Õnn sündida aasta esimesel poolel (0)
Aprillikuu Jalka kirjutab suhtelisest vanuseefektist (SVE), mis äraseletatult tähendab seda, et aasta esimesel poolel sündinutel on eelis aasta teisel poolel sündinute ees: nad suudavad eri vanuseklasside kaudu säilitada oma edumaad kasvus ja arengus ning just neid valivad treenerid suurema tõenäosusega võistkonda. Tegime statistikat Eesti meeste ja naiste kõigi vanuseklasside koondiste kohta, noppisime välja U-17 eliitliiga I ja II liiga meeskonna mängijate sünnidaatumid ja aastatel 2000–2010 sündinud, Eesti Jalgpalli Liidus litsentseeritud mängijate sünniandmed ning vähemalt selle põhjal saame kinnitada, et SVE toimib. Eriti meeste noortekoondiste puhul, mis on vastavate vanuseklasside tipptase. Naiste puhul mõjub SVE vähem.
Sama probleemi käsitles väljaanne UEFA Direct mullu novembris. Belgia noortekoondiste juht Bob Browaeys ütleb selle veergudel, et tema veendumuse kohaselt kaotab jalgpall SVE tõttu 25% talente. Maailmas tehtud uuringute järgi on suur eelis just aasta esimestel kuudel sündinud jalgpalluritel, sest nad on suuremad, tugevamad ja kiiremad ja treenerid valivad nad välja suurema tõenäosusega. Suurtes riikides on valik suurem, seetõttu on konkurents karmim, ja seal räägitakse just aasta esimestest kuudest, mitte esimesest poolaastast. Eestis on valik väiksem, rivaliteet selle võrra lahjem ning siin ei eristu aasta esimesed kuud sedavõrd kui just esimene poolaasta teisest.
UEFA Direct toob välja, et 2016. aasta U-17 EM-finaalturniirile üles antud 288 mängijast vaid 24 (8,33%) olid sündinud aasta viimasel veerandil. 135 (46,88%) olid sündinud aasta esimesel veerandil ehk kolme esimese kuu jooksul. Tervelt 69,45% olid sündinud aasta esimesel poolel. 32 väravavahist täpselt pooled olid sündinud aasta kolmel esimesel kuul ja vaid kaks kolmel viimasel. Veelgi reljeefsemad olid kahe finalisti näitajad: Portugalil oli jaanuari ja märtsi vahel sündinud kümme jalgpallurit 18st ja Hispaanial koguni 12.
Inglismaa Premier’ liiga klubide noorteakadeemiates on sel hooajal 75% mängijaist sündinud oma vanuserühma esimesel poolaastal (mis on septembrist veebruarini). U-9 ja U-10 tasemel pääseb aasta viimasel veerandil sündinuist oma vanuseklassi Inglismaa madalamatesse liigadesse esimesel veerandil sündinutest 5,6 korda vähem poisse.
Kuigi Barcelona kuulus noorteakadeemia La Masia on tippvutti lennutanud väikesekasvulised Lionel Messi, Xavi ja Andres Iniesta, on käimasoleva kümnendi jooksul sealt sirgunud ja Barcelonat esindanud 30 jalgpallurist tervelt 22 sündinud aasta esimesel poolel. Leuveni ülikooli professori Werner Helseni kinnitusel on SVE probleem süvenenud, mida näitavad enam kui kümneaastase perioodi kestel tehtud uuringud Euroopa suuremates riikides.
Otsitakse ka lahendusi. Prantsusmaa jalgpalliliit on hakanud oma talendiotsijatelt nõudma, et teatud hulk mängijaid valitaks juulist detsembrini sündinute seast. Inglismaal korraldati tunamullu noorteturniir, kus osalesid võrdse bioloogilise vanusega jalgpallurid. Hollandis on selliseid turniire korraldatud kümnendi algusest: aeglasema arenguga pallureid grupeeritakse nende bioloogilise vanuse järgi ja kui nad oma eakaaslastele järele arenevad, saavad parimatest esindusmeeskonna mängijad.
Kõik pole siiski mustades toonides. Tegin statistikat tippude tipust ning vaatlesin viimase MM-i, EM-i ja UEFA Meistrite Liiga finaalmängu pallurite sünniaegasid. 2014. aasta MM-finaalis kohtusid Saksamaa ja Argentina. Algkoosseisu pallureist oli sakslaste suhe aasta esimesel ja teisel poolel sündinute osas 5/6 ning argentiinlastel 8/3. Kõiki mänguks üles antud mängijaid arvesse võttes olid need arvud 12/11 ja 18/4. 2016. aasta EM-finalistidel Portugalil ja Prantsusmaal olid samad numbrid 6/5 ja 6/5 ning 9/14 ja 11/12. Ehk siis algkoosseisus oli minimaalne eelis aasta esimesel poolaastal sündinuil, aga kokkuvõttes oli ülekaalus hoopis aasta teine pool. 2016. aasta Meistrite liiga finalistide Madridi Reali ja Madridi Atletico näitajad olid järgmised: 7/4 ja 8/3 ning 10/8 ja 14/4.
Üpris kindlasti on SVE puhul tegemist probleemiga, mida Eesti-sugune väikeriik peab teadvustama ja treeneriteni viima. Ka meist kümmekond korda suurem Belgia peab end hoolimata heast positsioonist maailma vutihierarhias väikeriigiks ning on võtnud sihiks, et kaotada ei tohi ühtki talenti. Seda enam olgu see lipukirjaks meile.
Aprillikuu Jalkas on samal teemal ka põhjalikud graafikud. Vanu Jalka numbreid saab lugeda siit.
