Siis, kui Zaka uus koduklubi maailma valitses (2)

Zakaria Beglarišvili liitus pooleaastase laenulepingu alusel Budapesti Honvediga, klubiga, mis on maailmale andnud ühe kõigi aegade säravaima meeskonna. Oma osa on neil rääkida ka Meistrite liiga saamisloos.

Seitse kuud varem oli Ungari koondis, need maagilised madjarid, naasnud Budapesti kangelastena, mehi tervitamas sada tuhat õnnejoovastuses inimest. Nüüd oli tänavatel veel kordades rohkemgi, kuid rõõm oli asendunud raevuga. Aranycsapat oli korda saatnud midagi imelist ja püsinud kaotuseta 31 järjestikuses mängus. Aga kolmekümne teises, seal, kus eksimisruumi ei tohtinud olla, vääratati. Budapestis levisid kuulujutud, nagu oleks koondis mängu kaotanud tuttuute Mercedeste nimel. Mitmete pallurite kodudesse murti sisse. Rünnati ajakirjanikke, kes olid koondise tegemisi varjamatu vaimustusega kajastanud.

Ungarlased teadsid südames, et süüdi ei olnud Puskas, Kocsis, Hidegkuti ja teised, kes viidi tagasi kodumaale jõudes vihaste rahvamasside kartuses paariks päevaks ühte põhjapoolsesse külakesse. Kõiges olid süüdi nemad. Aga koondis oleks pidanud Šveitsist naasma kangelastena, igavikulise triumfiga, mis oleks lubanud pea peale pööratud elukorralduse viivukski unustada. See oli olnud nende ülesanne. Kuradi päralt, see närune kaotus oli piisavalt sobivaks ettekäändeks. Budapesti kohale kerkisid peenikesed suitsujoad, justkui oleks allasurutud viha kommunistliku režiimi vastu nüüd pulbitsedes pinnale tõusnud.

Enne seda, kui Diego Forlan, Luis Suarez ja Edinson Cavani end maailmale tutvustasid; enne seda, kui Uruguay taastas oma koha jalgpalli säravaimas tipus, ei jäänud Eduardo Galeanol üle muud kui ohata. Ja kirjutada, melanhoolselt, nagu Lõuna-Ameerikas sünniga kaasa antakse. Iga järgnev põlvkond on koormatud teadmisega, et ta pole sama hea kui eelmine, tõdes ta Uruguay koondisest. Ja et võimalikku progressi pidurdab pidev jutuvada müütilisest kuldsest ajastust. Kui see oli tõsi Uruguay kohta, siis Ungari peab seda kuuldes nägu käte vahel peitma. Madjarite jaoks jäi aeg seisma 1954. aasta 4. juulil. Kuldsest meeskonnast, Aranycsapatist, räägitakse igavesti, kuklas vasardamas mõte: "mis oleks võinud ... ?"

***

Kui Ungari peatreener Gusztav Sebes oleks Londonis lennukilt maha astunud valjuhäälselt naerdes ning soni ja kohvrit taeva poole lennutades, oleks see olnud täielikult mõistetav. Vähemalt tagantjärgi. Kõik oli sujunud ideaalselt. Äsja olid maagilised madjarid enesekindlust upitanud Pariisis, kus üks meeskond alistati koguni 18:0. Nad olid piisavalt kaua treeninud Inglismaa jalgpallidega, nende põrgulike plönnidega, mis hakkasid vihmase ilma korral nii välimuselt kui kaalult meenutama lopergusi telliskive. Aga mis kõige tähtsam, nad olid võtnud inglaste enda leiutatud relva ja seda peensusteni täiustanud.

Inglismaa jalgpalliliit kutsus mandri-Euroopa tippude tipuks peetud Ungari sõprusmänguks külla, tõestamaks, et jalgpalli sünnimaa on jätkuvalt ala kroonimata kuningas; maailma parim isegi maailmameistritiitlita. Kordagi varem polnud inglased koduväljakul mõnele mandri koondisele alla jäänud. Briti press ristis mängu juba enne avavilet "sajandi matšiks". Võib-olla naerataski Sebes oma beeži soni all kavalalt. Inglasi oli ootamas karm õppetund.

