Meinhard Pulk: kust peaks tulema Levadia kogukond? (13)
Eilne uudis sellest, et Tallinna Levadia hakkab oma kodumänge pidama A. Le Coq Arenal, annab usutava põhjuse Levadia uuele kogukonnajuhile Aleksandr Grafovile palgatõusu küsimiseks. Põhjuseks muidugi see, et kõige hädavajalikum eeldus kogukonnaga töötamiseks sisuliselt puudub.
Miks? Sest Grafovi töö tiirleb kogukonna ümber ja kogukonna mõiste üheks lähtealuseks on juba oma olemuselt geograafiline aspekt, mis vähemalt teoorias peaks väljenduma kollektiivses küünarnukitundes teiste kaasvõitlejatega nii staadionil kui ka igapäevaelus. Ilma geograafilise ühtekuuluvuseta ei teki kogukonda ja seega on ka kogukonnajuhi võimalused olulisi muutuseid kaasa tuua oluliselt piiratumad.
Levadial on viimase 20 aasta passiivsuse tõttu kogukonnaga niigi nõrgad sidemed ja viimaste aastate arengud ei ole Grafovi töö lihtsamaks muutmisele kaasa aidanud. Levadia kõrval on Premium liiga klubidest sarnaselt kehv lähtepositsioon võib-olla vaid Tallinna Kalevil.
Esmalt, piirkond, millega Levadia on end ajalooliselt sidunud, asub Maarjamäel. Seetõttu ei olnud ka Kadriorus esindusmeeskonna mängude pidamine just ideaalne variant, kuid Lillekülla kolimisega muutub probleem veel valusamaks, kuivõrd vahemaa Maarjamäe ja Lilleküla vahel on poole pikem kui Maarjamäe ja Kadrioru vahel.
Ühelt poolt ei teki nii mingit sidet mingi kindla piirkonna tavaelanikkonnaga (ja potentsiaalselt uute toetajatega), teiselt on raske ka klubi oma kasvandikke mängule meelitada. Eeldusel, et suur osa Levadia jalgpallikooli noormängijatest elab Maarjamäel (sest lapsevanemad eelistavad oma lapsed panna kodulähedasse trenni), tuleb neil mängule minekuks ette võtta näiteks enam kui pooletunnine bussisõit. Ei ole just ideaalne variant.
Hõigati ju ka kogukonnajuhtide eesmärkidena välja pealtvaatajate arvu kasvatamine "läbi järjepideva ja läbimõeldud suhtluse kogukonnaga, kuhu kuuluvad klubis treenivad noored, lapsevanemad, spordihuvilised, piirkonnas elavad inimesed ja tegutsevad koolid, asutused ja organisatsioonid". Millist piirkonda võidi Levadia puhul silmas pidada?
Võib-olla oleks olukorra paremaks teinud, kui Levadia ja FCI Tallinn oleksid 2017. aasta lõpus juriidilise ühinemise asemel ka päriselt ühinenud ning klubi oleks endale juured alla kasvatanud Lasnamäel, kus kogukonna potentsiaal on ju tegelikult meeletu. Seda ei juhtunud ning nüüd on Levadia kui hall mass keset Tallinnat, kel ei ole sidet mingi kindla piirkonnaga, kuid kel on ka äärmiselt keeruline enda geograafilist identiteeti Tallinna linna kui tervikuga siduda.
Ehk kokkuvõtvalt tekibki mul küsimus UEFA ja EJL-i koostöös ellu viidud kogukonnajuhtide projekti suunal – kui tänavu sügisel hakati 11 Eesti tippklubile otsima kogukonnajuhte, siis ehk oleks olnud praktilisem vaadata klubisid individuaalselt vastavalt nende vajadustele? Hetkel tundub, et Levadial pole kogukonnajuhiga eriti midagi peale hakata ja talle kuluva rahasumma oleks võinud näiteks suunata Maarjamäe kompleksi Premium liiga kõlbulikuks ehitamise peale.
Pakun, et Maarjamäe enda esindusstaadioniks muutmisel oleks Levadia publikunumbrite kasvatamisele oluliselt efektiivsem mõju olnud, kui kõigel sellel, mis uuel kogukonnajuhil plaanis on. Igatahes saab Grafov eilse uudise valguses minu kaastunde ning praeguse seisuga võiks Levadia publikunumbrite osas rahule jääda isegi sellega, kui need suudavad senisegi taseme säilitada.
Levadia pikaajaline ükskõiksus kogukonna kaasamisel on aga tõesti silmapaistev. See, et nad Lillekülla kolivad, on Levadia klubi põhimõtete tagajärg.
