Neidude koondis asub reedel teele Venemaa poole, kus leiab aset Kuban Springi turniir. Noortekoondise peatreener Katrin Kaarna rääkis seatud eesmärkidest.

Milliste mõtetega Sotši sõidate?
Tahaks alagrupist esmalt edasi pääseda, et kõrgematele kohtadele saaks mängida. Sinna oleme alati selle mõttega läinud, et proovime panna kokku võistkonna, kes võiks olla võimeline läbi lööma. See turniir on küll suunatud mängijate arengule, aga üritame selle kõrvalt saavutada ka võimalikult hea tulemuse.

Eelmisel aastal olime seal kuuendad. Kas see võiks olla ka siht sel aastal?
Eelmise aastaga võrreldes on ka mitmeid naiskondi välja vahetunud, näiteks ei osale USA, Türgi, Ukraina. Samas on näiteks lisandunud Poola, kes on väga tugev. Ma arvan, et kuues koht või isegi viies võiks soodsa loosi ja õnnestunud esituste korral võimetekohane olla. Palju sõltub esimestest mängudest ja just esimene mäng [Iisraeli vastu] on väga oluline.

Kui hästi tead meie alagrupikaaslasi?
Venemaa U-17 koondis osales ka eelmisel aastal, nüüd on nad ümber nimetatud Venemaa II naiskonnaks, nii et kes teab, mis võistkonnaga nad seal täpselt on. Igal juhul on see tugev võistkond ja nende valik on hea. Iisrael osales samuti eelmisel aastal ning on nüüd hakanud naistejalgpalli ka väga kõvasti panustama, sest nad korraldavad selle aasta juulis ka naiste U-19 finaalturniiri. Bulgaariaga oleme mänginud kvalifikatsioonimänge ning on meie alagrupis kõige ebamugavamad vastased. Nad pole küll tehniliselt ja taktikaliselt kõige paremad, aga oma nahaalsusega segavad vastasel oma mängu peale suruda.

Kuidas mõjutab mängijaid kohtumiste vahele jääv ühepäevane puhkus?
Lihtne see ei ole ja turniiri käigus läheb see aina raskemaks. Üritame mänguaega jagada ning pole mõtet mängijat, kes pole uueks kohtumiseks taastunud, väljakule panna. Eks ta on nii vaimselt kui füüsiliselt keeruline situatsioon. Puhkepäevi võiks ju olla ühe asemel kaks, aga see tähendaks, et turniir veniks väga pikaks. Tuleb hakkama saada ja ma arvan, et meie tüdrukud on juba sellise situatsiooniga harjunud.

Naiskond kaotas võõrsil kahel korral Põhja-Iirimaale. Mida me nendest mängudest õppisime?
Katsetasime mitmeid mängijaid ning nägime meie hetkeseisu. Me peaksime olema väljakul rohkem võistkond ning mängijad peavad väljakul suutma teineteist rasketes olukordades motiveerima. Tihtipeale hoitakse mõtted enda teada ning ei innustata teisi, aga tahaksin seda rohkem näha. Mängulises mõttes olid need kohtumised rabedad, sest väga paljud mängijad pole veel sel aastal suurel väljakul mänginud. Siin peame vaatama ka klubitreenerite poole, sest hooaeg pole enam nii kaugel ning olukord, kus koondise trenni tulles pole suurel platsil veel mängitud, on problemaatiline.

Mida ootab meie naiskonda ees Sotšis? Millised tingimused on meile loodud?
Seal on kolm muruväljakut, kus korraldajad eelistavad mängida, ning ka üks kunstmuruväljak, mida saab halva ilma korral kasutada. Kui ma veel paar päeva tagasi vaatasin, siis näitas ilmaennustus 11-12 soojakraadi, mis võib tõusta 18-ni. Ühel aastal sadas seal lund ning kohalikud olid šokis.

Meil on seal head tingimused, sest asume kõigest üsna eemal. Hotelli vahetuses läheduses pole ühtki segavat faktorit ning taastumiseks on samuti kõik vajalik olemas.