Meie aja kangelane - Zinedine Zidane (17)
Alžeeria juurtega Zidane sündis 23. juunil 1972. aastal Prantsusmaa linna Marseille vaeses äärelinnas viielapselises perekonnas. Kool polnud Zizou tugevam külg ning seetõttu hakkas ta tegelema jalgpalliga. Oma kodulinnas mängis Zidane vaid noorteklubides, kuid esimese profilepingu sõlmis 16-aastane Zizou 1988. aastal AS Cannes' klubiga. Cannes's veetis Zidane neli hooaega ning selle aja jooksul sai ta väljakule vaid 61 kohtumises. Ometi oli teda märgatud Bordeaux Girondinsi juurest, kes võitis 1992. aastal Ligue 2-e ning järgmisel aastal ootas neid ees Prantsusmaa kõrgeim seltskond.
Bordeaux's sai Zidane'st meeskonna tugitala ning temast hakati rääkima kui järgmisest Platinist. Zidane kutsuti esmakordselt koondisesse 1994. aasta 17. augustil, kui MM-ilt eemale jäänud Prantsusmaa kohtus Tšehhimaaga. Zidane sekkus mängu vahetusest ning lõi oma esimesel etteastel koondisesärgis kaks väravat.
Zidane'i juhitud Bordeaux'st sai Prantsusmaa kõrgliigas arvestatav jõud ning hooajal 1995/96 lunastati endale pääse UEFA karikasarja. Üllatuslikult jõudsid prantslased finaali, kus oldi sunnitud kahe mängu kokkuvõttes alla vanduma Bayernile, kuid Zidane'i kuulsus oli kodumaal kasvanud juba megastaari tasemele. Seetõttu ei tulnud üllatusena, kui teatati tema siirdumisest Torino Juventuse ridadesse kolme miljoni naela eest.
1996. aasta suvel läks Zidane oma esimesele suurturniirile, milleks oli Euro96, kuid liigahooajast väsinud Zidane ei olnud oodatud tasemel. Siiski suutsid prantslased jõuda koguni poolfinaalini, kus oldi sunnitud alla vanduma penaltiseeria järel Tšehhile.
Juventuses sai Zidane'st võitja. Juba esimesel kuul Juventuse ridades saavutati Euroopa Superkarika võit, kui alistati kahe mängu kokkuvõttes 9:2 PSG. Sama aastanumbri lõpetuseks käidi Jaapanis Interkontinentaalkarika finaalis üle River Plate'st. Ka hooaja lõpp möödus rõõmsas meeleolus ning Juve võttis taaskord Serie A-s esikoha nagu ka aasta hiljem. Tõrvatilgaks meepotis oli ainult kahel järjestikusel hooajal Uefa Meistrite Liiga finaalkaotus. 1997. aastal kaotati 1:3 Borussia Dortmundile ning 1998. aastal 0:1 Real Madridile, kusjuures mõlema finaali eel peeti Juvet kindlaks favoriidiks.
1998. aastal Prantsusmaal peetud MM-il sai Zidane'st ülemaailmne megastaar. Kuumavereline Zidane teenis mängus Saudi Araabiaga punase kaardi, kuid veerandfinaalkohtumises Itaaliaga oli Zidane juba tagasi ning realiseeris ka mängule järgnenud penaltiseerias penalti. Kangelaseks tõusis ta MM-finaalis Brasiilia vastu, kus Zidane lõi esimesel poolajal kaks väravat, mis sisuliselt lõpetasid brasside vastupanu.
1998. aasta detsembris nimetati Zidane teenitult FIFA Maailma Aasta Mängijaks. Järgmised paar hooaega läksid Zizou'l pidevate vigastuste nahka ning uus sära saabus 2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel Hollandis ja Belgias. Alagrupiturniiril oldi D-grupis sunnitud alla vanduma küll Hollandile, ent play-off kohtumistes prantslased enam ei vääratanud.
Veerandfinaalis Hispaania vastu tabas Zidane karistuslöögi ning poolfinaalis kohtus ta teise Euro2000 tähe Luis Figoga. Oodatud kahevõitlus lõppes Zidane'i võiduga, kes oli kogu mängu nähtavaim kuju ning realiseeris ka lisaajal määratud kuldse penalti. Finaalkohtumises olid prantslased hädas Itaaliaga, kuid lõpuks suudeti lisaajal võtta ka teine suurem karikas Prantsusmaa valdustesse. Aasta lõpus nimetati Zidane taaskord maailma parimaks mängijaks.
