Reim: mõned mehed olid mängulise vormiga puhkusel ja see võis jääda nende lahkumismänguks (13)
Eesti koondise peatreener Martin Reim sõnas pärast 0:8 kaotust Saksamaale, et mõnele kogenumale mehele võis see kohtumine jääda "lahkumismänguks".
Kui ajakirjanikud selle kohta pärisid, vastas Reim: "Ma loodan, et see ei ole Kostja - teda on meil kindlasti vaja. Aga muidu oleneb sellest, kes septembris treener on. Kui mina, siis jah, väga suure tõenäosusega [oli see mõne jaoks lahkumismäng]. See on aga hetkeseisu pealt öeldud, sest septembris võib olla olukord teine. Siis on vastaseks Valgevene kodus, mis on meie liigast. Praegu olid mõned mehed mängulise vormiga puhkusel."
Ühegi mängija puhul Reim motivatsiooni puudust ei kahtlusta. "Kuidas saab Saksamaal Saksamaa vastu motivatsiooniga probleeme olla? See on ulme. Kui ma teaks, et kellelgi seda nappis, siis on nägemist ja võib kohe saapad varna riputada."
"Meil on igasuguseid mängijaid, kelle kohal on küsimärgid. Kui midagi positiivset siit laagrist leida, siis nooremad mängijad olid tublid ja kui nad teevad veel sammu edasi, siis annavad nad konkurentsi ja söövad varem või hiljem vanemad, kes maa ja taeva vahel on, välja."
"Mõned tugevused, mida me olime näinud näiteks Valgevene või teiste nõrgemate koondiste vastu, suutsime kinni panna, aga neil olid kohe teised ja kolmandad lahendused. Kui me alguses suutsime neid liinide vahele mitte lasta, siis toodi pall kohe liinide taha. Kui poolkaitsjad tõusid ülespoole, siis leiti kohe käigud liinide vahele. Siin on hästi keeruline lõplikku järeldust teha, peab rahulikult vaatama mängu ära. Kindel on see, et me ei surunud algselt end kolmese kaitseliiniga ülespoole ründajatele lähemale ja tänu sellele ei saanud poolkaitsjad ülespoole pressida. Siis saigi [Ilkay] Gündogan ilma pressita sööte mõõta ja tulid väravad. See polnud aga ainus põhjus - jäime hätta nii söödukiiruses kui liikumiskiiruses," tunnistas Reim.
"Me proovisime minna teist poolaega mängima 0:0 seisult - tahtsime alustada otsast ja teha mõned parandused. Ei tohtinud nii ära vajuda. Ma olen seda meelt, et karjuda tasub siis, kui ma näen, et keegi ei viitsi väljakul tööd teha. Ma tunnen ja tean neid poisse, täna selles küsimust ei olnud. Vastane oli nii palju kvaliteetsem, et meie pressing ei saanud toimuda."
"See ongi tasemevahe"
"Mul on väga kurb ja valus, et me sellise suure kaotuse saime, aga ma olen realist. See ongi see tasemevahe. Ärme illusioone loo. Ma ka unistasin, et suudame kauem ja kauem hoida nulli, aga nii ei läinud. Väljakul olles oli sellise satsiga vales liigas mängimine. Pigem ma arvan, et üllatasime ennast selles esimeses mängus, kui enam-vähem hästi mängisime suure osa mängust. Meil on praegu rasked ajad. Ma panin ju mängu kõik kõige kogenumad, et nad võtaks targalt otsuseid vastu. Tagant järele tarkusena oleksin võinud ju anda ka noortele kogemusi, aga kas see on hea kogemus esimeseks mänguks?"
Reim tõi näiteks Stockholmi AIK-is mängiva Karol Metsa. "Isegi kui meile tuleb koondisesse mängija Rootsi kõrgliigast, siis on tal väheke šokk, et mis siin toimub. Kui tal aga pole ümber vähemalt samatasemelisi mängijaid, siis igalt poolt käriseb. Isegi kui meil on üks tippmängija, siis ta ei jõua ju kõike lappida. Teine asi on see, et ega me ei jõudnud Saksamaa mänguks nii põhjalikult valmistuda kui Põhja-Iirimaa omaks. See on see teiste mängude häda, et peab kiiresti hakkama saama. Meil seda kvaliteeti ja klassi pole, et jõuame kohaneda iga mänguga."
"Me ei ole Aivariga sellest rääkinud. Ma olen elu aeg olnud Eesti jalgpalli sees ja mis iganes sellele parem on, siis olen mina nõus seda tegema. Kui see on töökoha kaotus ja sellest muutub Eesti jalgpall paremaks, siis olen sekundi pealt valmis. Kui on minu abi vaja, siis olen valmis need momendid üle elama ja teile (ajakirjanikele - R. V.) otsa vaatama. See on selle kõige halvem külg, aga ma ei mõtle selle peale."
Reim sai sarnase koslepi kohe oma koondise peatreeneri karjääri alguses, kui võõrsil kaotati 2016. aasta sügisel Belgiale 1:8.
"Tahaks öelda, et ma olen juba harjunud, aga tegelikult ei ole. Sellega ei saa kunagi harjuda. Kindlasti läksime sel hetkel (Belgias - R. V.) taktikaga täiesti alt. Üritasime seal võõrsil vastast suruda ja seal tehti asjad kiirelt selgeks. Väiksel riigil tuleb aeg-ajalt neid olukordi ette. Kaotus on suur, aga kui midagi siit otsida, siis õnneks see tuli Saksamaa vastu, kes nii mõndagi teist on suurelt loputanud. Loomulikult ei ole see vabandus, sest tahtsime siit viisaka tulemusega ära minna."
Mängu lõpus vahetas Reim välja kapten Vassiljevi ning teda asendas debütant Vladislav Kreida. Mis sõnade saatel noor florakas platsile läks? "Go save the game (mine päästa mäng - R. V.)," naeris Reim. "Seal polnud midagi võita ega kaotada. Kostja jalg oli päris pehme ja Kreida oli meie ainus kaitsev keskväljamängija. Ta teadis täpselt, mis idee oli ja läks mängu. Sai vähemalt väikse kogemuse väljakult ja esmaseks sammuks on see väga kõva. Ei ole Kariibi mere reisilt või Balti turniirilt, vaid võõrsil Saksamaa vastu. Ma loodan, et see idu kasvab tulevikus viljaks."
1. Väljakul ei ole ühtegi korraliku ründajat;
2. Viiene kaitseliini mängijad ei olnud sel hooajal kordagi sellises formaatsioonis mänginud;
3. Üleminekud kaitsest rünnakusse on aeglased, ebatäpsed ning tekkis tunne et neid ei olnud piisavalt treenitud;
4. Jne.
Nii suurte kogemustega mängijatel peab kõik ülaltoodu selge olema. Ja ma usun küll et oli selge. Lihtsalt psühholoogiliselt ei olnud valmis selleks mänguks. Samuti ma arvan et plaanist B oli puudu.
Eesti ei väärinud nii suurt kaotust.
