas see mõte tekkis ja teostus sündis?
Pikka protsessi ei olnud – kui see artikkel ilmus, siis vaatasin, et ohoh – kirjutava meedia meelest oleme sellises seisus! Enda sees oli täiesti teistsugune tunne, paljudel mängijatel oli ka täiesti teistsugune tunne. See oli sinu poolt väga lihtne kandikul kätte toodud motivatsioonitekst! Läksin sellega kontorisse, palusin 30-40 eksemplari välja printida, lõikasin need katki ja andsin kõigile.

Mäletan hästi just selle lõigu viimistlemist ja mõtet, et tahaksin kuidagi mõista anda, et ootused Flora suhtes olid, nagu sa ütlesid, meedia silmis väga madalad. Kust teil see usk, teadmine või lootus endil tuli? Eelmisel hooajal olite jäänud ju neljandaks, mitu olulist mängijat oli lahkunud, peatreener ja abitreener olid mõlemad uued ja ametis täiesti rohelised. Olukord oli ju segane.
Selles mõttes küll, aga ... Flora DNA sees on see, et alati peab võitma. Ja riietusruumis oli meil piisavalt inimesi, kes on võitnud ja teavad, kuidas võita. Treener oli küll esimest aastat, aga tal on väga pikk mängijakarjäär seljataga ja väga palju kogemusi. Samamoodi oli meil piisavalt kogenud mängijaid, kes teavad, mida on vaja võitmiseks teha.

Ja kui sa ise ei usu, kes siis veel usub?

Kas Kostja Vassiljev peatreenerina üllatas ka kuidagi? Mängijana olid temaga ju riietusruumi jaganud, aga kas treenerina oli temas mõni külg, mida ei oleks osanud oodata?
Mind üllatas ta ehk kõige rohkem sellega, et ükskõik kui keerulised momendid hooaja jooksul ette tulid või kui aia taha midagi läks, siis ta suutis vähemalt meie ees säilitada täieliku rahu. Seda, mis ta enda sees toimus, teab ta ise täpsemini, aga meeskonna ees oli ta alati rahulik ja enesekindel. Mulle tundus, et teda ei kõiguta miski, et teda on väga raske rivist välja lüüa.

Kas ta siis tõesti kordagi häält ka ei tõstnud?
Häält tõstis, aga selle juures ei olnud näha seda, et treeneril oleks tekkinud stress või mure tulemuste pärast – teiste treeneritega võib nii sageli juhtuda. Sellist asja ei olnud tal mitte kordagi. Arvan, et see andis ka meeskonnale omamoodi enesekindlust.

See kuulus prinditud lause ei sündinud ju tegelikult päris aasta alguses, vaid nädalake enne hooaja algust, kui teil endil oli ilmselt juba pilt ees, mis võiks saama hakata. Tegite ju väga intensiivselt trenni – kas see hooaja ettevalmistus oli kõige kõvem, mida sa Floras kogenud oled?
Kindlasti. Muide, kui treeningkava saadeti, kus oli kaks trenni päevas, siis kõik arvasid, et see on ainult hooajaeelsel perioodil – aga ei! Isegi kui hooaeg pihta hakkas, siis oli neid päevi, kus tulid hommikul kohale ja tegid kaks trenni, ikka väga palju. Intensiivsust ja koormust võeti ehk pisut vähemaks, aga hooaja sees oli sageli nii, et esmaspäevast neljapäevani oli meil kaks trenni või siis üks pikk trenn. See kestiski kogu aasta niimoodi.

Kahe trenni päev – kas see tähendab üldiselt, et üks neist on jõusaalis ja teine väljakul?
Üldiselt oli hommikuti väljak ja pärastlõunal jõusaal. Hommikuse trenni järel on lõunasöök, seejärel sai see, kes tahtis, kuskil kiirelt ära käia või kohvikus kohvi juua, mõned pikutasid niisama. Sõltus päevast, aga vabalt võis nii olla, et tuled üheksaks kohale ja lahkud pärast kolme.

Sina ise tulid ju tagasi väga pikast vigastuspausist. Võiks arvata, et nii kõva mahv võib ju sportlase uuesti katki teha, aga sina mängisid kaasa kõik 36 vooru.
See näitab, et koormus ja mahv oli küll suur, aga see oli targalt üles ehitatud ja seda jälgiti kogu aeg päris põhjalikult. Iga meeter, mis väljakul jooksid, oli kirjas, hommikuse enesetunde tabeleid võeti väga arvesse. Seda jälgiti väga tähelepanelikult, mis seisus keegi on.

Tänapäeval käib see enesetunde märkimine ilmselt mingis äpis, eks? Mis siis sai, kui märkisid, et tunne on kehv või keha kange?
Meil oli seal kümnepallisüsteem. Kui madalama numbri märgid, siis kohe uuritakse ja küsitakse, kas kõik on ikka hästi, vajadusel võetakse koormust vähemaks.

