Eesti mängud kogu valikturniiri väravatevaeseimad (9)
Eesti koondise mängudes löödi selles valiktsüklis kokku vaid 13 väravat - see on kogu valikturniiri kõige madalam näitaja.
Kümne mängu peale teeb see keskmiseks väravate arvuks 1,3 väravat mängu kohta - 0,4 lõime ise ja 0,9 löödi meile. 1,3 väravat löödi keskmiselt ka Rumeenia mängudes, kuid otsepääsme Prantsusmaale taganud rumeenlased lõid ise 11 väravat, lastes endale sisse vaid kaks.
13 väravat löödi ka Taani mängudes, kuid nemad kuulusid viieliikmelisse I-alagruppi, kus kõik tiimid mängisid kümne mängu asemel kaheksa.
Enim väravaid löödi Gibraltari kohtumistes - kümnes mängus kokku 58 tabamust, millest 56 tuli välja võtta valikturniiri debütantidel endil.
Eesti arvele jääb sellest valiksarjast ka üks negatiivne rekord - nimelt ei suutnud Eesti üheski võõrsilmängus väravat lüüa, olles sellega koos Andorraga ainsad tiimid, kes kodust väljas skoorida ei suutnud.
Ja vest korrutab kogu aeg mingit mantrat, et jalgpall on tõusuteel, edasiminek on silmnähtav, oleme juba soomest mööda läinud jne jne jne.
Äärepoolikud on ka tihti kaitsvad poolikud, mis sammuti ei soosi väravaid.
Arvan ,et meil lihtsalt ei olegi mehi kes praegu väravaid lööb (Kostja välja arvata).
Sama tase, mis Eestil siis ju...Niiet ei ole hullugi - samav22rne Hollandi koondisega - p2ris hea!
Muidugi tahaks näha väravaid, aga mis loeb on tulemus. Valiktsükli tulemus on see, et Eesti sai grupis neljanda koha ehk siis mängis napilt, aga siiski vastavalt neljandale tugevusgrupile, kuhu me see valiktsükkel ESIMEST korda kuulusime.
Lihtsalt pole klassiga ründajat, nagu oli vanasti Oper või Zelinski, kes lihtsalt võtaks ja lööks. Konstantin ei jõua tervet meeskonda 30-aastaselt tassida.
Väga lihtne - leiame (loe:kodustame) ründaja!
