Luup peale | Floral uus nägu, aga sama sisu. Transi tagasitulek ei vääranud superkarika valitseja triumfi (galerii!) (2)
Tallinna FC Flora mängis Viljandi jalgpallihallis peetud A. Le Coq superkarikafinaalis veenvalt 89 minutit, misjärel õnnestus Narva Transil 0:2 kaotusseis tasa teha ja mäng penaltiseeriani venitada. Seal näitas kindlamat jalga siiski Flora, kes krooniti 12. korda Eesti superkarika võitjaks.
Avaminutite võitlus pallikontrolli nimel kaldus Flora kasuks ning juba 3. minutil asusid pealinlased ka kohtumist juhtima. Daniil Kuraksin teenis vasakult sisse murdes karistuslöögi, Vladislav Kreida tsenderdas ning Markkus Seppiku pealöök saatis palli kuuelt meetrilt posti kõrvale - 1:0!
Seejärel kandus pallivaldamine Transi kätte ning esimese hooga tõi see kaasa ka paar ohtlikku olukorda. Enim kõneainet pakkus 7. minuti olukord, kui Seppiku kõrge jalg tabas Mark Maksimkinit peapiirkonda, aga Flora õnneks oli tulemuseks vaid kollane kaart ja karistuslöök trahvikasti joonelt. Zakaria Belgarišvili otsis sealt ristnurka, aga Kristen Lapa oli jaol.
Edaspidi jäi aga Transi ründemäng ümmarguseks ning Flora oli vasturünnakutel ja standardolukordades selgelt ohtlikum. Siiski sai ka Trans 32. minutil veel ühe võimaluse karistuslöögi näol, kui Landry Kabore pääses Beglarišvili tsenderduse järel kuuelt meetrilt jalaga löögile, aga lajatas palli üle värava.
Flora nõelas otsustavalt vastu 38. minuti kiirrünnakuga, mis algas Lapast, liikus Robert Veeringu kaudu vasakult üles, toodi Kuraksini sissesöödu kaudu trahvikasti ning Rauno Alliku löögiüritus osutus seal resultatiivseks sööduks, jättes Mark Anders Lepiku kohustuseks vaid pall värava ees Aleksei Matrossovist mööda toimetada - 2:0!
Transi peatreener Aleksei Eremenko tegi vaheajal kaks vahetust, kuid kohest efekti need ei andnud, sest Flora kontrollis teise poolaja algust kindlalt. 53. minutil mängis Lepik Alliku penaltipunkti lähistelt vabalt löögile, aga kogenud ründaja saatis palli väravast mööda.
Võimalusi avanes siiski ka Transil, kes muutus ajapikku üha meeleheitlikumaks. 56. minutil sai Leonardo Rolon Aleksandr Ivanjušini tsenderduse järel 11 meetrilt proovida, aga lõi jala palli alt läbi. 64. minutil kujutas Trans ka kiirrünnakul ohtu, kui Taaniel Usta jättis palli Kuhhianidzele löögile ning grusiin keerutas selle napilt tagumisest ristnurgast mööda. 76. minutil murdis Landry Kabore paremalt sisse, aga löök lendas Veeringu kerge rikošeti kaudu üle värava.
Flora kontrad olid samal ajal samuti pidevalt ohtlikud, nagu ka standardolukorrad. 85. minutil võinuks Seppik panna mängule punkti samamoodi, nagu ta avavärava lõi, aga vabana Kreida nurgalööki rünnates ei saanud ta seekord palli raamide vahele.
