Sellenädalases "Vastab Aivar Pohlak" rubriigis selgitas Eesti Jalgpalli Liidu president Kiviõli Irbise ümber toimuvat ning andis detailsema vaate Sergei Terehhovi hiljutistest kommentaaridest tulenevalt rubriigi avanumbris püstitatud infrastruktuuri teemale.

• NB! Lugejatel on võimalus ka omapoolseid ideid küsimusteks välja pakkuda, saates kirja aadressil kasper@soccernet.ee.

Põhjarannik kirjutas kolmapäeval, et Kiviõli Irbis võib rahapuudusel hooaja katki jätta. Kui tõenäoline selline olukord on? Kuidas EJL olukorrale peale vaatab ja mida võimalike lahendustena nähakse?
Olen praeguseks kõnelenud nii Irbise eestvedaja Erik Šteinbergi kui ka nende peatoetajaga ja saanud viimaselt lubaduse, et hoolimata ebasoodsast turuolukorrast toetatakse Kiviõli klubi liigahooajal osalemiseks vajaliku kriitilise summaga. On oluline, et kõik liigahooaega alustanud meeskonnad mängiksid selle lõpuni ja eeldan, et nii saab olema ka Irbisega.

Möödunud nädalavahetusel nimetas Kalju peatreener Sergei Terehhov pärast Vladimir Voskoboinikovi Sillamäe mängus saadud vigastust kohalikku kunstmuruväljakut koolistaadioniks. Meie rubriigi esimeses loos puudutasime ka infrastruktuuri teemat ning nimetasid isegi Sillamäe kunstmuruväljaku rahuldaval tasemel olevaks. Samuti mainisid kevadsuvel algavaid regionaalseid kohtumisi, et paika panna infrastruktuuri arengu detailne plaan. Kui pikk see periood võiks olla, mille järel saame öelda, et vähemalt kõrgliiga tasemel ei ole meil infrastruktuuris sedavõrd karjuvaid probleeme?
Kõigepealt - usun, et kaljukate mängueelne reaktsioon oli esmaselt tingitud eduga seotud ootustest ja sellest tulenenud stressist, mängujärgseid kommentaare võimendas mõistagi Voskoboinikovi vigastus; iga selline olukord on enesestmõistetavalt kahetsusväärne, paraku ei ole kunagi võimalik täpselt öelda, mis trauma peamiseks põhjuseks oli. Meie jalgpallikultuur areneb samm-sammult ja samamoodi tõuseb ka infrastruktuuri tase. Tuletan taas kord meelde, et aastal 2001 mängis kogu Meistriliiga oma varakevadisi kohtumisi Wismari tänava algelisel tehiskattel ja veel hooajal 2011 võttis Nõmme Kalju oma vastaseid vastu Hiiu staadioni vanal kattel, mis vajas mänguloa saamiseks jalgpalliliidu eriotsust, aga täna tundub juba iga kummialuseta kunstmuruväljak mängimiseks kõlbmatu.

Mis aga konkreetselt Sinu küsimust puudutab, siis Tartu saab kummialusel kunstmuru eeldatavasti aastal 2015. Samuti eeldame sellist arengut Kuressaares, Rakvere jääb ilmselt järgmisesse aastasse, nagu ka Viljandi kunstmuruvahetus. Sillamäe infrastruktuuri kohta otsime koos omavalitsusega lahendusi nii kunstmurustaadioni kui murustaadioni jaoks, aga konkreetset aastat ei oska veel öelda. Kaugemale kui aastale 2017 ei sooviks seda arengut jätta.

Peale seda jääks kummipadjata potentsiaalsetest Premium liiga kunstväljakutest veel vaid Paide ja Narva, aga see latt on siis juba väga kõrgel.

Kodulinnast väljaspool tippliigade klubid mänge üldjuhul pidada ei saa, harvu erandeid oleme teinud Esiliiga ja Esiliiga B klubidele, kui see on hädavajalik. Samuti mängis Tammeka paar aastat tagasi Meistriliiga üleminekumängu Valgas. Meistriliiga klubidest ongi Tammeka praegu ainus, kel kevadist koduväljakut pole, kalendri loosimisel sisestati seda läbi viinud arvutiprogrammi tingimus, et Tammeka peab esimesed kaks kohtumist vastaste väljakutel ja ülejäänud kodumängud, mis tartlastel langesid perioodi, mil Tamme staadion polnud mängudeks valmis, vahetati ära vastaste sügisringi kodumängudega. Need on olnud kalendri koostamise kindlad põhimõtted juba aastaid. Tõsi, käimasoleval hooajal pidime Kadrioru staadioni kahekuulise suletuse tõttu pöörama ümber ka mitu Levadia suvist kodumängu.

Jalgpalliliidu järgnevad suuremad investeeringud infrastruktuuri on Sportland Arena staadioniks ehitamise kõrval Nõmme Unitedi klubihoone, Nõmme Kalju Haabersti treeningkeskus ja FC Levadia Maarjamäe treeningkompleksi edasiarendus, samuti Tartu Tammeka Sepa tänava treeningkeskus; väiksematest investeeringutest Kuressaare kunstmuru ja Rakvere kunstmuru. Aga ma kordan taas, et oleme sunnitud investeerima infrastruktuuri ebanormaalselt palju ja ideaalis näeksime sportimiseks vajaliku taristu loomist eelkõige omavalitsuste kohustusena.