Tartu kunstmurud on viimase piirini täis (5)
Tartu pikaaegne probleem kasutuskõlblike kunstmuruväljakutega on taas päevakorras, koos sügise tulekuga on avatud uued noortegrupid sadade lastega. Lähiaastad peaksid olukorda leevendust tooma.
"Loomulikult on probleem olemas, ei saa salata," tunnistab linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp. Tartus on neli kunstmurukattega jalgpalliväljakut, neist täismõõtmetes vaid amortiseerinud Annelinna staadion. Amortiseerunud on ka Mart Reiniku gümnaasiumi ja Miina Härma gümnaasiumi platsid, ainsana on rahuldavas seisukorras Tamme staadioni kunstmuruväljak.
Samal ajal on Tartu Tammeka treeningutega liitunud ligi 150 uut noort, kes niigi tiheda asustusega ja kehvadel väljakutel koha peavad leidma. "Hetkel oleme suutnud ukse taha jätmist vältida, aga samas jäi korraldamata trenni kutsumise kampaania," ütles Tammeka noortetöö juht Ott Meerits. Ta kinnitas, et tung on suur, aga väljakute vähesus hakkab piire seadma.
"Kuna praegu oleme saanud kasutada ka muruväljakuid, on tohutu logistikaga olnud võimalik trennid läbi viia," kinnitas Meerits. Töö küll tegemata ei jää, kuid mitmete gruppide koos treenimise tõttu ei ole väljakute suurused rahuldavad ja esimesed grupid lähevad juba oktoobrist saali. "Üritame sellega kõigile natukene paremaid tingimusi pakkuda," nentis Meerits.
30 poissi, pool väljakut
Kui nooremad saavad hakkama ka väikesel kunstmurulapil, siis vanemad laste jaoks on oluline treenida suurel väljakul. Kuigi hetkel saab Tammeka 2000-2002. aastal sündinute grupp seda teha, on nad ainsana kõigis vanusegruppides sellises luksuses. "Nagu kool läbi on, tulevad poisid kohe trenni," selgitas vanusegrupi treener Alar Trumm. "Praegu on hästi, aga talve poole peame ilmselt hakkama saama poole väljaku või veel vähemaga."
Samas kuulub Trummi gruppi hetkel ligi 50 poissi, igal treeningul on kohal umbes 30, keda peagi ootab treenimine kitsamates oludes. Probleem ei ole vaid Tammeka-keskne, Tartus on erinevatel tasemetel ligi kümmekond klubi, kes kitsastes oludes regulaarselt trenni teevad.
Linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp loodab, et kuigi järgmise aasta eelarve ei ole veel kinnitatud, leitakse vahendeid Annelinna kunstmuru renoveerimiseks. Oma baasi loomisest Sepa tänavale unistab jätkuvalt ka Tammeka, tegevjuht Kalle Paasi sõnul loodetakse selle aasta lõpuks saada hoonestusõigus, et edasi liikuda konkreetsemate plaanide juurde.
Sama juttu võisin ma lugeda ka 2008.a Linnalehest. 6 aastat on möödunud ja 2008. a linnaleht on justkui värske paber minu käes! Mis toimub??! 6.aastaga ei ole suudetud teha ühtegi arengut, mis puudutab kunstmurusid ja üleüldist jalgpalli seisu. Mis tööd te teete? Kui saaks bettida, siis ma kütaks variandile, et 2018 on sama seis mis praegu. Teatud koridorides töötavad inimesed, kel on jalgpallist jummala savi ja entusiasm, fookus ja energia lähevad muudele pseudospordialadele.
Tahaks rohkem tegusid, vähem hala ja stagnatsiooni!
Aga jah ka minu mäletamist mööda heietatakse staadionite renoveerimise jutte Tartus aastast aastasse nagu muinasjutte.
Lisaks hakkab see aasta kimbutama Pärnu noori jalgpallureid ka saaliaegade nappus ( mida pole tegelikult kunagi normaalselt olnud) , kuna võrreldes eelmise aastaga on erinevatel põhjustel suletud 3 võimlat ( Rabahall , Koidula võimla, kutsekooli kesklinna võimla) kus sai trenni tehtud .
Ja arvata võib , et sama probleem on ka mujal , sest jalgpall on viimasel ajal väga populaarne ja väga palju lapsi käib jalkatrennides.