Võimalus jälgida homseid staare juba täna (0)
Lionel Messi - mees, kelle nime teavad sajad ja sajad miljonid. Olgu antud teadmine ammutatud siis Pepsi reklaami, loetud uudisnupu või nähtud triblingu teel, aga fakt on see, et neljal korral maailma parimaks jalgpalluriks valitud mängija näol on tegu tõelise superstaariga, kelle tegemiste üle tuntakse huvi igas maailma nurgas.
10 aastat tagasi sarnased väited aga kindlasti paika veel ei pidanud - jah, enne täisealiseks saamist oli ta Barcelona esindusmeeskonnas juba esimesed minutid kirja saanud ning mõned väravadki löönud, aga tõeline läbimurre toimus hetke maailma ühe hinnatuima palluri karjääris pärast 2005. aasta suve.
Toona napilt õlgadeni ulatuvate lehvivate juustega elegantselt palli vallates sõlmis ta esialgu Barcelonaga lepingupikenduse, hakkas aina enam esindustiimi staaridele kandadele astuma ning usaldati 2006. aastal ka Argentiina MM-koondisesse. Edasine on juba ajalugu.
Aga nagu öeldud, sai kogu see muinasjutt esimese tõeliselt särava peatüki just 2005. aasta suvel, mil Messi U-20 koondiste maailmameistrivõistlustel kodumaa tiitlini juhtis ning oivaliste esituste eest ka parima mängija tiitli teenis. Enne ja pärast teda on U-20 MM-i parimale mängijale omistatava kuldse palli endale võtnud Messi kaasmaalastest Diego Maradona, Javier Saviola ja Sergio Agüero. Viimatistel, 2013. aasta maailmameistrivõistlustel sai säärase au omanikuks Prantsusmaa tiitlini juhtinud Paul Pogba.
U-20 MM platvormiks Robbenile, Oscarile, Ronaldinhole, Iniestale ja paljudele teistele
Olgu U-20 MM-i kontekstis veel välja toodud ka säärased pallivõlurid nagu James Rodriguez, Thierry Henry, David Trezeguet, Davor Šuker, Radamel Falcao, Arjen Robben, Diego Forlan, Ronaldinho, Andres Iniesta, Oscar, Angel di Maria, Alexis Sanchez jpt, kes kõik just antud turniiril näidatud heade esitustega enda karjäärile olulise taganttõuke andsid ning hiljem juba päris tippu välja jõudsid.
Miks aga kõik need nimed üldse välja sai toodud? Põhjuseks lihtne asjaolu, et juba vähem kui 24 tunni pärast saavad Uus-Meremaal alguse järjekordsed maailmameistrivõistlused U-20 noortele, kus näeb kahtlemata talente, kes mõne aasta jooksul eelmainitud prominentide tasemele jõuda soovivad.
Kuigi esialgu võib U-20 MM-i jälgimine tunduda üksikute hullude pärusmaa, siis on aegade jooksul turniirist kujunenud vägagi mastaapne üritus, mille televaatajate numbrid viimastel aastatel kokkuvõttes sadadesse miljonitesse ulatunud on. Lisades siia veel asjaolu, et võistlusi võõrustav 4,5 miljoniga elanikuga Uus-Meremaa loodab turniiri jooksul tribüünidele meelitada vähemalt 500 000 fänni, saab öelda, et laupäeval 24 riigi osavõtul algaval MM-il on suurturniiri hõngu küll.
Kes meist ei tahaks tagasivaadates kaasa elada Lionel Messi esimestele suurtematele sammudele rahvusvahelisel areenil ning prognoosida, milliseid noori talente Londoni Chelsea, Manchester City, Barcelona ja teised gigandid sellel suvel jahtima hakkavad? Uute talentide märkamine, nende tugevuste hindamine ja edasise karjääritee prognoosimine on aspektid, mida võib tänapäeval aina enam nii meedias kui lihtsate vutisõprade aruteludes näha ning just selleks kõigeks eelseisev U-20 MM võimaluse pakubki.