1953. aasta novembriks olid saareriigi klubid juba pea 20 aastat kasutanud Herbert Chapmani WM-i ehk 3-2-2-3 formatsiooni. Reeglina olid selle tähtsaimateks lülideks võimalikult suur ja tugev kesktormaja (ajudeta härg aiavärava taga, nagu kirjeldas elegantselt Brian Glanville) ja kolm sarnase kehaehitusega kaitsjat, kelle ülesandeks oli vastaste härg maha murda. Ungari klubidel polnud kedagi sellist varnast võtta. Seetõttu tõmbas Sebes kesktormaja oluliselt sügavamale, muutes rolli tänapäeva mõistes ründavaks poolkaitsjaks, ning usaldas selle varem paremäärt mänginud Nandor Hidegkutile. Samuti andis ta kaitseliini südames mänginud Gyula Lorantile rünnakute ülesehituseks vabad käed, lubades tal palliga tõusta kahe keskpooliku kõrvale. Ungalastel võttis Wembley 105 000 pealtvaataja ees 45 sekundit, et juhtima minna.

See mäng aitas sündida veel ühel kangelasel. Ungari raadios kommenteeris kohtumist György Szepesi, nii emotsionaalselt ja lüüriliselt, et mitmete olukordade puhul oli tal raskusi pisarate tagasi hoidmisega. Hiljem sai ta Ungari rahvalt hüüdnime "kuldse meeskonna 12. liige" ja isegi siis, kui värviteleviisor oli kodudes reegliks, mitte erandiks, eelistasid paljud madjarid spordiülekandeid kuulata Szepesi hääle saatel. Tema karjäär kestis üle poole sajandi ja elavate hulgast lahkus mees alles läinud suvel, 96-aastasena, kuid "sajandi matš" muutis ta surematuks.

Jalgpalli sünnimaa oli Ungari taktikaliste käikude ees abitu kui vastsündinud hirv järvejääl. WM-iga oldi harjutud sellisel määral, et juba enne mängude algust teati vastasmeeskondade särginumbrite järgi, mis positsioonil keegi mängib ja kuidas ta väljakul käitub. Et Hidegkuti mängis sügavamal, meelitas ta Inglismaa keskkaitsja Harry Johnstoni oma positsioonilt välja; tema kõrval olnud kaitsjad arvasid, et Sandor Kocsis ja Ferenc Puskas mängivad äärtel, kuid tegelikult moodustasid nad hiilgavalt niite tõmmanud ja kübaratriki löönud Hidegkuti ees ründeduo. Poolajaks oli Ungari ees 4:2. Kolmandale väravale eelnenud olukorras tõmbas Puskas karistusalas palli filigraanselt tallaga tagasi, saates inglaste kapteni Billy Wrighti libisedes mitme meetri kaugusele. "Nagu vales suunas kihutav tuletõrjemasin," kirjutas Times mängu kokkuvõttes.

Teisel poolajal sahistasid võõrustajad veel korra võrku, aga Ungari lõpetas kuue väravaga, neist viies oli Jozsef Bozsiku 50. minutil kaunilt tagumisse nurka saadetud kauglöök. See oli hävitav võit - Ungari oleks võinud lüüa kaheksa, üheksa, kümmegi.

"Me oleks justkui mänginud tulnukate vastu," sõnas kaitsja Syd Owen. Puskasest ja Hidegkutist võlutud Times jätkas ülivõrretega: "Inglismaa avastas end võõrastena võõral maal; maal, mis on vääriline punastele vaimudele, sest just sellistena ülikiired ja suurepäraste oskustega ungarlased oma kirsipunastes särkides mõjusid. Ehk oleme mõelnud, et jalgpalli täiuslikkus võib leiduda Briti otsekohese ja [Mandri-Euroopa või Lõuna-Ameerika] otsiva liikumise vahel. Eile demonstreerisid ungarlased läbi ideaalse meeskonnatöö perfektselt nende ideede keskpunkti."