Kui palju see suurem koormus lõpuks füüsilistes näitajates väljendus? Kui kõike mõõdetakse, siis kas saite ka arvude keeles kinnituse, et asi toimib?
Ühel hetkel hakkas grupivestlusesse tulema GPS-andmete põhjal päris palju teateid, kuidas keegi oli jälle kiirusnäitajate poolest isikliku rekordi püstitanud. Hooaja jooksul endale küll numbreid paberile ei kirjutanud, mis raskusega mis harjutust jõusaalis tegid, aga arvan, et aasta lõikes tegid need arvud kõigil korraliku tõusu.

Palju sa nendest arvudest oma jõutõstjast isaga räägid? Kas tema jaoks on tegu naljanumbritega?
Pigem naljanumbrid, jah! Ta vahel räägib mulle enda numbritest – need spordialad on ikka niivõrd erinevad.

Teed mõnes jõusaaliharjutuses isale tuule alla ka?
Ma arvan, et sellist harjutust pole võimalik leida!

Hooaeg lõppes küll tiitliga, aga algus oli Floral ju päris rabe – esimese kahe vooru järel olite tabelis kaheksandad, Levadiast juba viis punkti maas. Ütlesid enne, et peatreener küll midagi välja ei näidanud, aga kas võistkonna sees ei tekkinud teatavat võbelust?
Mingil määral kerget rahutust võis see tekitada küll, aga õnneks tulevad mängud nii kiiresti peale. Saad ühe hea tulemuse ja juba hakkab asi õigetpidi veerema. Halb seeria ei veninud õnneks nii pikaks, et see oleks hakanud probleeme valmistama. Peas olid kaks rasket nädalat, aga uued mängud tulid peale ja tulime sellest välja.

Hooaja algusesse jäi ka sinu negatiivne seeria, kus eksisid penaltil kolm korda järjest. Treener Vassiljev ütles, et tema sinult penalteid ära ei võta, aga lõpuks sa rohkem ei proovinud. Tegid ise selle otsuse?
Jah. Kostja küsis mult, et kas tahan veel lüüa. Ütlesin, et praegusel hetkel ei taha. Arvan, et tol hetkel ei olnud meeskonnale kasulik, kui oleksin edasi lööjaks jäänud.

Uus aasta, uus hoog – kas hooajaeelsetes sõprusmängudes hakkad uuesti proovima või oled penaltitest loobunud?
Tead, nüüd on juba selline tunne, et võiks uuesti proovima hakata!

Kui palju neid eksimusi analüüsinud oled? Oli seal mingi muster ka taga või olidki lihtsalt kolm nii-öelda juhuslikku eksimust?
Arvan, et mitu asja. Esiteks teadsid kõik väravavahid, kuhu nurka ma löön. Ma teadsin muidugi ise ka, et nad teavad – näiteks Kalju vastu teadsin kindlalt, kuhu väravavaht hüppab ja mõtlesin, et panen lihtsalt nii tugevalt üles, et tal ei ole võimalik tõrjuda, aga lõin latti. Kalevi vastu oli sama loogika, lõin lihtsalt üle.

Tammeka vastu Richard Aland lihtsalt teadis täpselt, kuhu ma löön. Nüüd ongi niisugune mäng – kas vahetada nurka või võtta lihtsalt sihikut natuke allapoole ...

Sinust endast ei räägitud hooaja esimeses pooles ka kui Premium liiga parimast mängijast, ometi sa lõpuks selle auhinna võitsid. Kas see, et aasta algus oli sinu kohta pigem tagasihoidlik, oli tingitud pikast mängupausist?
Jah, ega polnud lihtne end kohe käima saada. Rütmi ja mängutunnet tuli koguda ajaga. Paus oli tõesti väga-väga pikk, kohe ei saagi uuesti harjumuspärasel tasemel mängida, see võtab aega.

Sul läksid Iisraelis mängides põlves peaaegu kõik võimalikud asjad korraga katki. Oled varasemalt rääkinud, et tunned, et endist kiirust sa tagasi pole saanud, aga kas on veel mõni asi, mille poolest see vigastus sind täna või edaspidigi veel mõjutab?
Ma ei tea, kuidas ta ajas reageerib ja kas ta läheb samasuguseks nagu varem oli, aga praegu ta seda igatahes ei ole. Põlv on natuke rohkem kinni ja raksub, on tunda, et see on teistmoodi.

Kinni – ehk siis ei liigu-paindu nii hästi kui teine põlv?
Jah, ei käi nii lihtsasti ja sirutuse-painutuse puhul ei ole amplituud sama, mis teisel põlvel. Mingite liikumiste ajal ta ka raksub, aga see on pärast niisugust vigastust normaalne. Ta lihtsalt ongi natuke teistmoodi. Kui asjad nii katki lähevad, siis ei ole vist neid väga lihtne uuesti kokku panna.

Kui palju mõtted selle peale on läinud, et mis oleks, kui seda vigastust poleks juhtunud ja oleksid saanud Iisraelis hooaega alustada?
Vahepeal olen sellele isegi liiga palju mõelnud. Mulle meeldis seal väga, meeskonna mängustiil oleks ka seda soodustanud, et mul oleks seal võinud väga hästi minna. Enam ei saa seda paraku enam kunagi teada. Eks ikka mõtlen, aga ega need mõtted kuhugi ei vii ega liiga palju ei aita.