Mida oodata tänavuselt turniirilt?
See kõik öeldud, vaatamegi pisut lähemalt tänavusele turniirile vastu, mispuhul ei saa kindlasti ära mainimata jätta äsja FIFA-t tabanud korruptsiooniskandaali, mille tulemusena viibib hetkel vahi all ka Uus-Meremaal toimuva MM-i korralduskomitee esimees Jeffrey Webb. Kuigi turniirieelsetel pressikonverentsidel prooviti seda teemat ka käsitleda, on kõik turniiriga seotud ametnikud rõhunud, et soovivad hetkel vaid sportlikule osale keskenduda.
Kahtlemata on omapärane ka seekordse MM-i toimumispaik Uus-Meremaa, kellele säärane au on esmakordne. Samuti mängib olulist rolli Uus-Meremaa geograafiline asukoht, mis paljudele osalejatele tähendas pikka lendu ning tuntavat ajavahet (samuti tähendab Uus-Meremaa ajatsoon, et eestlaste jaoks saavad mängud enamasti avavile öösel/varahommikul). Just ekstreemsemaid tingimusi, ligi kuuajalist turniirigraafikut ja võistlustele eelnevat ettevalmistust peavadki mitmed praegused tähed U-20 MM-i suurimaks väärtuseks, mis aitab noortel sujuvamalt ja valutumalt meesteklassi üle minna.
Näiteks on mitmed eksperdid tagantjärele öelnud, et ei Messi ega Oscari esimesed suurturniirid A-koondises poleks läinud nii hästi, kui neil ei oleks eelnevalt olnud sarnast kogemust noortekoondiste juurest. Pogba, Falcao, Saviola ja ka Oscar ise ongi hiljem pidanud U-20 MM-i "enda senise karjääri üheks eredaimaks hetkeks." Neile lisaks on ei keegi muu kui Diego Maradona ise sõnanud: "Ma pole kunagi jalgpallist nii palju rõõmu tundnud, kui U-20 MM-il."
Suurfavoriit Argentiina rünnakuid juhib südamekasvajaga võidelnud Angel Correa
Need ütlused võtavad üpriski hästi kogu turniiri olemuse - kõik võimaluse teeninud pallurid teavad, et see võib olla nende karjääri "make or break" hetk, kus nende peal on kõikide tippklubide skautide silmad. Lisaks on U-20 MM sisuliselt viimane samm enne meesteklassi astumist; see omakorda tähendab, et väljakul võib näha ülimalt siirast ja viimase vindini võitlust, mida ehk "täiskasvanute" suurturniiridel pragmaatilisuse tõttu enam niivõrd tihti ei kohta.
Tulles tagasi konkreetse Uus-Meremaa MM-i formaadi juurde, olgu öeldud, et turniiril osaleb 24 riiki (Euroopast 6, Aasiast, Aafrikast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast 4 ning Okeaaniast 2 - kõik alagrupid ja tiimid leitavad siit), kes on jaotatud kuude neljasesse alagruppi. 16 parima sekka pääsevad iga alagrupi kaks parimat ning lisaks neli paremat kolmanda koha omanikku.
Võitluses kuldmedalitele peetakse üheks suurimaks favoriidiks turniiri rekordilised 6 korda võitnud Argentiinat, kelle ridades võib Maradona, Messi ja Agüero jälgedes astuda Angel Correa. 20-aastast ründajat on mängustiili tõttu kodumaal enim võrreldud just Agüero ning lisaks ka Carlos Teveziga. Aasta tagasi Atletico Madridiga 7,5 miljoni euro eest liitunud Correa loo teeb erilisemaks veel asjaolu, et vahetult pärast Hispaania suurklubisse siirdumist avastati noormehel südamekasvaja. Pooleaastase võitluse järel on väravakütt aga haiguse seljatanud ning nüüd loodab ta koos Diego Simeone poja Giovanni Simeonega Argentiina juba seitsmenda U-20 tiitlini viia.