1954. aasta mais, kolm nädalat enne MM-i algust, sõitis Inglismaa Budapesti revanši järele. Eeldades, et Wembley'l saadud kaotus oli erandjuhtum ja kahe koondise klassivahe ei olnud tegelikult nii suur, et see vääriks kardinaalseid muutusi, tulid külalised taaskord väljakule WM-formatsioonis. Mäng, mille pileteid lootis osta enam kui miljon ungarlast, lõppes maagiliste madjarite 7:1 võiduga. Inglismaa võis ju jalgpallimängu välja mõelda, aga Ungari muutis selle täiuslikuks etenduseks.

*** 

Kui Sebes oli ungarlaste ennenägematu edu režissööriks, siis Budapesti Honved oli selle võtteplatsiks. 1949. aastal võimu haaranud kommunistid nägid spordis üht võimalust rahva liitmiseks ja enda positsiooni kindlustamiseks; selle saavutamiseks oli vaja võite; nende saavutamiseks luua superklubi. Äsja Ungari peatreeneriks nimetatud Sebes sai valiku tegemiseks vabad käed. Tema otsus langes toona veel Budapesti väikeseks eeslinnaks olnud Kispesti klubi kasuks, mis võis esmapilgul tunduda ootamatu, aga teisalt kuulusid Kispesti ridadesse juba nii Puskas kui Bozsik. Kispesti võttis enda tiiva alla sõjavägi ja nõnda saigi meeskonna nimeks Honved (Ungari sõjaväge tuntakse nime all Honvedseg, honved tähendab kodumaa kaitsjat).

Kommunistlikku sõjaväeteenistust vangilaagriga samastanud noorte jalgpallurite jaoks oli Honved pääseteeks. Seal mängides täideti oma väekohustus ja kauba peale saadi ka auaste, nii, nagu näiteks Bukaresti Steauaski. Ega Puskasele antud hüüdnime 'galopeeriv major' ilmaasjata. Nõnda koguski Honved talendid oma korvikesse ja tuli Ungari meistriks nii hooaegadel 1949/50, 1950, 1952 kui 1954. Kuulsas 6:3 võidumängus Inglismaa üle jooksis algkoosseisus väljakule koguni seitse Honvedi mängijat - väravavaht Gyula Grosics, kaitsja Gyula Lorant, keskpoolik Jozsef Bozsik, ääred Zoltan Czibor ja Laszlo Budai ning ründajad Ferenc Puskas ja Sandor Kocsis. Nemad olid maagiliste madjarite tuumikuks; ainult Hidegkuti, Sebesi käepikendus väljakul, kuulus Lobogo ridadesse.

Tänu igapäevaselt Honvedis veedetud ajale tundsid Ungari koondislased üksteist läbi ja lõhki ning olid valmis väljakul ülesandeid jagama, oma rolle sujuvalt vahetama. Selle olid madjarid üle võtnud Austria 1930. aastate koondiselt ning järgnenud kümnendil Argentinat valitsenud River Plate "La Maquinalt". Hiljem oli maagiliste madjarite liikumine üheks hollandlaste totaalse jalgpalli prototüübiks. Pärast Inglismaa teistkordset alistamist alustas Ungari Šveitsis toimunud MM-i favoriitidena; kahes esimeses mängus hävitati Lõuna-Korea ja Lääne-Saksamaa vastavalt 9:0 ja 8:3. Kocsis oli kahe kohtumisega löönud seitse väravat. Kavalad sakslased olid aga poolele tavapärasest algkoosseisust puhkust andnud, liiati vigastas Puskas mängus oma hüppeliigest, mistõttu jäi ta veerand- ja poolfinaalist eemale.

1954. aasta MM-finaali tuntakse Saksamaal nime all "Wunder von Bern", Berni ime. Kui Puskas ja Czibor ungarlased juba kaheksandaks minutiks 2:0 juhtima viisid, tundus, et kõik läheb nii nagu arvata võiski. Aga kümme minutit hiljem oli seis viigis. Ja lõpuvileks oli Lääne-Saksamaa võitnud. "See oli meie endi süü," tõdes pettunud Puskas. "Me arvasime, et oleme juba võitnud, kinkisime neile kaks idiootset väravat ja lubasime nad mängu tagasi." "Kallid kuulajad, uskuge, mul on raske sõnu leida," ohkas raadios mängu ungarlasteni toonud Szepesi. "Me olime neli aastat võitmatud, nüüd oleme kaotanud. Pidage meeles, see ei ole tragöödia, see on jalgpallimängu kaotus..."

