Väikesed valed, suur häbilugu ja palju kirglikku jalgpalli: sinikollane võlub põrgukatlaga, punavalge toodab Euroopale tähti (0)
Argentina jalgpalli kuulsa Cincos Grandes'e ehk suure viisiku nimekaimad klubid on Boca Juniors ja River Plate, kelle omavahelist derbikohtumist ehk El Superclasicot peetakse sageli ka maailma suurimaks vastasseisuks üldse. Debatid "kõige-kõigema" üle on üsna subjektiivsed, aga pole kahtlust, et tegemist on igal juhul vutipiiridest oluliselt kaugemale ulatuva megarivaliteediga.
Piisab vaid ajaratta kerimisest 2018. aastasse, mil kaks hiidu kohtusid esmakordselt ajaloos Copa Libertadorese, siinmail sageli ka "Lõuna-Ameerika Meistrite liigaks" kutsutava sarja finaalis. Et enam kui saja-aastase ajalooga (River on asutatud 1901 ja Boca 1913) vihavaenlased nii kaalukas faasis vastamisi läksid, kleebiti sellele — nagu ajakirjandusele tavaks — külge erinevaid tiitleid.
Neist põnevaim oli ehk Argentina meedia poolt välja hõigatud lapselik "finaal, mis otsustab kõik finaalid", mille noppisid lahkesti üles mõistagi ka lääne väljaanded The Independentist Wall Street Journalini. Kahest mängust koosnev lahing puhuti suureks ja ajalukku ta tõepoolest läkski, ent paraku mitte positiivsel noodil. Intsidendid fännidega jätsid argentiinlased rahvusvahelises meedias häbisse.
Otra vez Benedetto contra un Montiel. ¿Usted no aprende verdad? pic.twitter.com/CzSYIzDjlq — SpiderCarp 🤟🏻🕷️ (@SpiderCarp23) May 20, 2023
Esimene mäng Boca Juniorsi koduväljakul El Estadio Alberto J. Armandol (rohkem tuntud kui La Bombonera) lõppes 2:2 viigiga. Kõva andmine nagu alati, ent mängijad ja toetajad jäid suures plaanis viisakaks. Olgu siiski ka mainitud, et fännide omavahelised kokkupõrked ongi Argentinas muutunud üsna harvadeks, kuna 2013. aastal võttis Argentina jalgpalliliit koostöös kaitseministeeriumiga vastu otsuse, et külalisfännid pole staadionitele enam lubatud.
Vägivallajuhtumid olid muutunud lihtsalt liiga sagedaseks ja veriseks: 2000. aastast ehk viimase 13 aastaga oli oma elu staadionile jätnud üle 70 jalgpallifänni. Lõplikuks piiriks kujunes 2013. aasta juunis peetud kõrgliigamatš Estudiantese ja Lanuse vahel, kus viimaste toetaja, 42-aastane Javier Gerez staadionil saadud vigastustesse suri. Kusjuures paradoksaalsel kombel ei saanud Gerezile otseselt saatuslikuks mõni Estudiantesi fänn, vaid märulipolitsei poolt fännide taltsutamiseks kasutatud kummikuul.
Ent ka Argentina kõrgemate instantside otsusest hoolimata leidsid fännid viise korrarikkumisteks, mis korduskohtumistes viisid dramaatiliste sündmusteni. Nimelt ründasid Riveri fännid teise mängu eel Riveri koduväljakule Estadio Monumental Antonio Vespucio Libertile saabuvat vastaste bussi, loopides transpordivahendi aknad puruks ja põhjustades niiviisi mängijatele füüsilisi vigastusi.
Di Bulan November 2018, laga leg kedua final Copa Libertadores antara River Plate dan Boca Juniors harus ditunda akibat pelemparan terhadap bus pemain Boca😱
Insiden ini mendapat sorotan tajam dunia internasional. Laga dipindah ke Madrid.#Superclasicopic.twitter.com/m6UI0hHz7H — Indonesia Albiceleste (@ID_Albiceleste) May 7, 2023
Kohtumist lükati samal õhtul korduvalt edasi, kuni see otsustati siiski ära jätta ning lõpuks seda ohutusnõuetele viidates Argentinas ei toimunudki. Spekuleeriti erinevate mängupaikade ja stsenaariumitega, ent kordusmatš peeti alles kuu aega hiljem Real Madridi kodustaadionil Santiago Bernabeul, mille River võitis 3:1. Nagu Reutersi ajakirjanik Richard Martin enne matši ütles: "Riveri võidu korral kindlustavad nad aastateks õiguse seda rivaalidele nina alla hõõruda."