Kui palju sa Hapoeli tegemistel tänapäeval silma peal hoiad? On seal tänaseks veel tuttavaid alles?
Muudatusi on päris palju olnud, aga omajagu mängijaid on ka alles. Ikka jälgin seise ja vaatan tipphetki.

Jaanuar toob sulle 30. sünnipäeva. Tekitab see sinus mingisuguse teistsuguse tunde või annab uue staatuse ka? Kolmkümmend on ju ikka juba väga kogenud mängija!
Riietusruumis sellega omad väikesed eelised kaasnevad! Ma ise aga ei tunne, et oleksin kohe 30, aeg läheb ikka jube kiiresti. Passi järgi saan 30, aga ise ma küll end nii ei tunne.

Kui tõsiselt sa endiselt välisklubide poole kiikad? On see endiselt sinu eesmärk? Sellise hooaja pealt, kus oled parima väravakütina meeskonna meistriks aidanud, võiks ju lootust olla.
Tahaksin kindlasti veel minna. Aga kui saan jaanuaris 30 ja ma olen lepinguga mängija, mitte tasuta üleminek, siis ei ole see teiste klubide jaoks kõige parem lahendus. Paljud otsivad vabaagente – kui ei ole vabaagent, siis ostetakse neid, kes on tunduvalt nooremad.

Kas tunnetan sinu olekust õigesti, et hoiad küll välismaa osas silmi lahti, aga oleksid rahul ka siis, kui jääksid Florasse?
Jah, mõlemad variandid on väga head. Meid ootab ees väga põnev suvi, kus on suured plaanid ja suured eesmärgid.

Siht on muidugi uuesti eurosarjas põhiturniirile jõuda – kas meeskonna komplekteeritus seda ka toetab?
Absoluutselt. Mina näen küll, et see koosseis ja treenerid, kes meil praegu on, siis nendega on see reaalne.

Võtame mõned vastased personaalselt ka ette. Kui palju tiivustas või motiveeris sind see, et nooruke Marten-Chris Paalberg vaid 16-aastaselt sulle kohati väravaküttide edetabelis kandadele astus?
Ega väga ei mõjutanud. Mul on olnud igasuguseid erinevaid hooaegu olnud ja tean hästi, et isegi kui 20 vooru on juba mängitud, siis on põhimõtteliselt pool veel minna. See on piisav aeg, et, kuidas öelda ... kõik asjad ilusasti oma kohale jõuaksid.

Pärast tulist Paide-Flora mängu nsattusid sõnasõtta Milan Deleviciga, kellele lubasid ukse taha minna. Käisid?
Külla talle ei jõudnud, aga rääkisime pärast hooaja lõppu. Viimase vooru järel on kirjutamata reegel, et kõik Premium liiga klubid, kes Tallinnas hooaja lõppu tähistavad, kogunevad lõpuks ühte teatud Tallinna lokaali. Seal me rääkisime asjad selgeks ja kõik on okei.

Millest sellised olukorrad mängus üldse tekivad? On see lihtsalt trash talk, mis läheb ülekäte?
See tulenes hooaja lõpufaasist - kõigil on pinged oluliselt suuremad kui hooaja alguses ja iga punkt ja võit veelgi rohkem arvel. Mind töödeldakse, ega ma võlgu ei jää. Kui keegi räpaselt mängib või väga vea piiril tegutseb, siis on pulss sellest ka üleval ja hõõrdumised tekivad lihtsalt. Tol korral läks asi natuke kaugemale, tavaliselt lõpeb asi lõpuvilega ära.

Vahel ei pea sa selleks isegi mängima. Levadiaga peetud karikamängu järel läks sul ütlemiseks Brent Lepistuga, kuigi olid ise jopes pingi peal. Mis seal juhtus?
Jah, ta tuli minu juurde, kuigi mina ei olnud selles olukorras üldse peaosaline, et see asi seal eskaleerus. Aga ta võib-olla sai niimoodi aru. Tol hetkel ma jalutasin lihtsalt minema, sest ei tahtnud sellisel hetkel riskida mingi suvalise mängukeeluga. Muidugi oleks tahtnud natuke asja arutada, aga targem oli lihtsalt minema kõndida, et keegi ei saaks kuskilt pärast mingit videot välja otsida, mille pealt 1+1 keeld välja väänata.

Brendiga võime jalgpalliväljakul jageleda, võidelda ja teineteist töödelda, aga kui väljaspool platsi näeme, on kõik väga okei.

Uus aasta, hooaeg algab nullist. Kui kõrgele sa oma lati asetad – mitu väravat tuleks lüüa, et võiksid hooajaga rahule jääda?
Jalgpallis räägitakse ikka nii, et ründaja puhul on 20+ väravat see, mille ta peab ära tegema. Kõik sealt üles on boonus!