Euroopa ja maailma ühe parima noortesüsteemi leiame sealt, kus seda vahest otsidagi ei oskaks - Horvaatia pealinnast Zagrebist, mille klubi Dinamo toodab järjepanu andekaid mängumehi.

1911. aastal loodud klubi on üheksakümnendate alguses iseseisvunud Horvaatia edukaim, mis on võitnud rekordilised 16 kodust liigatiitlit, sekka 12 karikavõitu ja viis superkarikat. Tasub märkida, et koduliigas on triumfeeritud 9(!) korda järjest.

Taolisele edule on Dinamo aluse pannud suurepärase noortetööga, mis on vutisõprade teadvusesse toonud mitmeid mängijaid, näiteks Luka Modrici, Mateo Kovacici ja Dejan Lovreni. Lähiminevikust on väärt mainimist AC Milaniga neli korda Serie A ja korra Meistrite liiga võitnud Zvonimir Boban, kes lõi koondise eest muuhulgas värava ka Eestile.

"Treenerid on kiidusõnu väärt, kuid oleme näidanud, et suudame andekaid mängijaid märgata - me ei saa endale lubada talentide luhtamist," ütles Romeo Jozak, kes on klubi noortetöö endine juht. Ja õigus tal on - Horvaatias elab umbes 4,25 miljonit inimest, mistõttu on iga noor ja andekas mängumees pea kullavääriline.

Dinamo on ehe näide sellest, kuidas hea treeneritööga võib ka võrdlemisi väikses riigis kasvatada suurepäraseid noormängijaid. Kui kodukamaral on edu vaat et igapäevane, siis kauaoodatud läbilöök Euroopas näib mägede taga, kuna Dinamo müüb alatihti oma parimad pojad maha. Arusaadav käik, sest Euroopa mõistes on tegemist väikeklubiga, kelle jaoks on talentide müük viis end majanduslikult elus hoida.

Viis Dinamos kasvatatud Horvaatia homset tähte:

Alen Halilovic (Barcelona) - Eelmise aasta juulis Zagrebi tolmu jalge alt pühkinud ja FC Barcelonasse siirdunud Halilovic lahkus Dinamost 2,2 miljoni euro eest. Ründavat poolkaitsjat on kutsutud ka "Horvaatia Lionel Messiks" ning pole raske mõista, miks: lühikesekasvuline ründava suunitlusega intelligentne mängumees, kelle suurimateks trumpideks on tehnika ja hea sööduoskus. 18-aastane Halilovic mängib hetkel peamiselt Barcelona B-s, kuid sai 15. jaanuaril karikamängus platsile ka esindusmeeskonna eest.

Mateo Kovacic (Milano Inter) - 20-aastane Austria sündinud poolkaitsja on sel hooajal olnud Interi üks väheseid lootuskiiri. Nagu Halilovic on ka tema hea tehnikaga ning mitmekülgne keskväljamees, kes alustas Dinamos ründava poolkaitsjana, kuid on Interis pidanud vahel mängima ka sügavamas rollis. Zvonimir Boban on ühes intervjuus öelnud, et Kovacic on suurepärase suhtumisega täiuslik mängija. Interi legendi Javier Zanetti sõnul on horvaat Ronaldo kõrval kõige andekam mängija, keda tema Milano klubis näinud on. Kõvad sõnad mehelt, kes veetis Interis 19 aastat.

Tin Jedvaj (Leverkuseni Bayer) - Hiljuti AS Romast Leverkuseni Bayerisse siirdunud 19-aastane kaitsja on esindanud kõiki Horvaatia noortekoondiseid. Paremkaitsja tegi rahvusesinduse eest debüüdi juba 18-aastaselt ning alustas hooaega Leverkuseni eest imeliselt, kui lõi kolmes esimeses liigamängus kaks väravat. Taas on tegemist mitmekülgse mehega, kes mängis Dinamo eest kesk- ja paremkaitsjana ning kaitsva keskpoolikuna. Tasase iseloomuga Jedvaj näol on koondise peatreeneril Niko Kovacil hea alternatiiv Darijo Srnale.

Fran Brodic (Club Brugge) - 18-aastane lühikesekasvuline ründaja tegi 2013. aastal ajalugu, kui sai läbi aegade noorimaks Dinamo debütandiks. Zapresici Interi vastu mängides oli Brodic kõigest 16 aasta, kolme kuu ja kuue päeva vanune. Tema suurimateks tugevusteks peetakse kiirust, olukordade lõpetamist ja häid liikumisi, mis kõik äratasid huvi Manchester Unitedis, Arsenalis ja Müncheni Bayernis. Siiski lahkus Brodic eelmisel aastal Belgiasse, kus pole veel mänguaega teeninud.

Robert Muric (Amsterdami Ajax) - 18-aastase ääre allkirja jahtisid mitmed suurklubid, näiteks Punased Kuradid ja Londoni Chelsea, kuid lõpuks siirdus Muric siiski Ajaxisse, kus pole esindusmeeskonna eest veel minuteid teeninud. Üleminek Amsterdami ei sujunud õlitatult, sest lepinguvaidluste tõttu Dinamoga ei mänginud Muric pea aasta. Noormehe enda pärast tasub loota, et pikk paus tema arengut liialt ei pärsi.