Šokeeriv väljakukkumine ja tähtis võit
Martini väite taust tuleneb sellest, et Argentina kaks suurimat jalgpalliklubi on üldiselt tulemuste osas üsna võrdsed, ent Boca sai endale 2011. aastal eriliselt rasvase mõnituskondi hambusse, kui River langes kõigi suureks šokiks üheks hooajaks Argentina kõrgliigast välja. Bocaga polnud ja pole ka siiani kunagi nii juhtunud ning seda asjaolu kasutati rivaalide mõnitamiseks magusasti. Pärast 2018. aasta Libertadorese finaali oli nüüd Riveri fännidel viimaks midagi, mille abil igavesti Boca toetajaid pilgata.
UN RECIBIMIENTO MONUMENTAL ⚪🔴⚪
Los hinchas de River y un marco espectacular en una nueva edición del Superclásico ante Boca #LPFxTNTSports pic.twitter.com/lqsRRcBOor— TNT Sports Argentina (@TNTSportsAR) February 25, 2024
Mõlemad klubid on Argentinas ka populaarsuselt enam-vähem samal tasemel. Kui tavalisel argentiinlasel pole oma regioonis tugevat klubi, kellele pöialt hoida, valib ta suure tõenäosusega oma lemmikuks ühe neist kahest. Tänaseks on olulisi tiitleid mõlemal üsna võrdselt — Riveril koduse meistrisarja omi 38 ja Libertadorese võite neli, Bocal vastavalt 35 ja kuus —, ent olgu see seotus legendaarse Diego Maradonaga või La Bombonera maagiline aura, peetakse Argentina kuulsaimaks klubiks siiski "töölisklassi" lemmikut Bocat, mitte "miljonäride" Riverit.
Nii hinnatakse Boca fännide hulka Argentinas 16,1 ja Riveri oma 13,7 miljonile inimesele. Ka näieks Instagramist vaatab vastu Boca väike ülekaal: neil on 9,3 miljonit jälgijat Riveri 8,5 miljoni vastu. Ja kui mõni jalgpallisõber välismaalt Argentinasse jalgpalli vaatama tahab sõita, on esimene valik alati La Bombonera ehk staadion, mille France Football valis 2020. aastal parima auraga vutiareeniks maailmas.
Lo linda que es LA BOMBONERA. 😍 pic.twitter.com/2xUSQXucr5 — Michael Rincón (@MykeRincon) March 3, 2024
Kõvemad mehed ei taha aga tribüünidega leppida, vaid kipuvad vastu igasugust loogikat seda kõike kogema lausa platsile. Näiteks AS Roma legend ja praegune peatreener Daniele De Rossi läks just sinna karjääri lõpetama, põhjuseks unustamatu kogemus. "Iga mängija peaks tundma seda, mida mina praegu tunnen, sest kui sa armastad jalgpalli mängimist, siis seda kogemust ei saa eirata," rääkis De Rossi toona pärast esimesi mänge. Praegu mängib Boca ridades kunagistest Euroopa superstaaridest uruguaylane Edison Cavani.
Kasvandike osas on River võimsalt peal
Ent ükskõik kummale neist kahest pöialt hoida, peab isegi väga tummiseid Boca fänniprille ees hoidev jalgpallisõber tunnistama, et Argentina koondise edusse on oluliselt suurema panuse andnud Riveri noorteakadeemia, mis on ülekaalukalt riigi parim ning millele ei jõua Boca oma isegi ligilähedale. Võtame kasvõi 2022. aasta MM-i võiduka koondise, mille koosseisu kuulus koguni kuus Riveri akadeemias jalgpallioskused omandanud meest.
Kui German Pezzella, Exequiel Palacios ja Guido Rodriguez etendasid pigem statistide rolli, siis finaalturniiril neli väravat kõmmutanud ründaja Julian Alvarez, Albiceleste keskvälja dikteerinud ja turniiri parimaks noormängijaks valitud Enzo Fernandez ning finaalis Prantsusmaaga otsustava penalti sisse kõmmutanud ja Argentina jalgpallikommentaatorid "Me kõik oleme Montiel!" karjuma pannud Gonzalo Montiel kirjutasid ennast igaveseks kuldsete tähtedega jalgpalli suurriigi ajalukku.
