Peagi on vaatamiseks valmis Windsori Pipraterad ehk Jana Pipari fotod Põhja-Iirimaa koondise treeningust, aga seniks lugemiseks eile õhtul postitatud retrolugu 2011. aasta võidukast võistlusreisist. Muuseas, sellele on laekunud juba põnev vastukaja, mille keskmes tolles legendaarses mängus Konstantin Vassiljevi seljas olnud särk. Püsige lainel!
“Paistab, et asi kisub 0:0 viigi suunas,” nentis Põhja-Iirimaa BBC reporter, kui olime üheskoos üle käinud Eesti ja nende meeskonna olukorra ning tõdenud mõlemad, et väravate löömisega võib keeruliseks minna. pic.twitter.com/M67hv5JRrY
— Ott Järvela (@ottjarvela) March 20, 2019
Vestlusest Põhja-Iirimaa ajakirjanikega sain teada, et Põhja-Iirimaa ründaja Will Grigg on vigastatud ja homme Eesti vastu kindlasti ei mängi. Sportlikult pole see teab mis suur kaotus, sest Grigg pole kunagi ainsaski valik- või finaalturniiri kohtumises põhikoosseisu kuulunud. Küll aga on ta maailma kuulsaim Põhja-Iirimaa jalgpallur pärast George Besti, sest 2016. aasta EM-il laulsid fännid kuulsaks laulu "Will Grigg's on fire, You're defence is terrified!"
"Komistasin eile õhtul Youtube'is 2011. aastal Eestiga peetud mängude otsa. Toona olid mängijad teised ja peatreener teine ning tegu nurjunud valiksarja lõpusirgega. Praegu oleme paremad, sest kui toona olid matšid viiendast ja kuuendast tugevusgrupist meile vastu loositud meeskondade vastu keerulised, siis eelmises valiksarjas saime neist 12 ja üle-eelmises 10 punkti.
Samas ei tähenda see, et ma ei ootaks homme Eesti vastu keerulist mängu. Ootan küll. Olen tutvunud Eesti mängudega sügiseses Rahvuste liigas ja mitte kellelgi polnud nende vastu lihtne. Hea, et meil on rivistuses mängijaid, kes olid platsil ka nendes 2011. aasta mängudes, sest tahame olla kindlad, et uuesti samamoodi ei juhtuks. Ent meie motivatsioon ei tulene 2011. aasta kaotustest Eestile, vaid soovist olla valiksarjas sama edukad, nagu eelmise nelja aasta jooksul."
Põhja-Iirimaa peatreener Michael O'Neill: "Väikeriik peab valiksarjas kohe punktid tabelisse saama, sest tagaajaja positsioonilt on EM-finaalturniirile jõudmine keeruline. Peame homme korraliku esituse tegema ja kolm punkti võtma. Juuni-kuised mängud, kui oleme Eesti ja Valgevenega võõrsil vastamisi, on oluliselt hõlpsamad, kui meil on tolleks hetkeks kuus punkti tabelis."
"Valikgrupp ja -loos olid väga keerulised, aga kaks kodumängu Eesti ja Valgevenega annavad võimaluse positiivseks alguseks. Peame pärast nelja mängu (juunis kohtub Põhja-Iirimaa samade vastastega võõrsil, matšid Saksamaa ja Hollandiga toimuvad sügisel – O. J.) olema olukorras, kus on võimalik püüda pääset EM-finaalturniirile."
"Ma ei tea, mida vastaste peatreener täpselt homses mängus planeerib, aga eelmise kuue mängu põhjal on Põhja-Iirimaa füüsilisele ja otsesele jalgpallile keskendunud meeskond. Tuleb kõva võitlus, milleks peame valmis olema."
"Põhja-Iirimaa on homses mängus favoriit. Aga kui näitame oma parimat kvaliteeti, siis on meil võimalus."
Tõsi, Põhja-Iirimaa meeskonna seis pole samuti ideaalne, sest sarnaselt Eestile on neilgi mitmed põhimehed viimasel ajal puuduliku võistlusmängude praktikaga, aga nagu nende peatreener Michael O'Neill tänasel pressikonverentsil märkis, on nad õppinud viimase kahe valiksarja jooksul tulemusi saavutama. Eriti koduväljakul. Seega kodumeeskond on selge favoriit.
Eesti võimalused kasvavad iga minutiga, mis möödub ilma, et Põhja-Iirimaa oleks kohtumist juhtima asunud. Nende kapten Steven Davis rääkis täna viksilt ja viisakalt juttu kannatlikuks jäämisest, aga see on klišee, mis kirjas profijalgpalluritele jagatavas manuaalis "sisutühjad väljendid pressikonverentsil kasutamiseks".