Aga viimane lause läks Budapesti kuulajaskonna jaoks kaduma. Nad tulid tänavatele, mõtteis kättemaks. "Jalgpalli ettekäändena kasutades protesteerisid nad avalikult režiimi vastu," arvas Ungari väravat kaitsnud Grosics. "Õhkkond oli nii kibestunud, et seda võis tunda veel mitmeid kuid hiljemgi. Olen veendunud, et just see aktsioon sai 1956. aasta revolutsiooni seemneks." Mässulist Grosicsit ennast karistati hiljem koduarestiga põhjapoolses Tatabanya linnakeses, kus ta veetis oma karjääri viimased aastad. Teisedki Aranycsapati liikmed kannatasid. Puskas talus Honvedi võõrsilmängudel vastasfännide mõnitusi, Sebesi poeg peksti isa saamatuse tõttu koolis läbi. Kuigi finaalile järgnes veel 18 kaotuseta mängu, lõppes kuldne ajastu 1954. aasta 4. juulil. Oma suur võimalus jäeti kasutamata.

***

Honvedil oli võimalus koondise pooleli jäänud tööd jätkata. Äsja Inglismaa meistriks tulnud Wolverhampton Wonderers oli Molineux' staadionile paigaldanud uhiuued prožektorid, mille valgel mängiti teerajajatena nii Racing Clubi, Tel Avivi Maccabi, Moskva Spartaki kui Lõuna-Aafrika XI vastu. Wolverhampton võitis kõik need kohtumised ja taas oli Briti pressil põhjust end puhevile ajada. Ilusa seeria krooniks pidi saama detsembrikuine mäng Honvedi vastu, kelle ridadesse kuulus kuus suvises finaalis mänginud pallurit.

Huvi kohtumise vastu oli meeletu. Ungari häbistavad võidud olid kodupublikul veel värskelt meeles ja nähtust lummatud inglaste jaoks ei mänginud madjarite suvine kaotus eriti tähtsat rolli, lisaks polnud Euroopa meistrite karikavõistlused veel käima lükatud. Matši tähtsust tõestab see, et sellest tegi otseülekande BBC, kes oli seni näidanud vaid FA karikafinaale ja eksperimentide korras teisi üksikuid Londonis toimunud kohtumisi. Üheks huviliseks oli toona kaheksa-aastane George Best, kellest sai tol õhtul televiisori abiga Wolverhamptoni fänn.

Kocsis ja Machos viisid Honvedi kiirelt ette, täpselt nii, nagu Ungari mõned kuud varem Bernis. Wolverhampton viigistas ja leidis lõpuvile eel võiduvärava, täpselt nii, nagu Lääne-Saksamaa. Ungari oli taas kaotanud ja Suurbritannia pressi jaoks tähendas see vaid üht: Inglismaa valitses jätkuvalt jalgpalli. "Tõeline, originaalne, võitmatu artikkel... parim omalaadne maailmas," kirjutas Daily Express järgmisel päeval. Daily Mail ristis Wolverhamptoni "maailmameistriteks", vaatamata sellele, et koondis oli juunis veerandfinaalis Uruguayle alla jäänud.

Briti meedia kiidulaul ärritas L'Equipe'i ajakirjanikke Gabriel Hanot'd ja Jacques de Ryswickit, kes olid oma kulude eest käinud mänge vaatamas ka Lõuna-Ameerikas. "Enne kui kinnitame Wolverhamptoni võitmatuteks, las nad lähevad Moskvasse ja Budapesti," kirjutas Hanot pärast Honvedi kaotust. "Ja on veel teisigi rahvusvaheliselt tuntud klubisid, nagu Milan ja Real Madrid. Me peaksime käivitama klubide maailmameistrivõistlused - või siis vähemalt Euroopa meistrivõistlused, mis oleks originaalsem, kui turniir rahvuskoondistele." Ja nõnda, osalt tänu Honvedi abikäele, sündisidki võistlused, mida tänasel päeval teame Meistrite liiga nime all.