Boca akadeemiast pärit mängijaid oli MM-i kuldses koosseisus seevastu kaks, Leandro Paredes ja Nahuel Molina. Tendents, et Riverist tuleb rohkem maailmatasemel mängijaid, pole omane vaid viimastele aastatele, vaid tegelikult mõlema klubi puhul ajalooline fakt. Ja olgu mainitud, et jutt käib akadeemia toodangust, mitte neist mängijatest, kelle Boca või River on ostnud ning hiljem Euroopasse maha müünud.
Just two kids from River Plate's academy 🥶 pic.twitter.com/7qFFKKeWqk — GOAL (@goal) December 29, 2022
Euroopas märgi maha jätnud palluritest on Riveris sirgunud näiteks Lionel Messi suurim iidol Pablo Aimar, aga ka Claudio Caniggia, Hernan Crespo, Martin Demichelis, Gonzalo Higuain, Erik Lamela, Javier Saviola, Santiago Solari ja Javier Mascherano. Samuti on seal mängijaks kasvanud Kolumbia legend Radamel Falcao ja kaugemast minevikust Madridi Reali läbi aegade märgilisim mängija Alfredo di Stefano. Bocal on Euroopa absoluutsesse tippu murdnud mängijatest vastu panna Fernando Gago, Ever Banega, Carlos Tevez ja uruguaylane Rodrigo Bentancur.
Riveri akadeemia tugevust tõestab ka üsna uskumatuna tunduv fakt Liverpooli ja Barcelona legendi Mascherano kohta. Nimelt kutsus Argentina koondise toonane peatreener Marcelo Bielsa 2003. aastal 18-aastase kaitsva poolkaitsja kohtumiseks igipõlise rivaali Uruguayga koondisesse ja pani ta 2:2 viigiga lõppenud mängus kohe ka algkoosseisu. Selles polnuks midagi imelikku, kui Mascherano olnuks Riveris põhitegija, ent asi oli hoopis vastupidi: ta polnud oma debüüti Riveri meestevõistkonna eest veel isegi mitte teinud. Seega pääses Mascherano esmalt väljakule riigi meestekoondise, mitte Riveri põhisatsi eest.
Argentina’s most capped player, Javier Mascherano, has announced his retirement from football.
Marcelo Bielsa gave him his debut for the national side before he had even made his debut for his club River Plate.
All the best, @Mascherano! pic.twitter.com/jhrKxxFcXw — Newell's Old Boys - English News (@Newells_en) November 16, 2020
Ent miks ikkagi on nii, et River toodab rohkem tippe kui Boca? Eesti jalgpallisõbrale võib võib veidi puust ja punase paralleeli tuua Flora ja Levadia rivaliteedi näol. Meistriliiga kahe kõvema tegija puhul on armastatud väita, et kui Levadia mängib ainult esindusmeeskonna tulemustele, siis Flora jaoks on oluline ka tugeva noorteakadeemia arendamine. Argentina kahe suure duellis oleks Boca Juniors sellisel juhul nagu Levadia ja River Plate nagu Flora.
Mitte ainult jalgpall
Riveri pühendumus noorte arendamisele koos ressursside, treenerite ja kultuuriga on teinud sellest mitte ainult selgelt parima jalgpalliakadeemia Argentinas, vaid ka ühe parima kogu Lõuna-Ameerikas. Lisaks on organisatsioon suurem kui Bocal ning infrastruktuur arendatud mitmekesiseks, mis kõik toetab kaudselt ka jalgpalli: Riveris tegeletakse väga edukalt ka teiste spordialadega. Näiteks avastas just River kunagi 80ndatel vaid 8-aastasena Argentina aegade ühe tugevama naistennisisti, US Openi võitja Gabriela Sabatini talendi. Riveri taustaga maailma tipptennisiste on sirgunud teisigi.
Taustajõud ja paremad tingimused üldfüüsilieks arenguks ulatavad võtme ka potentsiaalsete jalgpallurite vanemate südamesse. Lisaks on River oma La Scuela de Futbol'is ehk jalgpalliakadeemias välja arendanud kindla mängufilosoofia, mida absoluutselt igal tasemel viljeletakse. Lähtutakse kolmest põhimõttest: kollektiivne kompaktne kaitsemäng, palli hoidmine ning kiired äärevahetused ja rünnakud, mis vastaste asetust laiali venitavad.