Mida kauem püsib seis viigis, seda enam hakkab see Põhja-Iirimaa meeskonda närima, sest nad teavad väga hästi, et 2020. aasta EM-ile pääsemise lootuste säilitamiseks vajavad nad kahest kodumängust (homme Eestiga ja pühapäeval Valgevenega) kuute punkti. Iga vääratus lööks unistusse tugeva mõra.
2016. aasta EM-valiksarjale järgnenud 2018. aasta MM-i valikmängudes löödi võõrsil peetud mängudes seitse väravat (ning koguti viis punkti). Sügiseses Rahvuste liigas alistati võõrsil Kreeka 1:0. Kokkuvõte: ei saa öelda, et võõral väljakul tulemuste saavutamine oleks Eesti meeskonna jaoks olnud valikmängudes mingi ületamatu asi.
Samas on tõsi see, et nii keerulises valikgrupis on Eesti meeskond pärast todasama 1998. aasta MM-i valiksarja olnud vaid ühel puhul - 2010. aasta MM-i valiksarjas, kus vastasteks olid Hispaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Türgi, Belgia ja Armeenia. Selles koosluses (nagu ka 1998. aasta MM-i valikgrupis) puudus vastane, kelle vastu saaks võiduta jäämist nimetada selgeks altminekuks.
Olgu öeldud , et 1998 MM-i valiksarjas suudeti lõpuks edestada Valgevenet, keda Kadriorus Sergei Hohlov-Simsoni väravast 1:0 võideti. Ning 2010. aasta MM-i valiksarjas jäi selja taha Armeenia (võõrsil 2:2, kodus 1:0), lisaks rööviti punkte Türgilt (kodus 0:0) ja Belgialt (kodus 2:0). Aga ei Armeenia ega Valgevne polnud toona ega ole ka praegu selline riik, kellest Eesti peaks igal juhul üle olema.
Erinevalt Fääri saartest (vastane 2000. aasta EM-i valiksarjas), Andorrast (MM 2002, EM 2004, EM 2008, MM 2014), Liechtensteinist ja Luksemburgist (MM 2006), Fääri saartest (EM 2012), San Marinost (EM 2016) ja Gibraltarist (MM 2018). Nüüd säärast vastast ei ole. Seega võimalus, et Eesti täna algavas valiksarjas võõral väljakul väravat ei löö, on kahtlemata kõrgem kui neljal eelmisel puhul. Ent kokkuvõttes ikkagi väike.
Kui Eesti keskpoolkaitsjad (eeldatavasti Mattias Käit ja Artjom Dmitrijev) leiavad sellele vasturohu, muutub lämmatava initsiatiivi kehtestamine võõrustajate jaoks kohe oluliselt raskemaks. See omakorda peaks tagama mängulise tasakaalu, mis suurendaks Eesti võimalusi. Kui aga keskväljal põhja-iirlaste teerulli alla jääda, on vaja kaitses 90 minutit vastu pidada. Tõsi, novembris Ateenas see õnnestus, aga siis oli ka kõvasti õnne.
Hommikul sai veidi Belfasti peal seigeldud ning muuhulgas jäi teele ka kõrts nimega The Royal, mis kubises erinevast Põhja-Iirimaa koondisega seotud atribuutikast, mille sekka võis liigitada ka kõrtsmiku, kes ennustas õhtuseks skooriks väravateta viiki.
Belfast Telegraph kirjutab tänasest Põhja-Iirimaa - Eesti kohtumisest viiel leheküljel ning nimetab Sinisärkide võtmemängijaks poolkaitsjat Mattias Käiti.
Madis Vihmann siirdus mõned päevad tagasi Norra kõrgliigaklubisse Stabaek ning kuulub tänases mängus põhikoosseisu. See on peatreener Martin Reimi poolt loogiline käik arvestades Vihmanni häid esitusi sügisestes Rahvuste liiga mängudes. Kui Ragnar Klavan terveneb, võib Vihmannil põhikoosseisu mahtumine keeruliseks osutuda, aga mehistumise ja põhimeheks kasvamise valiksari on algav tsükkel tema jaoks kindlasti.
Rauno Sappinen lõpetas sügisese Rahvuste liiga positiivsel toonil tehes võõrsil Kreeka vastu üksinda ründeliinis rabades väga hea partii. Täna on ta Henri Anieri järel vahetusmees, aga kindlasti annab Reim talle valiksarja jooksul võimalusi põhikoosseisus. Eks näis, kuidas Sappinen need ära kasutab.
Esmalt küsiti peatreenerilt Julio Cesar Ribaselt kommentaari laupäeval Iirimaa vastu peetud EM-valikmängu kohta, mis lõppes 0:1 kaotusega ja mille järel vastaste peatreener Mick McCarthy sõnas, et "vihkas iga minutit tollest mängust", viidates muuhulgas ka keerulistele tingimustele.