Favoriitide reas asetub Argentiinaga umbes samale pulgale 2014. aastal omavanuste EM-i võitnud Saksamaa, kelle silmapaistvaimad mängijad tulevad samuti ründekolmandikult - nimelt on sakslaste teekonnal finaalturniirle ülimalt olulist rolli mänginud Eintrachti Frankfurtis leiba teeniv ründav poolkaitsja Marc Stendera. Temale lisaks sai tänavu Bundesligas regulaarselt mänguaega Bayer Leverkuseni mees Julian Strandt, kes samuti ründava poolkaitsja rollis end mugavaimalt tunneb.
Brasiilia loodab Barcelona ja Chelsea poolt jahitavale "uuele Neymarile"
Traditsiooniliselt leiab kõrgeimast mängust ka Brasiilia, kelle koosseisu valimisel valmistas kodumaal suurt vastukaja peatreener Rogerio Micale otsus jätta kaasamata mitmed noored talendid ning panustada suuresti "kogenenumatele" mängijatele. Noortematest pallivõluritest jäi siiski sõelale näiteks "uueks Neymariks" peetav 18-aastane Malcom, kelle allkirja jahivad Barcelona, Chelsea ja Juventus. Samuti teenis pileti Uus-Meremaale turniiri üks suurimaid nimesid, Manchester Unitedi mees Andreas Pereira ja Real Madridile kuuluv Jean Carlos.
Individuaalseid talente leidub kindlasti ka teistes meeskondades - näiteks võib Kolumbia särgis näha Udinesele kuuluvat Alexis Zapatat ning Juventuses laenul viibinud Andres Tellot, kes mõlemad poolkaitsjana tegutsevad. Ghana keskväljal võtab omakorda koha sisse lõppenud hooajal Serie A-s Cagliari ridades korralikult mänguaega teeninud Godfred Donsah, kes peab oma iidoliks kaasmaalast Michael Essieni. Turniiri ajal 19. sünnipäeva tähistava Donsah puhul on märkimisväärne ka asjaolu, et Euroopasse tuli ta esialgu illegaalse immigrandina, töötades enne seda kodumaal kakaoistanduses. Nüüd jahib tema allkirja teiste seas Juventus, kes väidetavalt mängumehe eest ka 6 miljonit eurot on valmis välja käima.
Sõjaväe taustaga Põhja-Korea ning Katari MM-i potentsiaalsed peategelased
Traditsiooniliselt pakuvad rahvusvahelisele suurturniirile värvi ka pisut ebatraditsioonilisemad ja eksootilisemad riigid - näiteks väärivad meeskondlikult eraldi välja toomist esimest turniiri vastaval tasemel mängivad Myanmar, Senegal ja alla miljoni elanikuga Fidži. Kindlasti on huvitav jälgida ka Põhja-Korea U-20 koondise mänge, kelle ridades koguni 7 pallurit riigi sõjaväele kuuluvas April 25 meeskonnas pallivad.
Samuti on osalemisõiguse endale välja võidelnud 2022. aasta MM-i korraldaja Katar, kuhu kuulub nii mõnigi mängumees, kes mullu suvel ka Eesti U-19 koondise A. Le Coq Arenal 2:1 alistas. Kandvat rolli mängivad naftariigi koosseisus igapäevaselt kohaliku Aspire Academy juures treenivad pallurid, keda on rahapakkidega juhendama meelitatud erinevate Euroopa tippklubide noortetreenerid. Säärase näitena võibki välja tuua Katari U-20 koondise juhendaja Felix Sanchez Basi, kes varasemalt Barcelonas ka Cesc Fabregase ja Bojan Krkiciga töötanud on. Igatahes tasub Felix Sancheze juhendatavatel silma peal hoida, sest MM-i võõrustamise ajaks on praegused U-20 koondislased 26-27-aastased ning suuremalt osalt neist loodetakse siis juba riigi au eest seismist.