Viimasel kümnel aastal ei saa kuidagi alahinnata ühe Riveri võtmeisiku, noortetöö koordinaatori Gabriel Rodriguesi panust, kelle teene on ka näiteks varem nimetatud kuue maailmameistri akadeemiasse toomine. Rodrigues on tuntud sellegi poolest, et ta paneb lisaks jalgpallialasele haridusele rõhku ka platsivälistele teguritele nagu areng inimesena, haridus, hügieen, eneseväljendus ja käitumine. Riveri puhul on selleks antud ka suurepärased võimalused ning akadeemias pallivad noored omandavad lisaks tasemel hariduse, et muudes eluvaldkondades läbi lüüa. 2007. aastal loodi klubi juurde ka ülikool.
Me stealing 15-year-old Argentinians from River Plate's academy pic.twitter.com/MNtuVmK0mS — Out of Context Football Manager (@nocontextfm1) October 4, 2021
"Asi pole ainult mängimises, kohustusi tuleb täita ka õpingutes. Oleme noortele loonud kõik selleks, et nad saaksid areneda nii mängijatena kui ka inimestena. Kuna mitmed mängijad lõpetavad Euroopas, annab tugev hariduspõhi neile kindla aluse olla selleks hüppeks rohkem kui valmis," selgitas Rodrigues mullu hispaaniakeelsele Coaches Voice’ile.
Et talente üle riigi märgata, käib aga süsteemne töö. Värbamisosakond on hästi struktureeritud ning koosneb alati umbes 25 inimesest, kes peavad pindala poolest maailma suuruselt kaheksanda riigi ära katma. Olgu siiski mainitud, et rahvaarvu mõttes on Argentina oma umbkaudu 46 miljoniga "kõigest" 33. kohal ja jääb alla näiteks Euroopa suurtele jalgpalliriikidele nagu Saksamaa (83 miljonit), Suurbritannia (67), Prantsusmaa (64), Itaalia (58) ja Hispaania (47), aga ka näiteks samal kontinendil asuvale Kolumbialet (52), rääkimata Brasiiliast (216).
Väike vale käib asja juurde
Lihvimata teemandid tuuakse Buenos Airesesse internaati, mis mahutab 80 poissi, ning pannakse nädalaks treenima erinevate vanusegruppidega, et saada mängijast õige pilt. Akadeemia on suisa nii hea mainega, et seda on valmis soovitama Riveri konkurendid, kes tunnevad, et nad ise ei suuda mängijale väärilisi tingimusi pakkuda. Pärast MM-i Manchester Citysse ostetud ja seal üha säravamalt mängiva Julian Alvarezi lugu on lähiminevikust üks parimaid näiteid.
Riveri endine skaut Alfredo Alonso töötas Alvarezi avastades Argentinos Juniorsis, mis on andnud maailma jalgpallile teiste seas sellised suurkujud nagu Diego Maradona, Juan Roman Riquelme ja Fernando Redondo. Alonso avastas Alvarezi, ent tema tööandja polnud talendikale ründajale valmis pakkuma tasuta nädalast treeningperioodi. Kuna Alonso sai Rodriguesiga hästi läbi, võttis ta kõne endisele ülemusele.
Rodrigues usaldas Alonso vaistu täielikult ning küsis Alvarezi isa telefoninumbrit. Meelitamiseks võttis Rodrigues abiks isegi hädavale, kinnitades, et on poega oma silmaga mängimas näinud. "Minule üllatuseks vastas Juliani isa kõnele veoauto roolis olles, ta on nimelt veokijuht. Tutvustasin ennast River Plate'i akadeemia laste jalgpallikoordinaatorina ning kinnitasin, et olin näinud tema poega mängimas ja see avaldas mulle muljet. Juliani isa ei suutnud vestlust uskuda ning isegi kahtles, kas ma päris isik olen, ent ainus asi, mis tõele ei vastanud, oli see, et ma olen Juliani isiklikult mängimas näinud. Mul oli Alfredosse aga täielik usk, kuigi ta ei olnud enam osa Riveri värbamisvõrgustikust," meenutas Rodrigues. "Vanemad andsid meile pärast mõningast mõtlemist jah-sõna ja kui Julian lõpuks akadeemiasse proovima tuli, sain kümne minutiga tema headusest aru ning saatsin ta lepingut sõlmima."
