Eesti tippkohtunik Kristo  Tohver pidanuks peagi esimese eestlasena kätte saama täisõiguse tegutseda videokohtunikuna. Koroonaviiruse epideemia tõmbas sellele plaanile kriipsu peale –ehkki VAR-litsents anti Tohverile kätte, ei või ta veel ise VAR-ina õigust mõista.

"Viiruse tõttu jäi meie tiimil ära märtsi lõpus toimuma pidanud Aserbaidžaani ja Liechtensteini vaheline maavõistlus Maltal, kus oleksin pidanud vilistama. Samuti aprilli lõpus toimuma pidanud nädalane turniir Türgis, kus pidin saama VAR-litsentsi," sõnas Tohver Soccernet.ee-ga vesteldes.

"Litsents küll siiski anti, aga klausliga, et tohin VAR-iga mänge vilistada. Ise ei tohi ma veel VAR olla, selle jaoks on vaja teha veel kaks mängu. Need saavad olla mingid sõprusmängud ja keegi peab ju mõistagi mu sooritust ka hindama, nii et neid variante ei ole liiga kerge leida," tõdes Tohver.

Aasta lõpus rääkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak Soccernet.ee-le, et plaan on tuua VAR ka Eesti meistriliigasse, kuid sellele peaks kindlasti eelnema aastane katseperiood. Viirusega kaasnev paus ja majanduslik kitsikus panevad plaani praegu ootele ning 2021. aastal VAR-i Eestis Tohveri kinnitusel seetõttu kindlasti ei näe. "Kuus kuni üheksa kuud tuleks õppida, enne kui süsteem lõplikult kasutusele võtta. Ning kuna selle projekti tulevik Eestis sõltub vägagi eelarvest, on praegu väga raske öelda, millal nii kaugele jõuame," märkis ta.

Füüsist saab lihvida, mängutunnetust raskem taastada

Igapäevaselt treenivad kohtunikud praegu umbes samamoodi nagu mängijadki: füüsilise poole eest saab hoolitseda individuaalselt, pidamata mängude arvelt lisandunud vaba aeg annab aga võimaluse tegeleda näiteks videoanalüüsiga. "Mina teen praegu trenni UEFA-lt saadud kavade alusel. Ainus häda on selles, et ma ei pääse ühelegi staadionile – meie lõigud, intervallid ja spetsiaalsed harjutused on ju tavaliselt selle järgi mõõdetud ja teeme neid seal. Praegu pean improviseerima, viima oma trenni üle kuskile tee peale või metsa vahele. Vahel natuke vaadatakse imelikult, kui oma lõike jooksed, aga mis seal ikka," muigas Tohver.

Tema sõnul tasub kohtunikel praegust olukorda võtta selle nurga alt, et rohkem jagub aega nende külgede arendamiseks, mida hooaja jooksul lihvida ei jõua. "Vahel läheb hooaja sees mängude tihedus nii suureks, et trenniks aega ei jäägi. Praegu saab aga teha pika trenni ja veel pealegi. Eks me kõik saame vanemaks, on vaja natuke juurde panna," nentis Tohver. "Jõu- ja painduvusharjutusi saab kindlasti rohkem teha kui muidu. Räägin mõistagi enda kui professionaalse kohtuniku vaatepunktist, eks paljud teised peavad ka tööl käima. Aga igal juhul on praegu võimalus tegeleda valdkondadega, mis lonkasid."

Sarnaselt mängijatele vajavad ka kohtunikud enne väljakule naasmist mängupraktikat, et taas õige rütm kätte saada. Tohveri kinnitusel on selles osas väga kasulik näiteks talvine halliturniir, mis ei lase kohtunike oskustel rooste minna.

Seetõttu hindabki ta kõrgelt kõikvõimalikke hooajaeelseid kohtumisi, sest tippkohtunik saab vajaliku tunnetuse tagasi paari-kolme mänguga. "Halliturniir on meile nagu taeva kingitus, ma ei olegi vist hooaja esimest mängu vilistades varem nii heas vormis olnud," tõdes ta. "Kuid praegu oleme seisus, kus minu viimane mäng oli karikasarjas (Tammeka-Flora 11. märtsil - K. J. K.). Kuu aega pausi pole probleem, siis hakkab juba tekkima. Tihti siis esimeses mängus juba eksid, seda kinnitab ka statistika. Olulise vea tõenäosus kasvab. Sama juhtub muidugi ka siis, kui vilistad liiga palju," tõi ta välja mündi teise poole.

Uued ja vanad mängud võetakse pulkadeks

Nagu mainitud, keskendub Tohver praegu palju ka videoanalüüsile.  "See on äge! Homme (täna - K. J. K.) on mul oma tiimiga videokonverents, kus võtame uuesti ette kõik eelmise aasta välismängud. Oleme seda muidugi juba ennegi teinud, aga seekord keskendume omavahelise kommunikatsiooni analüüsile. Kuna kogu meie mänguaegne jutt on lindis, on kõik saanud juba selle kohta oma tähelepanekuid teha, nüüd arutame need läbi."

Lisaks enda mängudele saavad kohtunikud praegu katsetada ka midagi niisugust, milleks neil tavaliselt värskete mängude kõrvalt aega pole. "Oleme ette võtnud vanad Premium liiga mängud, näiteks äsja valmistas meie videoanalüütik ette 2008. aasta kohtumise Flora-Levadia, mida vilistas Hannes Kaasik. Ehkki eks see ole natuke rohkem karantiiniklubi moodi – õppeväärtus on muidugi ka olemas, aga rohkem hoiame näppu pulsil," muigas Tohver.

Samuti on ta pea igapäevaselt hõivatud mõne UEFA ettevõtmisega. "Tänagi (eile - K. J. K.) tegin ühe testi, kus analüüsisime klippe ja pidin saatma oma vastused. Ees ootab konverents UEFA kohtunikekomiteega – see on pisut nagu käehoidmine, kus küsitakse, kuidas teil läheb," andis Tohver mõista, et katusorganisatsioonid on oma liikmetele igati toeks. "Üleüldse on ideaalne aeg igasuguste tegemata asjade tegemiseks – olen analüüsinud mingeid tegemata karikamänge, teinud süvaanalüüsi eelmise ja üle-eelmise aasta mängudele. Hetkel veel igav ei ole hakanud," tõdes ta.

Alates 2018. aastast kasutavad Eesti kohtunikud oma töö hindamiseks jalgpalliliidu abiga välja töötatud programmi RefPal, mille levitamisega tegeleb ka Tohver. Alaliidus videoanalüüsi eest vastutava ja ise FIFA abikohtuniku litsentsi omava Sten Klaaseni veetav rakendus on eestlaste enda käe järgi häälestatud ning selle peamine trump on osaluspõhine õppevorm.