Kas FIFA ja UEFA karm ning konkreetne ähvardus lömastab idee Superliigast? (2)
Maailma jalgpalliliit (FIFA), Euroopa jalgpalliliit (UEFA) ja ülejäänud viie maailmajao jalgpalliliidud tegid täna ühisavalduse, milles mõistavad üheselt hukka teoreetilise Superliiga ning edastasid kõigile seal osalemist planeerivatele klubidele ja mängijatele karmi ning konkreetse ähvarduse.
Euroopa jalgpallis nüüdseks juba 20 aastat vahelduva eduga esile kerkinud jutud Superliigast, mis koondaks tippklubisid eirates sportlikku printsiipi – erinevalt Meistrite liigast ei selguks osalejad riiklike meistrivõistluste tulemuse, vaid äriliste kokkulepete põhjal.
Samuti läheks Superliiga mööda UEFA-st, mis tähendaks osalejatele nende lootuste kohaselt suuremat (ja garanteeritud!) tulu kui praegu Meistrite liigast teenitav, ent ülejäänud Euroopa jalgpallile keerulisemat finantsolukorda.
Koroonaepideemiast tingitud keerulises finantsolukorras kogusid Superliiga-jutud eelmisel sügisel taas hoogu. Arvestades Inglismaal päevavalgele ujunud plaani, mille järgi saanuks Suur Kuuik (Chelsea, Tottenham Hotspur, Arsenal, Manchester United, Manchester City, Liverpool) vastutasuks kiire rahalise abi eest sisuliselt absoluutse võimu otsustada Premier League'i tuleviku üle, pole need jutud õhust võetud.
Sügiselt FC Barcelona presidendikohalt taandatud Josep Maria Bartomeu jõudis enne ametist priiks saamist Superliiga-ideed kiita ja kuigi praegu Kataloonia esiklubi juhiks kandideerijad sama meelt ei ole, siis Madridi Reali president Florentino Perez pole kunagi varjanud, et tema meelest oleks Superliiga hea ja õige lahendus.
Kes Superliigas mängib, MM-ile ei saa!
Säärasel üldisel foonil, ilma otsese aktuaalse ajendita (viimastel päevadel mingeid olulisi uudiseid sel teemal olnud ei ole) otsustasid FIFA ja tema kuus konföderatsiooni, kellest kõige mõjukam vaieldamatult UEFA, teha ühise avalduse, kus Superliiga idee hukka mõistavad ja potentsiaalseid liitujaid karmide sanktsioonidega ähvadavad.
"Arvestades viimase aja meediaspekulatsioone suletud Euroopa Superliiga teemal, soovime taaskord rõhutada ja kinnitada, et FIFA ja tema konföderatsioonid ei tunnustaks säärast võistlust. Iga klubi või mängija, kes sellisel võistlusel osaleks, kaotaks seeläbi õiguse osaleda ükskõik millisel FIFA või tema konföderatsiooni korraldatud võistlusel," seisab avalduses.
Seega iga Superliigas platsile minev mängija kaotaks automaatselt võimaluse esindada oma riigi koondist MM-il või maailmajao meistrivõistlustel (sh valikmängudes), samuti ei saaks need klubid osaleda eurosarjas. Et FIFA-l ja UEFA-l säärane jõud on, pole midagi uut, aga nii konkreetselt pole jalgpalli katuseorganisatsioonide seda asjaolu varem esile tõstnud.
"Nagu FIFA ja konföderatsioonide põhikirjad sätestavad, peavad kõik vastaval tasemel korraldatavad võistlused pälvima vastava taseme organisatsiooni heakskiidu. Globaalsel tasemel tähendab see FIFA ja maailmajao tasemel vastava konföderatsiooni heakskiitu.
Seda silmas pidades tunnustavad konföderatsioonid FIFA klubide MM-i nii tema praeguses kui ka tulevases formaadis (iga nelja aasta tagant, 24 klubi osalusel – O. J.) ainsa ülemaailmse klubivõistlusena ning FIFA tunnustab omakorda ainsatena konföderatsioonide võistlusi (sh UEFA kroonjuveeli Meistrite liigat – O. J.)," seisab avalduses.
Need read selgitavad, et klubide MM-i uue formaadi üle pikalt vägikaigast vedanud FIFA ja UEFA on jõudnud kokkuleppele. UEFA kartis, et FIFA tahab klubide MM-iga vähendada Meistrite liiga mõjuvõimu ja atraktiivsust, mis on ilmselt ka tõsi, ent kuna Superliiga ei meeldiks kummalegi, otsustati loobuda kaevikusõjast ja moodustada ühisrinne.
FIFA jaoks tähendab see, et kaovad takistused klubide MM-i korraldamiseks. See pidanuks esimest korda toimuma juba tänavu suvel, kuid koroonapandeemia tõttu nihkesse läinud koondisekalendri tõttu (nii EM-finaalturniir kui ka Copa America nihkusid mulluselt tänavusele suvele), saab sellega alustada hiljem, kas 2023. või 2025. aastal.
FIFA ja UEFA kokkulepe vähendab oluliselt Superliiga tõenäosust
FIFA jaoks on uues formaadis klubide MM tähtis, sest võimaldab vähendada rahalist sõltuvust meeste MM-finaalturniirist. Samuti loodab FIFA seeläbi aidata muude maailmajagude klubijalgpallil Euroopale järele jõuda. UEFA kasu kirjeldatud kokkuleppest on lihtne – vahetu oht Meistrite liigale muutus koheselt palju väiksemaks. Klubide MM-iga leppimine on selle eest väike hind.
"Universaalsed põhimõtted nagu sportlik tulemus, solidaarsus, liigadesse tõusmine ja väljakukkumine ning subsideerimine on jalgpallipüramiidi vundamendiks, mille toel tagatakse jalgpalli ülemaailmne edu. Jalgpallil on pikk ja edukas ajalugu just tänu nende põhimõtete järgimisele.
Osalemisõigus nii ülemaailmsetel kui ka maailmajao võistlustel tuleb alati kätte võita väljakul," lõppes avaldus, millele olid alla kirjutanud FIFA president Gianni Infantino ja kõigi kuue maailmajao jalgpalliliitude juhid ehk Salman bin Ebrahim Al Khalifa (Aasia), Constant Omari (Aafrika), Vittorio Montagliani (Põhja-Ameerika), Alejandro Dominguez (Lõuna-Ameerika), Lambert Maltock (Okeaania) ja Aleksandr Ceferin (Euroopa).
Superliiga teostumine olukorras, kus FIFA ja UEFA vahel valitsevad suured erimeelsused, olnuks väga palju lihtsam kui nüüd, kui on saavutatud kokkulepe. Kuigi kindlasti leidub mängijaid, kelle jaoks koondisekeeld takistuseks poleks (eriti, kui lubatakse väga kõrget palka), pole põhjust arvata, et nad moodustaksid enamuse.
Samuti on riiklikel jalgpalliliitudel muidki hoobasid Superliigasse tikkujate manitsemiseks (näiteks kodumaa meistrivõistlustelt eemaldamine), mida on palju julgem rakendada olukorras, kus FIFA ja konföderatsioonid seda lähenemist üksmeelselt toetavad.
Reali presidendi Florentino Perezi nädal, mille eile Hispaania karikasarjas tugevuselt 3. liiga klubi Alcoyano käest saadud 1:2 kaotus ära rikkus, muutus tänase avaldusega oluliselt halvemaks.