Teine MM-il säranud noor pallur Enzo Fernandez sattus Riveri akadeemiasse juba kaheksaselt ehk tegi läbi ka baby-footballi faasi, mis tähendab, et enne 12 eluaastat mängitakse klubis maksimaalselt viis viie vastu formaadis. See annab jalgpallurile võimaluse palliga tehniliselt paremini areneda.
Ka tulevikulootuste suuna vaadates näib andvat põhilist tooni River. Kui viimase kõige põnevama mängijana tuli Euroopasse just Boca kasvandik, joshuakimmichlikult erinevaid positsioone väljakul katta võiv Valentin Barco, kes siirdus Premier League'i klubi Brighton & Hove Albioni ridadesse, siis potentsiaalseid megastaare ennustatakse lähiaastatel siiski Riveri kasvandikest. Mullu toimunud U17 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel veerandfinaalis Brasiilia vastu 3:0 mängus kübaratrikiga säranud ja end otsekohe argentiinlaste südametesse salvestanud Claudio Echeverrile pani Manchester City juba jaanuaris käpa peale, ent esialgu mängib ründav poolkaitsja laenulepingu alusel Riveris edasi, mis City pikka pinki arvestades on ilmselt mängija arengu mõttes suurepärane otsus.
Claudio Echeverri
El Diablito - The Little Devil
Last month’s hat-trick vs Brazil in the under 17s World Cup
pic.twitter.com/cWeitNJmbf — City Tactics (@city_tactics) December 24, 2023
U17 MM-il kaheksa tabamusega (kolm neist penaltitega kaotatud poolfinaalis Saksamaale) suurima väravaküti tiitli võitnud Echeverri akadeemiakaaslane Augustin Ruberto uuendas aga alanud aasta alguses lepingut Riveriga. See kehtib 2027. aasta lõpuni ja väljaostuklausel on Riveri kohta ajaloo kõrgeim ehk 30 miljonit eurot. Ruberto jaoks algas ilmselt murranguaasta, sest kui mees hakkab kõvasti võrke sahistama, on jõukad kosilased Euroopast kiiresti ukse taga.
Kes noori püüab, peab maksma kümneid miljoneid
Igal juhul on aasta algus olnud paljulubav, sest hooajaeelsetes mängudes on ta väravavahi üle mänginud juba kahel korral. Kuigi eelpool mainitud anne on juba hoolimata oma noorusest muljetavaldav, oodatakse veel rohkem vaid 16-aastaselt Franco Mastantuonolt, kelle lepingus on juba praegu kogu Argentina jalgpalli kohta rekordiline väljaostuklausel - 40 miljonit eurot. Põhjus selleks on väga lihtne: Riveri esindusmeeskonna peatreener Martin Demichelis soovib noori mehi järk-järgult meeskonda liita, ent kärsitud mängijad soovivad rohkem mänguaega ja seetõttu võidakse nad teiste poolt ära napsata.
Selline juhtum oli ka Echeverriga ja seetõttu otsustati panna järgmistele tärkavatele staaridele kõige kõrgemad hinnalipikud. Lõppkokkuvõttes ei tea aga keegi, milline noorteklassides väga talendikas mängija Euroopas tõeliselt läbi lööb. Enne Lionel Messi ajastut toodeti "uusi Maradonasid" pea igal aastal, kuid peaaegu kõigil jäi midagi puudu.
Elame-näeme, kuid igal juhul on süsteemne noortetöö tekitanud Riveri jaoks viljaka pinnase tulevikuks. Alates 2014. aastast on River teeninud mängijate müügist märkimisväärseid tulusid, kokku 230 miljonit eurot. Eeskujulik majandamine on tõstnud Riveri turuväärtuse Statista.com andmetel 94,4 miljoni euroni, mida on umbes 30 miljonit eurot rohkem kui suurimal rivaalil Bocal (67,7 miljonit). Paremad ärinumbrid lubavad eeldada, et rohkem raha jõuab ka noortestruktuuridesse, mis annab lootust, et Riveri noorteakadeemia jääb troonile veel pikaks ajaks.
