Kuldse jalgpallisaapa auhind on MM-i individuaalsetest auhindadest vanim ning kõige loogilisem. Esimest korda anti vastav autasu välja 1930. aastal peetud esimesel MM-il ning auhinna teenib finaalturniiri resultatiivseim mängija. Mõnel MM-il on auhinna saamiseks vaja läinud nelja väravat, kuid ühel MM-il löödud väravate rekord kuulub 13 väravaga Just Fontaine'le aastast 1958.

Esimese Kuldse Saapa auhinna teenis argentiinlane Guillermo Stabile. Stabile mängis 1930. aasta MM-il neli mängu ja lõi kaheksa väravat. Stabile ei mänginud Uruguays peetud turniiril Argentiina esimeses kohtumises, kuid ülejäänud neljas matšis oli ta alati resultatiivne. Sealhulgas kübaratrikk alagrupimängus Mehhiko vastu. Stabile lõi värava ka finaalmängus, kuid lõpuks oldi sunnitud tunnistama korraldajate 4:2 paremust.

Järgmisel MM-il Itaalias läks resultatiivseima mängija aunimetus jagamisele koguni kolme mängija vahel. Edmund Conen Saksamaalt, Oldrich Nejedly Tšehhimaalt ning itaallane Angelo Schiaviod lõi kõik neli väravat. Mõnede allikate kohaselt oli Nejedly arvel sel MM-il koguni viis väravat, kuid FIFA seda ei tunnista.

1938. aastal oli resultatiivseim Leonidas Da Silva, kes lõi Prantsusmaal peetud finaalturniiril koguni 8 väravat. Seejuures lõi Leonidas neli tükki poolakate vastu ning oli sellega esimeseks mängijaks, kes MM-il ühes mängus neli väravat löönud. Leonidase juhitud Brasiilia oli sel MM-il suurfavoriidiks ning peatreener Ademar Pimenta jättis poolfinaalis Itaalia vastu Leonidase koosseisust välja, et talle finaali eel puhkust anda. Liigne enesekindlus maksis kätte ning brasiillased kaotasid.

Ka 12 aastat hiljem rändas Kuldse Saapa auhind Brasiiliasse. Sedakorda lõi hõbedase meeskonna kasuks 9 väravat Ademir. Ademiri väravate arvuga on taas erinevates allikates ebakõlad, nimelt lõi turniiril 27-aastane ründaja mõnedel andmeil "kõigest" 7 väravat.

1954. aastal lõi ungarlane Sandor Kocsis koguni 11 väravat, millest on ühel MM-il enam löödud vaid ühe mängija poolt. Kocsis kuulus kuulsasse Maagiliste Madjarite meeskonda, mis läks MM-ile suurfavoriidina. Ometi tuli finaalis 2:0 eduseisust lõpuks sakslastele 2:3 alla vanduda.

Just Fontaine'le kuulub ühel MM-il kõige enam väravaid löönud mängija aunimetus. 1958. aastal Rootsis peetud MM-il lõi Fontaine koguni 13 väravat, mis jääb tõenäoliselt pikaks ajaks ületamatuks. Fontaine juhtis prantslased pronksmedalile, lüües mängus tiitlikaitsja Lääne-Saksamaa vastu neli väravat. Fontaine'st loe SIIT.

1962. aastal teenisid Tšiilis peetud MM-il koguni kuus mängijat nelja väravaga Kuldse Saapa auhinna. Pele vigastuse tõttu pidid liidrirolli Brasiilia meeskonnas kandma teised mängijad ning Vava ja Garrincha täitsid oma rolli suurepäraselt, lüües mõlemad neli väravat. Sama palju suutsid ka Leonel Sanchez Tšiilist, jugoslaavlane Dražen Jerkovic, NSVL-i esindanud Valentin Ivanov ja Ungari uue põlvkonna täht Florian Albert. Garrinchast loe lähemalt SIIT.

1966. aastal peeti MM Inglismaal ning seal säras Portugali esindanud Mosambiigi päritolu Eusebio. Mustaks pantriks kutsutud Eusebio lõi MM-il 9 väravat, sealhulgas neli Põhja-Korea vastu veerandfinaalis. Benficas klubijalgpalli mänginud Eusebio oli turniiril 24-aastane. Portugal jõudis kolmandaks, mis on Portugali läbi aegade parim saavutus MM-il.