Eksootilisemad osalejad ja medalipretendendid välja toodud, ei saa rääkimata jätta ka potentsiaalsetest üllatajatest ja mustadest hobustest. Esimeseks sääraseks riigiks on USA U-20 koondis, keda ameeriklased Briti meediale omaselt üles on haipinud. Antud vanuseklassist rääkides ei tehta saladust, et üle aastate on neil rahvusvahelisse tippklassi kuuluv meeskond, kellelt peagi ka suurel MM-il tegusid oodatakse.
Endise profipalluri Tab Ramose juhendatava koondise keskväljal tasub silma peal hoida Emerson Hyndmanil - noormehel, kel kirjas juba mäng ka A-koondises ning kes igapäevaselt USA-ga tihedaid suhteid hoidvas Fulhamis treenib. Kaitseliinis loodavad socceri mehed Tottenham Hotspurile kuuluvale Cameron Carter-Vickersile. Vaid 17-aastasel kaitsjal oleks teoreetilselt võimalus tulevikus esindada ka Inglismaad, kuid pikalt Carter-Vickersi vastu jalgpalli sünnimaalt huvi ei tuntud. Pärast kutseid USA poolt on avanenud nende silmadki ja hetkel käib kahe riigi vahel kergemat sorti võitlus, kes noore talendi ikkagi endale meelitab.
Kolmas suurem nimi USA meeskonnas on Arsenali esindusmeeskonnaski mänguaega teeninud 18-aastane Gedion Zelalem. Zelalemile, kes U-15-U-17 tasandil esindas Saksamaa noortekoondisi, väljastati selle aasta algul Ameerika Ühendriikide kodakondsus. Juba vahetult enne 17. sünnipäeva Arsene Wengeri poolt väljakule usaldatud Zelalemist on seejärel kiiresti kujunenud sümbol, kellelt ameeriklased socceri populariseerimist ja kõrgeimasse tippu murdmist ootavad.
Kas Nigeeria kuldne generatsioon võidab veel ühe MM-i?
Jalgpalliromantikute südamed paneb ehk kõige kiiremini antud turniiril lööma aga hoopis ülimalt noore koosseisuga Nigeeria. Kuigi tänavusel U-20 MM-il võivad väljakule astuda 1995. aastal ja hiljem sündinud pallurid, siis Aafrika gigantide nimekirjast leiab koguni 17 nime (kokku kuulub koosseisu 21 pallurit), kelle sünniaasta kas 1996 või 1997.
Pisut kardina taha piiludes pole siin ka midagi imestada - nimelt võideti just nende noortega 2013. aastal U-17 MM - turniir, kus Nigeeria juba rekordilised neli korda triumfeerinud on. Kiirete arenejatena tuntud aafriklaste hoog on aga U-20 turniiril senini pidama jäänud ning enne tänavust neil vastava vanuseklassi MM-trofeesid ette näidata pole.
Needsamad noored, kellest veel suur osa enne U-17 vanuseklassi triumfi vanematega kitsastes tingimustes elasid ning jalgpallurikarjäärist ehk kõigest unistada julgesid, on suure võidu järel maandunud erinevate tippklubide akadeemiates, ehitanud perele uue kodu ning loodavad nüüd viia Nigeeria ja Aafrika jalgpalli kaugustesse, kuhu varasemalt jõutud pole. Suuri ootusi on antud vanuseklassile seadnud ka Nigeeria treenerid, kes U-17 maailmameistreid riigi senise ajaloo andekaimateks peavad ning nad isegi 2005. aastal U-20 MM-il John Obi Mikeli ja Taye Taiwo juhtimisel hõbeda võitnud koondisest kõrgemale asetavad.
