Kaks Krimmi poolsaare klubi ootavad ärevalt oma saatust (6)
Paljud meist vaatavad ärevusega Ukrainas ja Krimmis toimuvaid sündmusi ning jalgpallilegi avaldab konflikti lõpptulemus mõju.
Samal ajal, kui Krimmi elanikud eelmisel nädalal referendumil Venemaaga liitumise poolt hääletamas käisid, pidid kaks poolsaare jalgpalliklubi Ukraina riiklikel meistrivõistlustel mängima.
Autonoomse vabariigi pealinna Simferopoli klubi Tavria, kes oli iseseisva Ukraina esimene meister, pidi esialgu oma mängu kodus pidama, ent arusaadavalt palusid nad, et kohtumine Dünamo Kiieviga viidaks turvakaalutlustel Vene kontrolli all olevast Krimmist Kiievi olümpiastaadionile.
Seal esines Tavria vapralt, aga sai siiski 1:2 kaotuse, mille tagajärjel püsivad nad jätkuvalt Ukraina meistrivõistluste väljalangemistsoonis.
Sportlikust vaatevinklist vaadates ei läinud nädalavahetusel paremini ka teisel regiooni klubil Sevastopolil, kes kaotas võõral väljakul Dniprole 0:3. Nemad on Ukraina liigas 11. positsioonil.
Fännid olid referendumi vastu
Kiievisse oli Dünamo ja Tavria matši vaatama kogunenud 11 000 nägu ning nii mõnigi neist andis oma arvamuse Krimmis toimuvast edasi maailma pressile.
"Tavria siia saabumine tähendab, et nad ei nõustu selle illegaalse referendumiga. Poliitika ei tohiks sporti puudutada," vahendas AFP Dünamo fänni Vassili sõnu.
Tavriaga reisis kaasa ka käputäis toetajaid ning nemad ei soovinud referendumiga tegemist teha, saabudes Kiievisse vaid omasid toetama. Pika rännaku teinud inimesed võeti Ukraina-meelsel staadionil soojalt vastu.
Igor, üks Simferopoli esindusmeeskonna fännidest, lausus: "Ma ei pea Krimmi referendumit legitiimseks. Krimmi eraldamine võib seal viia jalgpalli kadumiseni, sest meil pole kellegagi mängida."
"Meie usume, et Krimm jääb Ukraina osaks. Kahtlemata suudab jalgpall riigi liita," teatas Kiievist pärit Tavria fänn Anton, kes tõi staadionile bänneri "Krimm on Ukraina".
Venemaaga liitumine tekitaks segaduse
Kahe klubi peas on praeguse kriisi puhul palju rohkem mõtteid kui vaid see, mis platsil toimub.
Nemad peavad kahe riigi vastasseisu tulemuse selgumise järel hakkama otsustama, mis neist edasi saab ning kus nad mängivad.
Kui Krimm peaks tõesti Venemaa alla minema, siis on kahe klubi saatus ohu all.
Praegu pole ei Tavria ega Sevastopol Ukrainagi liigas just esimese suurusjärgu tegijad ning Venemaa jalgpalliliidu alla minnes poleks kummagi jaoks tippjalgpall sugugi mitte garanteeritud, ent varasemat mineviku vaadates võib spekuleerida, et Venemaa valitsusele oleks jalgpall üks viise, kuidas Krimmi rahvast probleeme unustama panna.
Sevastopol mängiks Venemaal, Tavria positsioon segasem
Mõlema klubi puhul tähendaks Krimmi minemine Venemaa alla sekeldusi Euroopa jalgpalliliidu ehk UEFA-ga.
Sevastopol, kes on tänavu Ukraina meistrivõistlustel tabelikeskmiku rollis, oleks valmis Venemaa jalgpalliliigasse kolima ning nende presidendi Aleksander Krasilnikovi sõnul on nad juba ette valmistas seletavat kirja, mille adressaatideks on UEFA, FIFA ja Ukraina jalgpalliliit.
Krasilnikovi sõnul on nende peamine eesmärk igasuguste sanktsioonide vältimine.
Tavria polnud veel nädala alguses venelastega kontakti võtnud, sest nad ootasid poliitilisi otsuseid.
"Me pole Venemaa jalgpalliliidult pakkumisi saanud ega mingeid läbirääkimisi pidanud. Selleks peame me ootama, kui Krimm ametlikult Venemaaga liitub," vahendas Reuters Tavria spordidirektori Aleksander Boitsan sõnu Vene pressile.
Ta lisas: "Ukraina liiga peab otsustama, kas nad vajavad klubisid, mis asuvad Venemaa territooriumil, ja Venemaa meistriliiga peab samal ajal aru saama, kuidas seda legitimiseerida. FIFA ja UEFA saavad siin lõpliku sõna."
Ukraina jalgpalliliit teatas samuti, et nad peavad kahe meeskonna situatsiooni üle vaatama ja segaduse korrastama.
Kolmapäeval RIA Novostiga rääkinud Krimmi regiooni asepeaministri Rustam Temirgalijevi sõnul on praegune plaan selline, et mõlemad tiimid liituvad uue hooaja alguseks Venemaa meistriliigaga.
Kaalutud oldi ühise liiga loomist
Venemaa ja Ukraina jalgpalliliidud on varem tihedas suhtluses olnud, sest nende mõtteist on läbi käinud võimalus luua ühine suur liiga, mis võimaldaks sealsetel klubidel Euroopa tipule lähemale küündida. Nüüd on selle idee elluviimist võimatu näha.
Kohalikud suurklubid on tihtipeale samadel turniiridel osalenud. Alles hiljuti mängisid ühes sõpruskarikasarjas Venemaa hiiud Peterburi Zenit ja Moskva CSKA ning tugevad Ukraina meeskonnad Donetski Šahtar ja Harkivi Metalist.
Arvamus oli, et liiga, mis koosneks meeskondadest nagu Kiievi Dünamo, Moskva CSKA, Donetski Šahtar, Moskva Spartak ja Peterburi Zenit, aitaks kõigi arengule kaasa, ning see plaan oli mitteametlikult ka UEFA ametnikele esitatud.
Poliitikud tahavad jalgpalli kaudu Venemaad haavata
Pärast kriisi algust leidus inimesi, kes arvasid, et jalgpall oleks üks võimalusi, kuidas Venemaad poliitiliste otsuste eest karistada: muu seas pakuti välja, et eemaldada nende koondis suviselt MM-ilt ja võtta venelastelt ära 2018. aasta maailmameistrivõistluste korraldusõigused.
UEFA ja FIFA on aga viimasel ajal hoidnud äärmiselt karmi joont poliitilise sekkumise osas.
FIFA taunib poliitika ja jalgpalli segamist ning UEFA näitas oma nägu 2012. aasta suvel, kui ignoreeris endise Ukraina peaministri Julia Tõmošenko vahistamist enne EM-finaalturniiri, mis toimus Poolas ja Ukrainas.
Moraalse dilemma ees seisis eelmisel reedel ka Saksamaa klubi Schalke 04, kellele pandi kõrgete poliitikute poolt peale surve eemaldada särkidelt Venemaa energiagigandi Gazpromi logo, ent pikaaegne toetaja oli siiski mänguvormil olemas, kui Augsburgi vastu platsile joosti.
Gazprom on muuseas ka üks UEFA sponsoreid, saades Euroopa jalgpalliliidu kaudu väga palju tähelepanu: nende logo ja reklaamid on nähtavad iga Meistrite liiga mängu eel ja ajal.
