Milline näeks välja uus Rahvuste turniir? (4)
2018. aastaks plaanib UEFA luua uue Rahvuste liiga, mis asendab suures osas rahvusvahelised sõprusmängud. Sellest liigast on võimalik pääseda neljal riigil ka suurturniirile. Kuidas UEFA pakutud süsteem välja näeks?
2020. aasta EMile pääsemiseks enam traditsioonilisi play-off'isid ei mängita. Valikturniiril pääsevad gruppidest edasi esimesed kaks meeskonda, kokku 20 koondist, ülejäänud neli kohta lähevad jagamisele Rahvuste liigas.
Esialgu jagatakse kõik koondised UEFA koefitsientide järgi nelja divisjoni, kus näiteks Eesti paikneks praeguse seisuga C-s ehk tugevuselt kolmandas. Divisjonid loositakse omakorda gruppidesse, mis on kas kolme- või neljaliikmelised.
Koondised mängivad gruppide siseselt üksteisega läbi kahel korral, kodus ja võõrsil, ning võitja liitub kolme teise sama divisjoni grupivõitjatega play-off-stiilis turniiril. Poolfinaali ja finaali järel selgub üks, kes sõidab finaalturniirile. See omakorda tähendab ka seda, et ka nõrgematel koondistel on võimalus EMile pääseda, sest igale divisjonile on üks koht garanteeritud, ka kõige viimasele ehk tagumisele 16-le koondisele.
Kui grupi võitja on aga EM'ile pääsu läbi valikturniiri juba kindlustanud, siis pääseb play-off'i divisjonis maailmaedetabelis tugevuselt järgmine klubi, kes pole veel kohta kindlustanud. Vajadusel liigutakse alla järgmisesse divisjoni ja võetakse sealt selle sama edetabeli järgi tugevaim.
Esimesed, gruppide vahelised kohtumised Rahvuste liigas, peetakse uue hooaja alguses septembrist kuni detsembrini - esimest korda 2018. aastal. Valikturniir aga algab 2019. aasta märtsis ning lisaks juunis, septembris, oktoobris ja novembris mängitakse iga kuu kaks kohtumist. Valikturniiril on kuus kuueliikmelist ja neli viieliikmelist gruppi. Nendest pääsevad siis esimene ja teine otse suurturniirile. Viimased eespool mainitud neli kohta selgitatakse play-off'ides aga 2020. aasta märtsis.
Koondistel on võimalik ka tõusta ja langeda: iga divisjoni nelja grupi esimesed tõusevad uueks hooajaks tugevamasse ja viimased langevad nõrgemasse divisjoni.
Divisjonid tänase seisuga:
A divisjon: Hispaania, Saksamaa, Holland, Itaalia, Inglismaa, Portugal, Kreeka, Venemaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Prantsusmaa, Horvaatia
B divisjon: Rootsi, Taani, Šveits, Belgia, Tšehhi, Ungari, Iirimaa, Serbia, Türgi, Sloveenia, Iisrael, Norra
C divisjon: Slovakkia, Rumeenia, Austria, Poola, Montenegro, Armeenia, Šotimaa, Soome, Läti, Wales, Bulgaaria, Eesti, Valgevene, Island
D divisjon: Põhja-Iirimaa, Albaania, Leedu, Moldova, Makedoonia, Aserbaidžaan, Gruusia, Küpros, Luksemburg, Kasahstan, Liechtenstein, Fääri Saared, Malta, Andorra, San Marino, Gibraltar
Edasi pääsevad vaid division 1 nelja alagrupi võitjad. Teiste divisionite alagruppide võitjad saavad aga divisioni võrra edasi.
"See omakorda tähendab ka seda, et ka nõrgematel koondistel on võimalus EMile pääseda, sest igale divisjonile on üks koht garanteeritud, ka kõige viimasele ehk tagumisele 16-le koondisele."
See lause ajaski mu segadusse. Saan siiani sellest lausest aru et ka viimasest divisjonist saab 1 kindlalt turniirile.
