Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ütles Soccernet.ee-le antud usutluses, et Eesti koondise Balti turniiri võidu ja FC Flora eurosarja alagrupiturniiril mängimise järel usub ta, et siinne jalgpall on nüüd august välja roninud.

Pohlak on viimastel nädalatel selgitanud küll muuhulgas KTM-i reegli järgmise etapi kasutuselevõtu põhjuseid, Eesti naiste jalgpalli tulevikusuundi kui ka tippjalgpalli võimalikkust Tallinnast väljaspool, ent nüüd palusime tal vaadata veidi üldisema pilguga nii minevikku kui eesootavasse.

Milliseks hindad jalgpalliaastat 2021? Millised olid õnnestumised, millised õppetunnid?
Hindan heaks ja seda kolmel põhjusel – koondis võitis Balti turniiri ja tegi mänguliselt ning tulemuste mõttes sammu edasi; Eesti klubijalgpall tegi ajaloolise läbimurde; ja Premium liiga tegi sammu edasi nii mängulise sisu kui ka tasavägisuse poole pealt. Tõsi, mõnda neist argumentidest – näiteks Premium liiga tasavägisust – tuleb võrrelda eelnevaga, sest päriselt on minna pikk maa.

Olulisemaks õppetunniks pean asjaolu, et FC Flora jõudis UEFA Konverentsiliiga alagrupiturniirile ainult eestimaalastest mängijatega – olen olnud kogu aeg seda meelt, et oma riigis ja oma klubis kasvatatud mängijad on pea iga rahvusliku jalgpalli kõige suurem, kõige käegakatsutavam ja kõige halvemini kasutatud reserv.

Õnnestumistest mainiksin veel hallide rajamise projektiga jätkamist, noortetööjuhtide programmi käivitamist, U17 koondise alagrupivõitu omavanuste EM-valikturniiril, tüdrukute U17 EM 2023 korraldusõiguste saamist, liigade peaaegu täismahus käimashoidmist ülekeerulistes tingimustes. Õppetundidest kõige mahukam oli mõistagi koroonaolukorraga toimetulemine, lisaks sportlikule tegevusele pean silmas ka sellest tingitud üldist stressifooni ja lõhestumise süvenemist ning sellega kohanemist.

Kuigi mullune oli klubijalgpalli jaoks ilus aasta, kinnitas ta siiski taas, kui keerulise ülesande – pean silmas terviklikel klubidel põhinevat jalgpallipüramiidi ülesehitamist, mille tipus on täisprofessionaalne jalgpalliliiga – oleme endale võtnud.

Millega sa selgitad nii klubi- kui koondiserindel harukordselt edukat aastat?
Uus põlvkond on võtnud nii klubide juhtimises kui ka erinevatel treeneripinkidel üha kindlamalt oma kohad sisse ning see on toonud kaasa nihke jalgpallilises mõtlemises. Viimane on näiteks muutnud ka seda, millise pilguga mängijaid vaadatakse, keda toetatakse ja keda ning kuidas kasutatakse. Samuti on oma mõju avaldanud solidaarsusmehhanismid.

Oleks naiivne arvata, et siit edasi läheb kõik lepase reega ülesmäge, aga olen veendunud, et august oleme nüüd väljas. Tore on seegi, et uus ning senisest rohkema valikuga mängijate põlvkond on peale tulemas.

Millised on Eesti jalgpalli eesmärgid aastaks 2022?
Üldises plaanis protsessiga jätkamine ehk siis toimiva jalgpallipildi või ruumi jätkuv kokkupanemine. Eraldi märgiksin, et koondis peab pääsema tagasi Rahvuste liiga C-tasandile; klubid pääsema hooajal 2021 kättenäidatud tasemele või vähemalt selle lähedale; kogukonnajuhtide programm kohanema koroonaolukorraga ja pöörama publikunumbrid tagasi tõusule – paneme sellesse ka uut energiat; litsentseerimisprotsessi osana käivitame klubide kui jätkusuutlike majandusüksuste programmi; alustame Premium liiga uue telekontseptsiooniga, kõnealune tähendab ka uusi mänguaegu; väljakutseks on naiste jalgpalli juhtimise ümberkorraldamine jalgpalli liidu tehnilises osakonnas ning noortetööjuhtide programmi jõudmine nii-öelda väljakule; sisehallide projektiga jätkamine; omavalitsustele koostöökava loomine – kui peast lugeda. Ka Balti turniiri võit vajab kaitsmist.

Kas ja millised maavõistlused üldse ootavad Eestit ees uuel aastal?
Kui kõik läheb plaanipäraselt ja Eesti pääseb tagasi Rahvuste liiga C-tasandile, siis jääb ainsaks maavõistluste ruumiks nädal enne MM-finaalturniiri novembris. Nagu mainisin, siis praeguste mõtete järele mängime sel ajal Balti turiiri.

Millised on Eesti jalgpalli suurimad ja kriitilisemad väljakutsed, mida ületada?
Hetkel klubide jätkusuutlikkus ja kompetents, noormängijate ületoomine täiskasvanute jalgpalli ning uue treenerite põlvkonna harimine ning toetamine.

Kuidas läheb võitlus kihlveokuradiga? Maardu osas ei ole endiselt midagi ametlikult kuulda olnud.
Nagu varasematel sarnastel juhtudel, keskendub jalgpalliliidu distsiplinaarprotsess ka nüüd konkreetsete süüdlaste väljaselgitamisele, mis võtab aega. Jalgpalliliidu juhatus otsustas üleeile, et reglementidest lähtuv solidaarsusmehhanisimide peatamine distsiplinaarmenetluse alustamisel lõpetatakse 1. jaanuarist tagasiulatuvalt, et Maardu saaks klubina valmistuda Premium liiga hooajaks.

Milline on koroona poolt antud majandusliku tagasilöögi järel plaan VAR-i Premium liigas kasutusele võtmisel?
Esialgu tegeleme endiselt majandusliku olukorra stabiliseerimisega ehk siis VAR-i osas kahjuks uudiseid ei ole.

Mida sa soovid Eesti jalgpallilüldsusele uueks aastaks?
Soovin, et säilitaksime oma ühtse hea energia ja eheda kire meie mängu vastu ning siira soovi panustada valdkonna ülesehitamisse. Oludes, kus Eesti sport ja just võistkonnasport ilmutab kohati hääbumise märke, on jalgpallipüramiid võtmas üha selgemaid kontuure. Tänan Eesti Jalgpalli Liidu nimel kõiki, kes väljakutel ja väljapool väljakuid on sellele kaasa aidanud!