Pehrsson: tipuründesse on vaja suuremat konkurentsi (3)
Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson andis Vikerraadio saatele "Spordipühapäev" pika intervjuu, kus lahkas peamiselt koondisega üldiselt seotud teemasid ning oma nägemust.
Te olete ise välja toonud, et kuraditosina aasta järel lõpetas koondis aasta positiivse mängudesuhtega. Valikturniirile tagasi vaadates, alagrupis neljas koht, kolm võitu, üks viik, kuus kaotust. Väravate vahe 4:9. Vaataksime aga pigem mängijaid. Kokku käis koondisest valikturniiri mängudes läbi 26 mängijat. Keskmine vanus püsis kogu turniiri vältel 26-27 eluaasta juures.
Me teame, et mängijate optimaalne vanus jääb Euroopas 24-25 kuni 29 aasta vahele. See on karjääri nii-öelda tippaeg. Eesti mängijate puhul võiks lisada 1-3 aastat, sest koduliiga tase pole Euroopa tippliigadega võrreldav ja mängijad vajavad arenemiseks, kujunemiseks rohkem aega. Juhul kui tegu pole suure talendiga ega minda varakult piiri taha. Juhul kui ei valita seda teed. Seega ma arvan, Eesti koondise hea keskmine vanus peakski jääma 26-27 eluaasta juurde.
Vanust veel puudutades. Magnus, nii mõnedki koondise võtmemängijad on juba üle 30. Taas Eesti aasta jalgpalluriks valitud Ragnar Klavan on järgmise valikturniiri lõpuks 32, Konstantin Vassiljev 33, Aleksandr Dmitrijev koguni 35. Kas see pole mitte murettekitav?
Ma usun, et me ei tohiks enam kooslusega, kellega töötame, suuri muudatusi teha. Kui vanemaid mängijad vaadata, siis tõepoolest, hulk neist on koondises võtmemängijad. Ma annan endast parima, et hoida neid motiveerituna. Samal ajal olen kindel, et kuni nad tahavad mängida, tahavad nad mängida olulist rolli. Kindlasti on oluline, et Vassiljev, Klavan, Dmitrijev, Enar Jääger – meil ikka on neid – säilitaksid mängutaseme ja suudaksid kogemuste varal jätkuvalt areneda. Paralleelselt peaksid astuma sammu edasi ka noored, minema kõrgemale tasemele mängima nagu Karol Mets, kes siirdus mullu Norra kõrgliigasse. Loodetavasti siirdub paremasse liigasse tänavu rohkem mängijaid.
Lõppenud valikturniiril kerkis probleeme esile mitme positsiooniga. Paremajalgse keskkaitsjaga seotud küsimus lahendati Enar Jäägeri nihutamisega Klavani kõrvale. Jätkuvalt on vajaka kvaliteetsetest naturaalsetest ründajatest.
Alustades keskkaitsest. Ma arvan, et otsus muuta Jääger keskkaitsjaks oli väga hea otsus – nüüd on meil sel positsioonil väga kvaliteetne paar. Viimastes kohtumistes näitas Nikita Baranov, et suudab samuti koha eest võidelda. Leidub ka teisi alternatiive, aga praegu on need kolm meest parimad. Nii et keskkaitses näeb seis välja oluliselt parem kui mõni aeg tagasi.
Olen nõus tipuründaja osas. See on positsioon, kus meil tuleb olla otsusekindlad, kellesse me kõige enam usume. Viimasel ajal on meie esimene valik olnud Ats Purje. Anname talle palju mänguaega, treenime, vestleme, teeme temaga tööd ja ma usun, et ta on hakkama saanud. Mõistagi tahame, et selle koha peale oleks suurem konkurents. Väikesel jalgpalliriigil on väravate löömiseks ja võitmiseks tarvis, et leiduks kandidaate, et oleks mehi, kes suudaksid seal mängida. Sergei Zenjov oma kiirusega on üks variant, aga teda võib ka äärel kasutada. Henrik Ojamaa on koduklubis mänginud viimasel ajal samuti äärel. Kui alustasin peatreenerina, oli meie esimene valik Henri Anier, loodetavasti saab ka tema rajale tagasi. On ka nooremaid tulemas: Igor Subbotin, Albert Prosa, Mattias Käit ja teisigi.
Mine ütle seda peeglisse ja vaata kas ise ka usud.
