Kuidas kõik alguse sai (0)
1872. aastal peeti esimene rahvusvaheline matš Inglismaa ja Šotimaa koondiste vahel, kuid MM-i eelkäijateks võib pidada esimesi olümpiamänge ning nende jalgpalliturniire. Esmakordselt mängiti olümpial jalgpalli 1900. aastal, kui see oli näidisalaks ning osalesid eranditult amatöörid. Jalgpall võeti ametlikuks olümpiaalaks alles 1908. aastal, kui turniiri korraldas Inglismaa Jalgpalliliit. Inglased võitsid ka esimesed olümpiakullad.
Vahel on nimetatud esimesteks maailmameistrivõistlusteks 1909. aastal peetud Sir Thomas Liptoni karikavõistlusi, kus Torinos kohtusid profiklubid Itaaliast, Saksamaalt ja Šveitsist. Kuna Inglismaa Jalgpalliliit ei lubanud oma profitiime turniirile, siis esindas Inglismaad amatöörklubi West Auckland, kes ka turniiri võitis.
1904. aastal loodi seitsme riigi esinduste poolt FIFA, asutajaliikmeteks olid Prantsusmaa, Belgia, Taani, Holland, Hispaania, Rootsi ja Šveits. Järgnevate aastate jooksul paisus FIFA liikmeskond tunduvalt ning võttis alates 1914. aastast olümpiaturniiride korraldamise enda kätesse. Korraldusõiguse FIFA kätte minek tuli mõru pillina inglastele, kes järgnenud turniiridelt pidevalt eemale hoidsid. 1921. aastal valiti FIFA kolmandaks presidendiks prantslane Jules Rimet, kelle tegevus andis tõuke esimese MM-i finaalturniiri toimumiseks.
1924. aastal peeti olümpial esimene interkontinentaalne suurvõistlus, kus oli võidukaks Uruguay meeskond. FIFA korraldatud turniiri saatis fenomenaalne edu ning osa võtsid 24 rahvuskoondist. Turniiril näitasid taset uruguailased, kes alistasid Jugoslaavia 7:0, USA 3:0 ning finaalis käidi üle Shveitsist tulemusega 3:0. Uruguay valitses toonast jalgpalli täielikult ning tehnilised lõunaameeriklased võitsid ka 1928. aastal peetud olümpiaturniiri.
Olümpiaturniiri populaarsus andis FIFA-le julgust korraldada enda turniir. Vastavale otsusele jõuti 28. mail 1928. Esimese turniiri korraldusõigusele kandideerisid Ungari, Itaalia, Holland, Hispaania, Rootsi ning suursoosik Uruguay, kelle kandidatuurile andis jõulise toetuse rahvuskoondise üliedukas esinemine olümpiaturniiridel. 1929. aastal toimunud FIFA kongressil Barcelonas valitigi Uruguay korraldajamaaks.
Ometi ei jäänud probleemid tulemata. Euroopa vaevles parajasti majanduskriisis ning see ei lubanud mitmel Euroopa riigil oma esindust Uruguaysse saata. Jules Rimet pidi isiklikult turniiri promomisse sekkuma ning tema toetusel suudeti MM-ile saata neli Euroopa koondist - Prantsusmaa, Belgia, Jugoslaavia ning Rumeenia. 18. juulil 1930 avati Montevideo staadionil esimene MM, mis sai jalgpalli uue ajastu lävepakuks.