Pinged jõudsid mängust juba vaikselt ära kaduda, kui ühtäkki ilmus Trans rongi alt välja. 90. minutil saatis 18-aastane vahetusmees Jegor Žuravljov vintlöögi ligi 25 meetri kauguselt ühe puutega tagumisse ülemisse nurka - 2:1! Ning neljandal lisaminutil jäi Kreida trahvikasti piiri juures Beglarišvili vastu hiljaks ja põhjustas penalti, mille Kuhhianidze külmavereliselt värava keskele virutas - 2:2! Lõpuvilele järgnes penaltiseeria:
- Erko Jonne Tõugjas püüdmatult paremasse ristnurka. 1:0
- Sergo Kuhhianidze parema posti kõrvale, Lapa ei ulatunud. 1:1
- Rauno Alliku rahulikult paremalt posti kõrvale, Matrossov teisele poole. 2:1
- Leonardo Rolon püüdmatult vasakusse ristnurka. 2:2
- Kristo Hussar vasakule, Matrossov teisele poole. 3:2
- Mark Maksimkin paremale, Lapa teisele poole. 3:3
- Mark Anders Lepik läbi Matrossovi käepuute võrku. 4:3
- Šalva Burjanadze vasakule vastu posti!
- Vladislav Kreida hoojooksuta paremale posti kõrvale, Matrossov teisele poole. 5:3!
Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Flora uus nägu, aga sama sisu
Flora koosseis on talve jooksul oluliselt muutunud ja noorenenud, aga superkarikafinaali esitus kinnitas, et meeskonna mänguplaan ja mängulised trumbid on väga sarnased sellele, mida oleme viimastel aastatel näinud Jürgen Henni juhendamisel.
Konstantin Vassiljev puudus küll vigastuse tõttu, aga Flora karistus- ja nurgalöögid kujutasid pidevalt suurt ohtu ka Vladislav Kreida esituses. Markkus Seppiku avavärav sündis Kreida karistuslöögi järel ning tema nurgalöökide järel jõudsid avapoolajal löögile ka Mark Anders Lepik ja Erko Jonne Tõugjas. Kahel puhul jäi pall Kreida ja Daniil Kuraksini nurgalöökide järel ka väga ohtlikult värava ette põrkama. Teisel poolajal oli standardolukordi pisut vähem, kuid ohtlikud olid need ikkagi, näiteks lõpu eel jättis Seppik kasutamata Kreida nurgalöögi järel veel ühe hiilgava väravavõimaluse.
Samuti on Flora jätkuvalt väga osav kasutama ära liinidevahelist ruumi, kui vastane oma mängu avab. Nende kiirrünnakud olid ikka ja jälle ohtlikud ning selle kõige paremaks näiteks oli teine värav, mil Trans tegi kõrget pressi ja Flora liikus väravavahi kaudu imekiiresti mööda vasakut äärt kuni otsustava löögini vastase viiekastis.
Teise värava järel hakkas Flora üha rohkem palli hoides mängu kontrollima, näidates end ka selles elemendis edukana. Kui narvalastel õnnestus mängu lõpuosas initsiatiiv uuesti enda kätte haarata, tõi see jällegi kaasa Flora teravaid kontraid.
2. Noorte kaitsjate vastutus
Suurimaks üllatusnimeks Flora algkoosseisus oli Roland Lukas, kes alustas Konstantin Vassiljevi ja Markus Soometsa puudumisel keskväljal. 17-aastane poolkaitsja mängis mullu alles esimest hooaega Esiliigas, Premium liigas pole ta kunagi isegi mitte pingile mahtunud. Nüüd jättis ta aga ise pingile nii Oliver Nikola Cekredzi, Tristan Pajo kui ka Maksim Kalimullini.
Ootamatuks võib lugeda ka Kristen Lapa eelistamist väravasuul Evert Grünvaldile. Üksikutest üllatusnimedest ehk rohkemgi tähelepanu väärib aga Flora kaitseliini noorus. Robert Veering on 18, Erko Jonne Tõugjas 20, Markkus Seppik 22 ja Kristo Hussar 21.
Kõigil neist on juba omajagu kogemusi tipptasemel, kuid sellele vaatamata võib Flora tagaliini väga nooreks nimetada ning need noormehed hakkavad sel hooajal põhiraskust kandma, sest kogenumatest kaitsjatest puudus superkarikafinaali koosseisust vigastusega vaid Marco Lukka.
