Venemaa kardab Krimmi tõttu MM-ist ilma jääda (2)
The Guardiani andmetel on Venemaa jalgpalliliidu juhatus mures, et Krimmi konflikti järelmõjude tõttu võivad neid oodata UEFA ja FIFA sanktsioonid.
Eelmisel teisipäeval toimunud Venemaa karikavõistluste avaringi mängud olid mõnes mõttes märgilise tähendusega - nimelt osalesid mängudes ka Krimmi poolsaare klubid Jalta Žemtšužina, Sevastoopoli SKChF ja Simferoopoli TSK. Ühelt poolt loodab Venemaa Krimmi klubide oma liigasüsteemi lisamisega annekteeritud poolsaare elu normaliseerida; teiselt poolt kardab aga sealne jalgpalliliit, et selline samm võib tuua kaasa põhjalikud tagajärjed.
Kui selle aasta alguses Venemaa Krimmi poolsaare endale haaras, mängisid sealsed vutiklubid oma hooaja Ukraina liigas lõpuni ning seejärel lõpetasid vormiliselt tegevuse. Seejärel loodi nii-öelda nullist uued klubid, mis uut hooaega juba Venemaa tugevuselt kolmandalt liigatasemelt alustavad.
Selline käik on aga tegelikult vastuolus UEFA regulatsioonidega - nimelt arvestab UEFA nendega endiselt kui Ukraina klubidega ning kuna ühe riigi klubidel on teise alaliidu võistlustel osalemine keelatud, tekibki kõigi osapoolte jaoks keeruline situatsioon. FIFA reeglite järgi on teise riigi võistlustel osalemine lubatud mõlema alaliidu nõusolekul, kuid seni on FIFA võtnud seisukoha, et asi jäetakse UEFA-le tegelemiseks. UEFA on seni piirdunud vaid mõlema alaliidu läbirääkimistele suunamisega, kuid hiljuti lekkinud Venemaa jalgpalliliidu koosoleku transkriptsioon paljastas asjaolu, et võimalikud karistused on tõsised.
Jalgpalliliit kahe tule vahel
Koosolekust, kus arutati just Krimmi klubide Vene süsteemi vastuvõtmist, tuleb välja, et ühelt poolt on Venemaa vutiliit sisemiselt pingeid täis ning teisalt ollakse kahevahel - ühelt poolt surub neid Putini režiim ning soov Krimmi Venemaaga ühendada, teiselt poolt aga UEFA ja FIFA ähvardavad karistused.
Üheks kõige kartlikumaks juhatuse liikmeks osutus Ukraina territooriumil sündinud Moskva CSKA president Jevgeni Giner, kes tõi kõige agaramalt välja selle, et lisaks Vene klubide Meistrite liigast välja heitmisele võib FIFA lõpuks riigilt ka 2018. aasta MM-i ära võtta.
Ginerile oponeeris tugevalt näiteks Venemaa Raudtee president, Pärnus üles kasvanud Vladimir Jakunin, kes süüdistas CSKA presidenti arguses. Hiljuti Eestis Sillamäe Kaleviga mänginud FC Krasnodari presidendi Sergei Galitski sõnul tuleks aga Krimmi klubid Venemaa jalgpalliliidu mütsi alla võtta vaid siis, kui selline otsus tuleb kõige kõrgemalt - Vladimir Putinilt endalt.
Kõige selgemat või neutraalsemat seisukohta omas alaliidu endine president Vjatšeslav Koloskov, kelle väitel on Krimmi klubide Venemaa süsteemiga liitmine riigi poliitika tõttu sisuliselt vältimatu, kuid sellegipoolest ootavad vutiliitu karistused - esmalt aga antakse neile tõenäoliselt aega, et olukord normaliseerida.
Seega võibki kokkuvõttes juhtuda midagi pealtnäha absurdset - kas Venemaa karikavõistluste avaringi mängud võivad muuta 2018. aasta MM-i korraldajamaad? Samal ajal on ülimalt keerulises seisus Venemaa jalgpalliliit, kes mõneti jõuetult peab võitlema kahel rindel.
siis hakkavad ehk asjad liikuma