1970. aastal hiilgas Gerd Müller kümne väravaga. Gerd Müller juhtis Lääne-Saksamaa pronksisele kohale, kui kolmanda koha kohtumises alistati Uruguay. Järgmisel MM-il lõi Müller 4 väravat ning kokku MM-il löödud 14 väravat annavad Müllerile antud vallas rekordi. Müllerist loe SIIT.

1974. aastal kuulus turniiri parim väravakütt taas pronksimeeskonda. Sedakorda sai autasu Gregorz Lato Poolast. Lato lõi koondise eest 42 väravat, neist seitse Mehhikos peetud MM-il. Lato osales ka 1978. aasta ning 1982. aasta MM-il. Tema auhinnariiulisse kuuluvad veel ka olümpiakuld aastast 1972 ning hõbe 1976. aasta olümpialt.

Argentiina võitis 1978. aastal esmakordselt MM-tiitli ning Mario Kempes oli kuue väravaga resultatiivseim mängija. Matadori hüüdnime kandnud Kempes mängis koondise eest 42 korda ning lõi 20 väravat. Klubitasandil veetis Kempes edukaima perioodi karjäärist Hispaanias Valencia ridades.

Itaalia triumfis 1982. aastal mängis olulisimat rolli Paolo Rossi, kes oli kuue väravaga turniiri resultatiivseim mängija ning teenis lisaks Kuldsele Saapale ka Kuldse Palli auhinna. Rossi lõi mõlemad Itaalia väravad poolfinaalis Poola vastu ning ühe värava ka finaalis Lääne-Saksamaa vastu. Rossist loe lähemalt SIIT.

Gary Lineker on Inglismaa koondise eest löönud 48 väravat ning neist 6 tegid ta 1986. aasta MM-i parimaks väravakütiks. Inglismaa jõudis Linekeri juhtimisel veerandfinaali, kus kaks väravat Maradonalt lõpetasid nende teekonna. Lineker mängis MM-il ka 1990. aastal, kui inglased jõudsid poolfinaali. Inglismaa koondise eest on vaid Bobby Charlton löönud rohkem väravaid (49) kui Gary Lineker.

Salvatore Schillaci hiilgas Itaalias peetud MM-il, kui lõi kuus väravat. Schillaci kuulus MM-i ajal Juventuse ridadesse, kuid klubitasandil teda edu ei saatnud. Pikkade vigastustega pikitud karjäär hääbus Jaapanis mängides. MM-il jõudis Itaalia kolmandale kohale ning Schillaci valiti ka MM-i parimaks mängijaks.

1994. aastal oli taas rohkem kui üks Kuldse Saapa laureaat - poolfinaali jõudnud Bulgaaria mängujuht Hristo Stoickov ja venelane Oleg Salenko. Alagrupiturniiril lõi Stoichkov 3 väravat ning igas play-offmängus jõudis bulgaarlaste mängujuht väravani. Erandiks oli kolmanda koha mäng, kus Rootsi võitis neid 4:0. Oleg Salenko saavutuse teeb ainulaadseks see, et venelane sai MM-il mängida kõigest kolm mängu ja kohtumises Kameruni vastu lõi Salenko esimese ja seni ainsa mängijana MM-il viis väravat.

Neli aastat hiljem Prantsusmaal debüteeris MM-il Horvaatia ning üllatusena jõuti kolmandale kohale. Suur osa edust läks Davor Šukeri arvele. Real Madridis mänginud Šuker lõi seitsmes mängus kuus väravat. Ainus mäng, kus Šuker tabamuseni ei jõudnud, oli 0:1 kaotus alagrupimängus Argentiina vastu. Šuker on teinud kübaratriki ka Eesti vastu mängides.

2002. aastal lõi Kuldse Saapa võitja esimest korda pärast 1974. aastat rohkem kui 6 väravat. Mitu eelnevat hooaega põlvevigastusega audis olnud Ronaldo naases suurde jalgpalli ning tõi kaheksa väravaga Brasiiliale MM-tiitli. Kaks väravat lõi Milano Interi ridadesse kuulunud Ronaldo ka Saksamaa vastu peetud finaalis. Ronaldol on sel suvel võimalus tõusta läbi aegade MM-i resultatiivseimaks mängijaks. Seni on vastavas tabelis liidriks 14 väravaga Gerd Müller, Ronaldol on vastav näitaja 12.