Arvestades noorust ja sedagi, et Veering pidi toimetama enda jaoks harjumatul vasakkaitsja positsioonil, tegi Flora kaitseliin veenva esituse. Veering oli avapoolaja põhjal üks kandidaate mängu parima mängija tiitlile, sest neutraliseeris Landry Kabore ohu täielikult ning aitas oma ründereidiga sepistada teist väravat. Teisel poolajal muutus Transi parem äär ohtlikumaks, kuid Flora nooruslik kaitseliin tuli tervikuna punasärkide takistamisega ikkagi toime.
Transi esimene värav sündis praktiliselt eikusagilt ning viigivärava põhjustas Kreida individuaalne eksimus, nii et kaitseliini kraesse need otseselt ei jää.
3. Transi tasemel võõrjõud
Transi algkoosseisust rohkem kui poole moodustasid uued mängumehed, kusjuures nad mehitasid täielikult meeskonna keskkaitsepaari ja ründeosakonna. Keskkaitset turvasid Šalva Burjanadze (Gruusia) ja Kelsey Egwu (Kanada). Tipuründes toimetas Sergo Kuhhianidze (Gruusia) ja tema all Zakaria Beglarišvili (Eesti/Gruusia). Äärtel Leonardo Rolon (Argentina) ja Landry Kabore (Elevandiluurannik).
Vaheajal tehti kaks vahetust korraga, kusjuures mõlemad sekkujad liitusid samuti meeskonnaga alles sel talvel: Aleksandr Ivanjušin tuli vasakkaitses Artjom Škinjovi asemele ning Taaniel Usta eespool Aleksandr Jegorovi asemele, misjärel Belgarišvili langes puhtaks keskpoolkaitsjaks ning Usta läks Kuhhianidze kõrvale teiseks ründajaks. Murrangu tõi lõpuks aga ikkagi hoopis oma poiss, 65. minutil platsile lastud Jegor Žuravljov.
Kui Flora on oma meeskonda edutanud suure hulga noori mängijaid, siis Trans on otsinud valmismängijaid, kes oleks kohe valmis meeskonnale tuntavalt juurde andma. Superkarikafinaal kinnitas mitmete uute tulijate meisterlikkust, olgugi et meeskondlikult jäädi Florale veel alla.
Keskkaitsjad olid kahevõitlustes head ja palliga samuti osavad. Ääreründajate potentsiaal tundus tehnilise ja kiirusliku pagasi näol olevat palju kõrgem kui nad hetkel realiseerida suutsid. Kuhhianidze liikumisraadius oli tohutu, sattudes tipuründest mitte ainult keskväljale, vaid ka mõlemale äärele ja kohati isegi kaitseliini ette. Beglarišvili klassist pole vaja üldse rääkidagi.
Järgmiseks proovikiviks saab Transi uute välismaalaste jaoks liigahooaja algus, mis ei toimu enam õdusas sisehallis, vaid välitingimustes, kus Eesti märtsikuised ilmad võivad lõunamaalt pärit meeste tiibu kärpida.
4. Flora valitseb superkarikat
Trans on omandanud aastate jooksul Eesti klubijalgpallis karikaspetsialisti maine ning seda täiesti õigustatult, sest nii karikavõistlustel kui ka superkarikafinaalides on läbi aegade vaid kaks klubi olnud narvalastest edukamad. Nendeks klubideks on loomulikult Flora ja Levadia.
Superkarika ajaloos ei ole Florale vastast, 19 finaalist on nad võitnud nüüd koguni 12. Trans mängis superkarikafinaalis kuuendat korda, millest on võidetud kaks. Kõik kolm omavahelist duelli on kuulunud Florale, olgugi et tavalistel karikavõistlustel on neli omavahelist finaali jagunenud võrdselt kaheks võiduks kummalegi.
