Pärnu jalgpallipoiss käis Ajaxi laagris treenimas (10)
9-aastane Pärnu SK Kalevi vutipoiss Kris Talving veetis nädala Amsterdamis, et sealse Ajaxi klubi treenerite käe all oma oskusi arendada ning end proovile panna.
Veidi enne neljandat sünnipäeva jalgpallitrenni läinud Kris harjutas ühe hinnatuima noortetööga Ajaxi laagris viis pikka päeva ning selle aja jooksul sai Pärnus Aleksei Galkini käe all treeniv väike vutimees niivõrd hästi hakkama, et laagri lõppedes anti talle suurepärase tagasisidega tunnistus.
Märkimisväärne on ka asjaolu, et sealsed treeningud toimusid Amsterdam Arena kõrval asuval De Toekomsti spordikompleksis. Samas kohas treenivad ja treenisid samaaegselt ka teised klubi noored ning isegi Ajaxi esindusmeeskond.
Samuti sai ainsa eestlasena laagris käinud noor pärnakas võimaluse edaspidiselt osaleda hollandlastele mõeldud laagrites, kui peaks juhtuma, et rahvusvaheliste laagrite ajad Krisi võistlusgraafikuga Eestis kattuvad.
Laagris vutipoisse üle maailma
Noore vutimehe vanemad Kriste ja Marko räägivad, et välislaagrisse mineku peamine eesmärk oli saada teada poja tase võrreldes teiste riikide tugevate mängijatega. "Enne oli meil võrdlus vaid Eesti, Soome ja Läti mängijatega. Ajaxi laagris oli aga Hollandi kõrval noori Inglismaalt, Saksamaalt, Ungarist, Bosnia ja Hertsegoviinast, USA-st, Venemaalt, Indoneesiast ning mujalt."
Vanemad tõdevad, et noorteklassides on ikka säravamaid tähti, kuid tihti ei ole nad suuremad meeskonnamängijad ning Ajaxi laagrisse mindigi just seetõttu, et professionaalsetelt treeneritelt Krisi meeskonnamängu kohta uurida.
Laagri jooksul antigi Eesti poisi suhtumisele, teistega arvestamisele, platsinägemisele, kohavalikule, söödumängule, kaitsemängule ning väravakütist Krisile eriti olulisele ründetööle väga positiivne hinnang.
Kiideti tehnikat ja töövõimet
"Samuti sai Kris väga palju positiivset tagasisidet individuaalse tehnika ja meisterlikkuse, töö- ja õppimisvõime ning vastupidavuse kohta," räägivad Krisi ema ja isa.
Programm hinnatud noortetööga Ajaxi laagris oli tihe. Poisid said treenida viis päeva ning treeningpäev algas üheksast hommikul ja lõppes nelja paiku pärastlõunal. Selle aja jooksul tehti koguni viis ületunnist trenni.
Krisi vanemad mainivad ka, et kogu treeningu vältel tegid Ajaxi treenerid märkmeid. "Palju harjutusi tehti aja peale ning väga suur osa treeningust oli seotud võistlusmomendiga," lisab Kriste.
Igale mängijale keskendumist näitab ka asjaolu, et ühelgi treeneril ei olnud oma treeninggrupis üle 12 lapse ning selle tulemusena said kõik väiksed vutimehed piisavalt individuaalset tähelepanu.
Lisaks said laagri lõppedes kõik lapsed personaalse treeningraporti, kus oli ära toodud noortetreenerite ühised tähelepanekud iga mängija kohta kõikides mängu- ja käitumisaspektides.
"Ajaxi laager PSG ja Milani omast parem"
Samuti rääkisid Kriste ja Marko Talving samas laagris osalenud 13-aastase poisiga Ungarist, kes oli varasemalt osalenud ka suurklubide Paris Saint-Germaini ja AC Milani jalgpallilaagrites. "Tema kindel arvamus oli, et just Ajaxi laager oli nii treenerite kui mängijate üldise taseme poolest parim, kus tema osalenud on."
Krisi ema teab ka rääkida, et sealsed treeningrupid moodustati esmalt taseme, ankeedi ning siis vanuse põhjal. Kuigi väljakul näidatu põhjal mitmeid mängijaid tasemete vahel liigutati, siis Kris asetati tugevate gruppi, kus ta laagri ka edukalt lõpetas.