Honvedit ootas ees aeglane lagunemine. Kahe aasta pärast reisis meeskond vastloodud turniiri raames Bilbaosse, aga keeldus Budapestis alanud revolutsiooni tõttu koju naasmast. Järgmisel aastal eksisteeris Honved omamoodi Harlem Globetrottersina, rändklubina, kes teenis raha kohalike tiimide vastu mängides, kuni talendikamad pallurid kontinendi suurte poolt ükshaaval ära nopiti. Puskas kolis Madridi, kus ta võitis Realiga kolm Euroopa karikat; Czibor ja Kocsis liitusid Barcelonaga, kuhu viimane jäi elu lõpuni. 1957. aastal oli Honved koju naastes oluliselt lahjenenud ja pääses liigast väljalangemisest ainult seetõttu, et Ungari alaliit otsustas kõrgliigat laiendada. Sellega oli Ungari jalgpalli kuldne ajastu lõppenud.

Ungari praegune peaminister Viktor Orban on äärmiselt jalgpallilembene, koguni niivõrd, et oma esimesel ametiajal jäi tal vastu võtmata toonase USA presidendi Bill Clintoni telefonikõne, sest rassis parasjagu higise ja mudasena murul neljanda liiga mängus. Orban on Ungarisse ehitanud palju uusi staadione, teiste seas imekauni Pancho Arena, mis on koduks kõrgliigaklubile Puskas Akademia. Küll on nende valmimist on saatnud suured korruptsiooniskandaalid ning kõrgliigamänge jälgib Ungaris ikkagi keskmiselt vähem kui 3000 inimest. Seegi, et koondis pääses 2016. aastal EM-ile ja näitas seal Portugali vastu toredat jalgpalli, oli pigem ere sähvatus hämaras videvikus. Möödunud aastal mängis Ungari kümnes kohtumises ja kaotas neist pooled, näiteks ka koduväljakul Kasahstanile.

Orbani näpud-kõrvas-peopesad-silmadel idee Ungari jalgpalli taaskäivitamisest mõjub täpselt nii, nagu Galeanogi ütles: kättesaamatu igatsus müütilise kuldse ajastu järele. Ja kui Lõuna-Ameerika kirjanikud Orbanile huvi ei paku, siis 1970. aastatel Ferencvarosi ja koondise ründeliini staariks olnud Tibor Nyilasi Jonathan Wilsonile öeldud sõnad peaksid talle igatahes korda minema. "Mulle tundub, et Ungari jalgpall on justkui külmutatud [1954. aasta finaali] ... justkui me poleks sellest hetkest iial suutnud edasi liikuda."

Kommentaarid

atleticomadrid   •  
(82.131.77.***)
(Y)
Flora Skaut   •  
(2001:7d0:88ec:ea80:ddc.***)
Sahistatakse, et Flora jahib Tammeka noortalenti Järvistet, et Zakat asendada

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
Pohlak koondisest: on ebatavaline, et sellist perioodi läbielava meeskonna sisekliima on endiselt töiselt positiivne
KUIDAS EDASI?
Siim Pulst | Thomas Häberli kahtlase ajastusega noorenduskuur. Mida sellest arvata?
NAISTE JALGPALL
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

  • K 19.00 Silmet - Bunker Partner (Coolbet saaliliiga)
  • N 19.30 Viimsi - Ravens (Coolbet saaliliiga)
  • R 14.30 Kuressaare - Tallinna Kalev (Premium liiga)
  • R 17.00 Flora - Ararat (naiste Meistriliiga)
  • L 12.30 Vaprus - Kalju (Premium liiga)
  • L 14.30 Trans - Nõmme United (Premium liiga)
  • L 17.00 Flora U21 - Levadia U21 (Esiliiga)
  • L 18.00 Bunker Partner - Silmet (Coolbet saaliliiga)
  • P 12.30 Tammeka - Flora (Premium liiga)
  • KÕIK näidatud mängud ja kava on siin!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0