2001. aasta suvel sai Zidane'st maailma kalleim mängija, kui Real Madrid maksis Juventusele 66 miljonit eurot ning Zidane kolis oma hispaania juurtega naisega Madridi. Juventuses lõi Zidane 151 mängu jooksul 24 väravat. Tal oli esimestel kuudel tõsiseid kohanemisraskusi Madridi mängujoonisega, kuid hooaja lõpuks oli Zidane oma tavapärase vormi leidnud.
UEFA Meistrite Liiga poolfinaalis FC Barcelona vastu lõi Zidane vastaste koduväljakul meeldejääva värava, kui spurtis palliga üle poole väljaku ning lõpetas rünnaku väravaga. Ka finaalis näitas Zizou oskust mäng oma meeskonna kasuks otsustada. Finaali esimese poolaja lõpus Bayer Leverkuseni vastu lõi ta karistusalajoonelt oma karjääri ühe ilusaima värava ning tänu sellele võitis Real Madrid oma üheksanda Euroopa Meistrite Liiga tiitli.
2002. aasta suvel läks Zidane Prantsusmaaga MM-ile Jaapanis ja Koreas tiitlit kaitsma, kuid põlvevigastus lasi Zidane'l kaasa lüüa vaid ühes kohtumises ning tagajärjeks oli Prantsusmaa jäämine alagrupis viimaseks löömata ainsatki väravat ning kogudes vaid ühe punkti.
Hooajal 2002/03 võitis Zidane koos Real Madridiga La Liga ning sama hooaja lõpus valiti Zidane kolmandat korda maailma parimaks.
Järgnevad hooajad ei toonud klubitasandil enam oodatud karikavõite ning ka prantslase enda vorm polnud sageli kiita. Vahetult enne EURO2004 teatas Zidane, et ta on oma elu halvimas vormis, kuid Portugalis peetud EM-il suutis Zidane tõusta taas meeskonna liidriks ning juhtida prantslased veerandfinaali, kus oldi sunnitud alla vanduma hilisemale võitjale Kreekale. Meeldejäävamaiks hetkeks oli Zidane'i löödud kaks väravat lisaminuteil kohtumises Inglismaa vastu, mis tõid prantslastele 2:1 võidu.
Pärast EM-i teatas Zidane, et tema jaoks on koondisemängud lõppenud, kuid ta tuli veel tagasi. MM2006 kvalifikatsiooniturniiril olid prantslased tõeliselt hädas ning appi paluti Zidane'i, kes pärast mõningast mõtlemist naases 2005. aasta augustis koondisesse ning debüütmängus Cote d'Ivoire vastu lõi ka värava. Zidane'i juhitud Prantsusmaa koondis suutis läbida ka kvalifikatsioonikadalipu ning jõuda tänavusele MM-ile.
Viimane hooaeg klubitasandil on Zidane'il käinud üle kivide-kändude. Pidevad vigastused pole lasknud tal parimat mängu näidata, kuid hooaja teisel poolel on Zidane end juba tuntud headuses näidanud. Mängus Sevilla vastu lõi ta kübaratriki, kuid taas tuleb leppida klubitasandil karikateta hooajaga. Zidane'il on jäänud Real Madridi ridades pidada neli kohtumist, mis peaks tema üldsaldo viima 142 mängu peale ning selle ajaga on ta löönud 34 väravat.
Zidane'i on nimetatud kõikvõimalike aunimetustega. Näiteks Pele nimetas ta üheks 125-st elavast jalgpallilegendist, UEFA küsitluses nimetati ta viimase 50 aasta 50 parima mängija sekka ning 2004. aastal nimetati ta Prantsuse Auleegioni rüütliks.
Tema karjääri luigelauluks jääb suvine MM Saksamaal, kus Prantsusmaa kuulub ühte alagruppi Šveitsi, Togo ning Lõuna-Koreaga. 98 koondisemängu mänginud ning 28 koondiseväravat löönud Zidane'l on võimalus Saksamaal kirjutada oma pikka säravasse karjääri särav lõppakord.
Päris lahe oleks teda näha olnud ntx Bayerni keskväljal Ballacki asemel vms.
Loodame, et ta päris maa alla ära ei kao peale MM'i.
Tubli vend muidu!!!