Pärnakast noore vutimehe vanemad jätkavad, et lisaks kõigele eelmainitule sooviti Hollandis saada ka kinnitust, kas siiamaani kodumaal tehtu on õiges suunas liikunud ning millisel viisil võiks Eestis olles treeninguid jätkata.
"Rääkisime pikemalt Hollandi noortetreeningutest ning tõime võrdlusi Eesti jalgpalliklubide eestvedajate ja treenerite põhimõtetega ja küsisime nende arvamust selle kohta. Meie noorte jalgpallurite tase on ju väga hea. Kuid miks jõuavad edasi siiski väga vähesed?" räägivad nad.
"Eestis oleme kuulnud jutte talentide ületreenitusest ja sellest, et kodus lastega trenni teha ei või jne. Ajaxi laagri projektijuhi Arend Jan Kranenberg oli taolisest seisukohast pehmelt öeldes šokeeritud," räägib Kriste.
"Kranenberg kinnitas, et see, kes tahab ikka kuhugi jalgpalliga jõuda, peab mängima iga päev ning ütles Krisi isale selle peale, et "Sa pead oma last treenima ikka iga päev", just nimelt "iga päev". Kelle jaoks see liig on, selle jaoks jääbki jalgpall hobisprordiks ning sel juhul ei jõua antud mängija ka professionaalsele tasemele," jätkab ema. "Kuna Kris vahetas eelmise aasta lõpus jalgpalliklubi spordikooli vastu, saime ka Hollandist kinnitust, et liigume hetkel õigel kursil, õige visiooni ja põhimõtetega professionaalse treeneri käe all."
Lõpetuseks lisavad Krisi vanemad, et Ajaxi treeningutega jäädi väga rahule ning sealsest treeninglaagrist plaanitakse edaspidi iga-aastaselt osa võtta: "Sealsed treeningud vastasid tõepoolest sellisele kvaliteedile ja organiseeritusele, mida ainult jutu põhjal, ise nägemata, ei tahaks uskudagi."
2. Soccernet võuks vahet teha lool ja lool. Antud lugu on alatooniga ala mina käisin Inglismaal Chelsea mängu vaatamas
3. Tublid vanemad, et tahavad aega ja raha investeerida.
4. Jääb arusaamatuks miks see on esikaane lugu - kordan, et tegu pole trialiga!
Tore oleks,et laps thab alaga ise tegeleda,mitte see,et isa-ema sunnivad seda tegema.
Täiesti vale on see,et 9a last tuleb iga päev treenida.
Üldjuhul on selle tulemuseks see,et puberteedieas saab sellest"vajalikust igapäevasest treeningust"zajopp ette ja hüljatakse ala just seetõttu,et vanemad sunnivad ja tahavad seda.
Ühes grupis treenivad kõik tasemed algaja ja aastaid treeninu, skoore ei loeta, väravalööjaid kirja ei panda jne. Teatud klubides ei tohi enam olla treeningutes isegi võistlusmomenti, treenerite tase on selline, et tehnika kipub juba 9-aastasele alla jääma, harjutused on trennist trenni ühesugused, muuks kui paar harjutust, painutust ja laste korralekutsumine eriti aega ei jää. Õnneks oleme meie sellisest suhtumisest ja sellisest mõttemaailmast pääsenud.
Euroopas käib kõik võistlusmomendi ja ajavõtu peale - harjutuse õppimiseks on aega keskmiselt 3 minutit, seejärel järgneb võistlus, isegi pallilöömiskiirust mõõdetakse, mitte ei koosne trenn käpuli maas palli tagaajamisest (krabist) ja taolistest lasteaia pallimängudest.
Minna võib sinna loomulikult igaüks, see oleks ainult hea, kui noored Eesti sportlased ka mujal maailmas toimuvat näeks, treeninggrupi tasemed on siiski erinevad ning hollandlaste laagrisse kindlasti kõiki laagrisosalenuid ei kutsuta.
Teine suur erinevus on inimestes endis - seal ei eksisteeri taolisi kibestunud ja kadedaid inimesi, vaid elatakse kaasa kõigile ja jagatakse omavahel kogemusi, mitte ei elata end anonüümsete kommentaaride najal välja. :)
Money TALKS on ainus selle asja juures
