Mullu kevadel mängis Rauno Sappinen (23) Hollandi esiliigas. Suvel võttis Domžale ta laenule lausa kolmeks hooajaks. Vaid kuus kuud hiljem on väravakütt tagasi Eestis.

Sportland Arena, laupäev, 18. jaanuar. Sappineni kasvatajaklubi FC Flora ja Soome mulluse hõbedameeskonna Turu Interi kontrollmäng on kestnud ~25 minutit, kui Sappinen, selg värava poole, saab söödu kehasse. Ta võtab palli alla jalale, keerab kaitsja pealt paremale maha ja läkitab kerge kaarsöödu üle kaitseliini Vlasi Sinjavskile. Sellest sünnib Flora esimene ohtlik moment. 

Sappinen tundub võrreldes viimase pikema Eesti-perioodiga ehk aastaga 2017 veidi kergem ja teravam, aga tuttavad mängulised elemendid pole kuskile kadunud. Seetõttu ei tasu üllatuda, et nii Flora peatreener Jürgen Henn kui president Pelle Pohlak sooviksid ründaja jäämist. Ka Sappinenile endale ei tundu see mõte vastukarva käivat. 

"Floras on mul alati hea tunne. Olen siin üles kasvanud, omad poisid siin, Floras on alati hea," naeratab Sappinen. Aga lisab, et sada protsenti ei saa ta hetkel midagi öelda ja lähinädalad peaksid selguse majja tooma.

Pärast keerulist poolaastat Belgias ja vastakaid tundeid pakkunud hooaega Hollandis pidanuks Sloveenia olema turvaline valik - kolmeaastane leping viitab, et Sappineni klubisse toonud treener Simon Rožman nägi temas midagi. Aga kui Rožman kolm nädalat hiljem lahkumisavalduse lauale pani, läks nii nagu ikka. Uuel treeneril olid omad mõtted.

Lõpuks kommenteeris Domžale spordidirektor laenulepingu katkestamisest teatades, et eestlane "ei näidanud sportlikult parimaid esitusi". Jalgpallimaailmas üldiselt lahkuvat mängijat ei sarjata. Mida Sappinen sellest ise arvab?

"Jah, et ... Kui mulle antakse uue treeneriga kaks mängu põhikoosseisus ja neis mõlemas löön värava, aga pärast seda mängin ainult seitse minutit ja selle pealt öeldakse, et ma ei vasta sportlikult tasemele, siis jäägu talle tema arvamus. Sellega ma ei nõustu."

"Polnud saladus, et treeneril oli juba oktoobrist saati uus ründaja [välja vaadatud], keda ta tahab sinna tuua. Mingis mõttes olid need asjad ka sellega seotud. Kui spordidirektor nii arvas, siis arvas, aga sellega ma küll ei nõustu. Mingis mõttes räägivad ka faktid sellele vastu. Mingeid pikki läbirääkimisi polnud, mõlemalt poolt ei olnud huvi jätkata."

Mida statistika siis ütleb? Sappinen kuulus tõepoolest uue peatreeneri Andrej Razdrhi kahes esimeses mängus algkoosseisu ja lõi mõlemas värava. Kolmandas jäeti ta pingile (vahetusest 27 minutit), ennistati neljandas uuesti algkoosseisu (74 minutit), kuid langes siis lõplikult pingile (kolmes mängus vastavalt 11, 11 ja 13 minutit). Sügisringi viimast nelja vooru vaatas Sappinen novembris-detsembris juba pingiotsalt.

Küsimuse peale, millise õppetunni ta Sloveeniast kaasa võttis, tõstis Sappinen esile veel ühe peidetud vaatenurga. "Esimene asi, mis pähe tuleb, on see, et võibolla tuleb näiteks kaks ja pool kuud olla ilma palgata. Nagu ma aru sain, maksavad nad lõpuks kõik ära, aga ikkagi viivitustega," avaldas ta.

"Mingil hetkel sa võid lüüa väravaid ja enda arust mängida korralikult, aga see ei garanteeri midagi. Peatreener võib sind sellest olenemata täielikult ignoreerida ja kõrvale jätta. Sellised asjad on jalgpallis võimalikud."