Riigilt kokku kuue miljoni euro suuruse rahalise toetuse saanud jalgpallihallidest on hetkel kiireimas arengufaasis Rapla projekt, kus tööd kunstmuruväljaku rajamiseks juba käivad. Katuse alla saavad jalgpallurid Raplas siiski alles 2021. aastal, ent sellel on igati loogiline põhjus.

Kui Haapsalus ja Viljandis tahetakse töödega alustada sügisel ning Tartus käib alles projekteerimisprotsess, siis Rapla kunstmuru valmib plaanide järgi juba selleks suveks. Nimelt alustati seal Rapla valla oma jõudude ja Eesti Jalgpalli Liidu toega kunstmuru rajamist veel enne seda, kui projektile lisati hall.

"Siis tulid valimisaeg ja lubadused, et hakatakse halli asja ajama. Hilissügisel hakkasid asjad järsku väga ruttu liikuma, tuli kultuuriministeeriumi kinnitus ja väljaku juurde liideti ka hall," meenutas Raplamaa JK tegevjuht Taavi Tüvist Soccernet.ee-ga vesteldes protsessi algust.

Kuna Eestis on praegu statsionaarsetest hallidest püsti vaid Lilleküla jalgpallihall, käis alaliit uut tüüpi halle vaatamas Soomes ja mujalgi. "Sloveenia tootja käis jällegi ise meie juures oludega tutvumas," meenutas Tüvist, kelle sõnul püütakse halli hankega ühele poole saada kas käimasoleva aasta lõpus või järgmise alguses.

"Kunstmuruväljak peaks saama valmis juunis-juulis," sõnas Tüvist, kes püüab ehituse kulgu ka ise drooniga pidevalt jäädvustada. "Teoorias oleks olnud täiesti võimalik ka hall 2020. aastal üles saada, selleks pidanuks lihtsalt kiirelt tegutsema, näiteks hankega kohe praegu alustama. Aga risk olnuks see, et kogu paigaldus jäänuks kas hilissügisesse või talve ja efekt kadunuks ära. Pigem loodame sel aastal taas soojale talvele," sõnas ta.

Kuna Raplasse rajatav hall tuleb kahekihiline ja lakke kinnitatud LED-valgustitega, ei hakata seda suviti enam maha võtma – soojadel kuudel pakub mänguvõimalust pärismuruga Rapla Kesklinna Kooli väljak, mille kõrvale uus hall ehitatakse. "Halli on teoorias võimalik küll maha võtta, aga see läheks lihtsalt praegu liiga kalliks. Mahavõtjad tuleks Euroopast eraldi kohale tellida, tegu pole päris seda tüüpi halliga nagu näiteks Tallinnas Männikul, mille saab kergelt maha lasta," selgitas Tüvist. "Olen rääkinud ka soomlaste ja hiljuti Kaunasesse sarnase halli püsti pannud leedulastega – ka nemad ei võta halli suveks maha."

Selline näeb välja Sloveenia tootja Duol poolt Kaunasesse püstitatud värske hall. Sama firma hallid on kasutusel ka näiteks Tallinnas Sõle tänaval ja Lasnamäel Vikerlase tänaval (Infoneti staadionil).

Suvel saab lisaks väljakule valmis ka paarisaja istekoha ja katusega tagant kinnine tribüün. Küll aga ei tule Rapla väljaku juurde (ega seejärel ka halli) jooksurada, nagu on lubatud ehitada mõnda teise rajatavasse halli. Samuti ei jää pärast halli püstitamist väljaku äärde enam eriti ruumi ning selles osas hakkab uus hall sarnanema Lilleküla ja Männiku hallidega.

Tüvisti sõnul on täismõõtmetes ehk 100 x 65 meetri suuruse kunstmuruväljaku ehitusprojekti kõik halli lisamiseks vajalikud muudatused juba tehtud. "Soojendusala pidime ohverdama, aga näiteks lüüside valmidus on kohe olemas. Kuna alustasime jaanuaris, laienes riigi tugi tervele projektile, millest omavalitsus võitis oluliselt," rõhutas ta. Nimelt oli Raplal esialgu plaanis ehitada vaid väljak ning lisada millalgi hiljem teises faasis parklad ja haljastus. Nüüd on aga võimalik ka need tööd kohe ära teha.

Kuna töö juba käib, ei ole Tüvisti sõnul hirmu, et halli jaoks vajalik raha eelarvest kärpekääridega välja lõigatakse: "Lepingud on sõlmitud ja rahad valla kontol."

Halli haldaja pole veel selge, kuid Tüvist avaldas lootust, et selleks saab Raplamaa JK. "Kuna praegune staadion on kohe kooli kõrval, oleme seni ristkasutusega kenasti hakkama saanud – ajal, kui toimuvad koolitunnid, on lastele niikuinii raske trenne läbi viia," kiitis ta head läbisaamist kooliga.

Järgmiste hallide ja üldse kõigi spordiobjektide rajajatele soovitab ta seejuures tihedamat suhtlemist ehitaja-rahastaja hilisemate kasutajate vahel. "Üks näide: olles ka teiste objektide ehitajatega suhelnud, on välja tulnud, et kui omavalitsused hakkavad midagi tegema, siis võetakse ette ainult tüüpnormid ja mõeldakse nende tasandil. Hanked tehakse ainult neist tulenevalt, mitte reaalseid vajadusi uurides," selgitas Tüvist.

"Tellitakse näiteks väravaid – need peavad olema valget värvi ja täismõõtmetega. Kõik õige, nii peabki. Samas laiendatakse seda nõuet kohe ka väikestele treeningväravatele. Aga neid pakutakse valgetena vähe ja tihtipeale ka ilma ratasteta. Väike asi, kuid klubi igapäevases töös väga oluline," märkis Tüvist. "Meil on selles osas asjad väga hästi, omavalitsus on meid hästi kaasanud – saime teha hankesse vajalikud täpsustused."