Eelmainitud U-17 triumfi juures mängis väga olulist rolli tänaseks kõigest 17-aastane väravakütt Taiwo Awoniyi, kes lisaks võrkude sahistamisele koolis vaid hindesid "A" ja "B" teenib ja inseneri ametist huvitub. Hetkel tundub aga, et lapsepõlves vastupidiselt vanemate soovile jalgpalli mängima hiilinud Awoniyi tulevik on seotud just palli taga ajamisega. Nimelt tunnevad tema vastu huvi mitmed tippklubid Aafrikas ja Euroopas, eesotsas FC Portoga. Võib eeldada, et kui Awoniyi osutub U-20 MM-il sama silmapaistvaks, kui U-17 klassis, pikeneb potentsiaalsete kosilaste järjekord tema ukse taga veelgi ja juba sellest suvest võib andekas ründaja igapäevaselt vaid vutile keskenduda.
Awoniyi kõrval soovib ründekolmandikul sõna sekka öelda samuti vaid 17-aastane ründav poolkaitsja Musa Yahaya, kes tänavuse hooaja ettevalmistuse koos Tottenham Hotspursiga kaasa tegi ning aasta lõpul täisealiseks saades Londoni klubiga suure tõenäosusega ka profilepingu sõlmib. Lisaks Yahayale on Inglismaaga seotud kaks Manchester City meest - Chidiebere Nwakali ning Kelechi Iheanacho. Neist esimene - "Nigeeria Neymariks" kutsutav Nwakali saadeti Manchesteri suurklubi poolt esialgu laenule Malagasse, kuid City noortetreener Patrick Vieira näeb nigeerlases tohutult potentsiaali, kes võiks tulevikus kodumaal ka Nwankwo Kanu staatusesse asuda.
Ründajat Iheanachot nähakse omakorda City plaanides juba tuleval hooajal. Enne äsjalõppenud liiga-aasta viimast mängu spekuleeriti, et pikakasvuline väravakütt võib esindusmeeskonna koosseisu kuuluda juba nüüd, aga sedapuhku jäi nigeerlase debüüt Premier League'is veel ootele. Küll sai Iheanacho esindusmeeskonnaga mängida 2014. aastal hooajaeelsetes kohtumistes, kus 18-aastane nooruk ka AC Milani võrku sahistas. Hooaja lõppedes on nii Manchester City värbamise juht kui peatreener Manuel Pellegrini sõnanud, et nigeerlane klubi uue hooaja plaanides on ning seda, kas Iheanacho ka Sergio Agüero ja Wilfried Bony kõrval kanda suudab kinnitada, näitab juba aeg.
2018. aasta MM-i potentsiaalsed peategelased areenil juba täna
Esimene suurem tõehetk nii Pellegrini kui suurema vutiüldsuse ees tekibki Iheanachol Uus-Meremaal algaval MM-il. Nagu eelnevalt sai öeldud, siis näha lootustandvaid talente nagu Iheanacho jpt, kes potentsiaalselt juba mõne kuu pärast kõige kõrgemal tasemel mängivad, on ainulaadne võimalus, mida just U-20 MM pakub ning mida oleks patt endast mööda lasta.
Väheoluline ei ole siinkohal ka asjaolu, et seekordsete maailmameistrivõistluste ajastuse tulemusena võivad Uus-Meremaal silma paistvad noored suurema osa pealkirju endale varastada ka kolme aasta pärast toimuval "suurel" MM-il.
Kõrgetasemeline ja lustlik jalgpall, peaarhitektideks noored, keda juba peagi võime kutsuda oma ajastu Messideks, Maradonadeks ja Ronaldinhodeks ning kes lähihooagadel tegemas läbimurret tippliigades ja maailma suurimal spordiüritusel MM-il - kõlab nagu piisav põhjus, miks Uus-Meremaal toimuval silm peal hoida ning aeg-ajalt end ehk isegi äratuskellaga üles sundida, või mis?