Superkarikafinaalist järelduste tegemisega tuleb aga ettevaatlik olla, sest pahatihti ei ole see võitjale liigahooajaks õnne toonud. Samas: viimati, kui superkarikafinaali võitja tuli ka Eesti meistriks, oli 2020. aastal, mil just Flora võitis seal Transi.
Palju rohkem on näiteid, kus superkarika võitja hooaeg kipub ebaõnnestuma. Eelmisel aastal näiteks alistas Paide magusa lõpuga Flora 3:2, kuid see jäi ka Karel Voolaidi viimaseks helgeks sündmuseks Paide peatreenerina, sest liigahooaja algus ebaõnnestus täielikult. Tunamullu kaotas Flora superkarikafinaalis Levadiale, kelle jaoks järgnes aga turbulentne hooaeg, mis lõhkus toonase meistermeeskonna pea täielikult. 2021. aastal omakorda võitis superkarika Flora, aga just tol hooajal kaotati meistritiitel Levadiale.
5. Mängu parim - Mark Anders Lepik
Ilma lisaminutite penaltiveata võinuks parimaks kuulutada Vladislav Kreida, kes oli enne seda teinud oma kaitseliini ees suurepärase mängu ja näitas standardolukordades head jalga. Lepik väärib aga samuti esiletõstmist, sest läbi terve kohtumise oli ta olulises rollis Flora kiirrünnakutel palli omaksvõtmise ja edasimängimisega. Samuti kujutas ta ise trahvikastis ohtu ning sai teenitult kirja ka värava.
Protokoll:
25. veebruaril kell 12.30 Viljandi Männimäe jalgpallihallis
Tallinna FC Flora - JK Narva Trans 2:2 (2:0), penaltitega võitis Flora 5:3
3. Markkus Seppik, 38. Mark Anders Lepik - 90. Jegor Žuravljov, 90+4. pen. Sergo Kuhhianidze
Hoiatused: 7. Markkus Seppik, 62. Sergei Zenjov
Pealtvaatajaid: 396
Peakohtunik: Joonas Jaanovits
Abikohtunikud: Neeme Neemlaid, Silver Sepp
Neljas kohtunik: Karl Koppel
VAR: Marko Liiva
AVAR: Petteri Schultz
Flora: Kristen Lapa, Kristo Hussar, Markus Seppik, Erko Jonne Tõugjas, Robert Veering, Vladislav Kreida, Roland Lukas (63. Oliver Nikola Cekredzi), Sergei Zenjov (81. Tony Varjund), Rauno Alliku, Daniil Kuraksin (75. Maksim Kalimullin), Mark Anders Lepik.
Varus: Evert Grünvald, Tony Varjund, Oliver Nikola Cekredzi, Remo Valdmets, Tristan Pajo, Mihhail Kolobov, Oscar Pihela, Mark Hendrik Kukk, Maksim Kalimullin.
Trans: Aleksei Matrossov, Artjom Škinjov (46. Aleksandr Ivanjušin), Šalva Burjanadze, Kelsey Egwu, Mark Maksimkin, Deniss Poljakov (65. Jegor Žuravljov), Landry Kabore, Zakaria Beglarišvili, Aleksandr Jegorov (46. Taaniel Usta), Leonardo Rolon, Sergo Kuhhianidze.
Varus: Aleksandr Kraizmer, Valeri Šantenkov, Deniss Sibul, Aleksandr Ivanjušin, Vaja Nemsadze, Taaniel Usta, Maksim Stepanov, Jegor Žuravljov, Viktor Kudrjašov.
Kogu analüüs? Jutt pikk ja uhke, aga kui soccerneti “spetsialistede” poolt pole kohtunike suurt prohmakat mainitud, siis ikka olukord piinlik siin jalgpalli portaalis.
olukorraga oleks äärepealt kõrvakuulmine läinud.
