Täna Kuopio Palloseuraga (KuPS) Soome meistritiitli võitnud Ats Purje rääkis intervjuus Soccernet.ee-le, et see tiitel tähendab talle rohkem kui eelmine. Tähistada lubas ta korralikult.

Kuopio Palloseura võitis meistritiitli 43-aastase vaheaja järel ja Sa ise 11-aastase pausi järel. Kuidas emotsioonid on?
Emotsioonid on muidugi laes. Olen mänginud KuPS-is kuus aastat ja kuskil vahepeal isegi mainisin seda, et KuPS-iga meistritiitli võitmine oleks jalgpallis minu unistus. See on väga suur asi, kuna olen olnud siin nii headel kui ka halbadel aegadel. Nüüd on õnneks head ajad kätte jõudnud.

Mis tunne oli võita tiitel oma endise koduklubi Turu Interi kodus? Kas Interi poolelt Sulle ka midagi selle kohta öeldi?
Interi fännidega on minu suhe okei, nemad mulle midagi halba ei öelnud. Aga mis puudutab võitmist oma vanal koduväljakul - kui ma nägin loosimise järel ülemise tabelipoole graafikut, siis lootsingi, et saan minna viimasele mängule Turusse võimalusega seal tiitel võita. Õnneks sai see teoks ja kasutasime võimaluse ära.

Kuidas võrdleksid seda tiitlit eelmisega, mis tuli 2008. aastal Interis mängides?
Tiitel KuPS-iga tähendab mulle praegu kindlasti palju rohkem, sest kui tulin Interisse, siis ma kohe esimesel aastal võitsin. Siis ma olin veel noor, 23-aastane, mõtlesin rohkem iseendale ja oma edasisele karjäärile. Nüüd, karjääri lõpus KuPS-iga võites, kui olen siin kuus aastat olnud, tähendab see mulle kordades rohkem.

Viimased 2,5 kuud läksid KuPS-il eriti hästi, lasite endale lüüa väga vähe väravaid (üheksa viimase mänguga kaks väravat). Mis oli võidu võti?
Euromängude aeg oli meie jaoks raskem, saime esimesest ringist edasi ja mängisime ka teist ringi ning meeskonna koosseisuga roteeriti. Aga Soomes on nii, et kui koosseis on juba viis protsenti nõrgem, siis sa ei saa tagumise tabelipoole vastu hakkama. Väljakul peab olema parim meeskond.

Aga pärast euromänge hakkas meil kuidagi hästi minema. Soomes on nii, et kui saad võiduvormi kätte, siis on sind väga raske peatada. Ise pääsesin ka põhikoosseisu, kuna osad langesid vigastustega välja, ja olin kogu aeg põhis, kuni sain omakorda Mariehamni mängus vigastada. Vahepeal olin kolm nädalat väljas ja täna olin jälle tagasi.

Kas oled nüüd vigastusest täielikult paranenud (täna sekkusid vahetusest 77. minutil)?
Sada protsenti mitte, aga vajadusel olin täna valmis mängima. Meeskonnale ja treeneritele sellest valmisolekust piisas. See näitab ka midagi minu staatuse kohta selles klubis, et kui vähegi võimalik, siis ma pean olema meeskonnas sees.

Kuidas üldiselt oma panusega sel hooajal rahule jäid? Väravaid lõid viis tükki.
Need väravad tulid põhimõtteliselt siis, kui ma mängisin keskpoolikus. Ma arvan, et Eesti meedia ei teagi sellest, et mängisin keskel, enda jaoks harjumatul kohal, aga sellest kujunes välja minu uus positsioon KuPS-is. Me kasutasime 4-3-3 formatsiooni ja ma mängisin keskel natuke ründavamat poolkaitsjat.

Ma tean, et paljud Eesti mängijad ei jää viie väravaga rahule, aga mina jään väga rahule, kuna nende hulgas oli nii tähtsaid väravaid. Ja vahel oli ka mänge, kui ma ei löönud väravat, aga mängisin ikka hästi, seega jään oma panusega väga rahule. See tuleb ka vanusega - nooremana sa ei ole kunagi oma esitusega rahul, isegi kui tuleb väravaid, aga vanemana saad aru, et kui sa teed õigeid asju, siis tuleb ka tasu ja sa pead olema sellega rahul.

Kas oled kursis, et Sa oled esimene eestlane, kes kahe erineva välisklubiga meistritiitli võitnud?
Mu sõber Eino Puri just saatis mulle sõnumi, et ma olen teinud mingit Eesti ajalugu. Kui te olete seda nüüd mulle öelnud, siis võtan selle au vastu. Varsti võiks keegi selle järele teha. Mingit spetsiaalset rõõmu see mulle ei valmista, aga tore on ikkagi.

Kas tänane mäng (2:0 võit) kulges teil normaalselt ja eelmises voorus mahamängitud eduseis vaimule halvasti ei mõjunud?
Juba eelmises mängus oleksime võidu korral meistriks tulnud ja me tegime Kuopios publikurekordi. Kogu linn oli valmis selleks, et me hakkame meistritiitlit tähistama. Mängisime hea mängu, aga kahjuks kümme minutit enne lõppu Honka viigistas.

Soome meedia üritas meid maatasa teha ja pinge peale panna, et nüüd mängime edu maha. Mängijatel olidki pinged peal, sellest ei saa üle ega ümber. Aga tänane mäng näitas, et olime Interist selgelt paremad. Me täielikult väärisime seda võitu, meil oli selgelt rohkem võimalusi. Ja kui nad said [81. minutil] punase kaardi, siis oli mäng põhimõtteliselt tehtud.

Meil on oma stiil, mida me mängime. Okei, me hoiame ka palli, aga me tahame kiirelt rünnata, see ongi meie tugevus. Paljud teised meeskonnad mängivad aeglast ja taktikalist jalgpalli.

Kuidas tiitlit tähistate?
Nädala jagu läheb ikka aega, enne kui kodumaale jõuan. Soomes on meistritiitli puhul nii kombeks. Tähistame nii meeskonnasiseselt kui ka kindlasti mingitel üritustel sponsoritega, kellele tuleb käia karikat näitamas, samuti tuleb minna karikat näitama raekoja platsile. Tegevust jätkub siin nädalaks, sest sellist asja ei juhtu iga päev.

Soome meistritiitlit on ikkagi väga raske võita, kui sa ei mängi HJK-s, see on fakt. Eestlased võib-olla ei ole sellega harjunud ja tähistavad ainult ühe õhtu, aga võin Eesti jalgpalliinimestele öelda, et meie tähistame väga korralikult.