Ribas: "Laupäeval oli kõrge intensiivsusega mäng maailma edetabeli 40 parema sekka kuuluva riigi vastu. Tulemus polnud loodetu, aga esituse ja mängijate üle olen uhke. Tingimused olid mõlema meeskonna jaoks samasugused ja nende üle kurtmine pole asjakohane kummalegi osapoolele."
Gibraltari peatreener Julio Cesar Ribas: "Eestil on oma mänguviis ja mitu aastat kokku mänginud kooslus, kuhu nad integreerivad uusi mängijaid. Võibolla on neil kerge üleminekufaas, aga eelmised kaks matši näitavad, et Eesti on hea võistkond.
Suhtume teisipäevasesse kohtumisesse nagu valik-, mitte sõprusmängu. Läheme täiega peale, sest koondis koguneb harva ning meie jaoks on tähtis kõik need aknad maksimaalselt ära kasutada. Eestil on olnud kaks päeva rohkem puhkeaega, aga teadsime seda. Mängijad on taastunud, sest on targad ja oskavad end uueks kohtumiseks valmis seada."
Ribas on juhendanud Omaani koondist (oldi päris lähedal 2010. aasta MM-ile kvalifitseerumisele) ning kahel puhul oma kodumaa Uruguai tippklubi Penaroli, kellega on tulnud ka riigi meistriks. Töö pisikese Gibraltari koondisega on neist mõnevõrra erinev, ent puhas nauding, märkis Ribas.
"See töö on tõestierisugune, aga ma pole professionaalses elus olnud kunagi õnnelikum kui praegu. Mul on unikaalne võimalus töötada uue jalgpallilliidu ja -riigiga. Aidata neil kasvada ja edasi liikuda. Sellist võimalust jalgpallitreeneril sageli ei avane ja kasutan seda innukalt. Sama tähtis, kui tulemuste saavutamine, on meie jaaoks ka vundamendi ladumine järgmiseks 10-15 aastaks."
37-aastane ründa Lee Casciaro sõnul saabus Ribasega Gibraltari jalgpalli professionaalsus, mida kaljuriigis varem polnud kohatud. "Võrreldes kuue aasta taguse ajaga, kui saime UEFA liikmeks, oleme muutunud oluliselt professionaalsemaks igas aspektis. See kõik, nagu ka U21 ja U19 koondiste ellukutsumine, aitab meil tulevikus paremini hakkama saada. Praegu sirguvatel noormängijatel on vaja teha väiksem hüpe kui meil omal ajal, kui saime UEFA ja FIFA liikmeks, ning hakkasime mängima tippvõistkondade vastu.
Oleme eelmise viie aasta jooksul saavutanud rohkem kui oleksime osanud unistada. Nii koondise kui ka klubidega. Lincoln Red Imps alistas Glasgow Celtici, koondis oli sügisel parem Armeeniast ja Liechtensteinist. Usun, et suudame jätkata kasvamist ja saavutada veel häid tulemusi.
Pärast laupäevast kaotust Iirimaale olime kergelt pettunud, aga nüüd mõtleme juba homsest mängust. Kodune kunstmuru meile meeldib, kodupublik aitab ja kui saame tulemuse, on see suurepärane. Kui mitte, siis õpime ja jätkame arenemist."
Seal saates võtavad sõna Tallinnas olevad toimetajad.
Aksalu; Kallaste, Kuusk, Baranov, Kams; Roosnupp, Mets, Käit, Zenjov; Vassiljev; Sappinen.
Gibraltari meeskonna ümber valitseb praegu positiivne aura ning nagu omast käest teame, võib see koondisejalgpallis väga tõhusaks relvaks osutuda. Eesti koondis läheb aga kohtumisele vastu soosikuna ning peab kohe algusest peale võitlema, et end platsil korralikult kehtestada. Gibraltari peatreeneri Julio Cesar Ribase lubadus, et läheneb mängule nagu valikkohtumisele, tähendab, et võitlust on oodata suuremal hulgal. Kas just sama palju ja räpast, nagu duellides Andorraga, aga võitlemist tuleb.
Eelmisel neljapäeval tegi U21 meeskond 0:0 viigi Ukrainaga ning U17 koondis alistas Lillekülas 2:1 Prantsusmaa. A-koondis aga õhtul kaotas ehk Eesti meeskonnad said päeva jooksul kogeda kõike kolme jalgpalli pakutavat tulemust. Loodetavasti täna siis niimoodi ei lähe ja Gibraltari käest lüüa ei saada. Kuigi võimatu pole see kindlasti.
