Pohlak: meil on suured probleemid ründavate mängijatega (24)
Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul oli 0:7 kaotus Portugalile küll suur prohmakas, kuid selle aluselt ei ole õige teha järeldusi pikemas plaanis.
- Sul on küsimus, mida tahaksid Aivar Pohlakult küsida? Midagi, mis on sind alati huvitanud, kuid pole olnud kohta, kus küsida? Või hoopis midagi aktuaalset? Saada oma küsimus raul@soccernet.ee ning võid saada oma vastuse!
Pärast meie jaoks väravateta lõppenud Balti turniiri ja 0:7 kaotust Portugalile nõuavad paljud koondise fännid sotsiaalmeedias, foorumites ja kommentaariumites Magnus Pehrssoni vallandamist. Kuidas antud hetkel kriitikud maha rahustada?
Fännide mure ja reaktsioon on mõistetav ja on tore, et koondise käekäik inimestele sedavõrd korda läheb. Tunneme ise ennast halvasti ja nii on ka koondise mängijate ja treeneritega.
Samas ei tehta suuri otsuseid mitte kunagi emotsioonide pealt ja mis Magnus Pehrssoni ajastusse puutub, siis on tema käe all Eesti koondisel olnud kaks suuremat prohmakat - viik valikmängus San Marinoga ja Portugali saun. Kehvemaid tulemusi on olnud teisigi - näiteks viik Gibraltariga, aga neid pole olnud liiga palju. Ilusate tulemuste ritta lähevad viik ja võit Norra üle, suur võit Gruusia üle, viik Rootsiga, võit Soome üle ja võidud valikmängudes Leedu ja Sloveenia üle.
Tõsi, torkab silma, et aastal 2016 oleme löönud vähe väravaid, samas oleme astunud palliga mängus sammu edasi ja viimased neli mängu kasutasime palju nn uue põlvkonna koondislasi, mis pikas perspektiivis on hea. Tõsi on seegi, et meil on hetkel suured probleemid ründavate mängijatega ja seetõttu alustasime pool aastat tagasi noortekoondiste juures koostööd Andres Operi kui ründajate personaaltreeneriga.
Kordan ka siin, et tõe hetk koondise jaoks saabub siiski sügisel algavates valikmängudes, eeldada võib ja lootma peab, et selleks ajaks on kõik mehed rivis ja heas vormis. Mõni neist on küllap ka vanemaks ja kogenumaks saanud.
Tasakaaluks kriitikale - mida teeb Eesti koondis praegu hästi?
Kui Portugali ja Leedu mäng välja arvata, siis oleme astunud tänavu sammu edasi kaitsemängus ja üldises pallivaldamises. Positiivse poole peale paneksin ka noorte mängijate kaasamise ja laiema teise ešeloni loomise. Samas - saime Portugalis sedavõrd palju negatiivseid emotsioone, et selliste asjade väljatoomine mõjub iseendalegi õigustusena ja tähelepanu kõrvalejuhtimisena probleemidelt. Kogu koondis peab selle mängu järel selgelt peeglisse vaatama ja tegema tõsised järeldused. Meil ei ole õigust sellise tulemusega platsilt ära tulla ja seda isegi mitte Portugali vastu nende jaoks õnnelikult kulgenud mängus. Viitan siinkohal muuhulgas Ronaldo teisele väravale, mille eel ta parema jalaga pallist mööda lõi ja see vasakust enam-vähem ristnurka põrkas.
Mida näitasid neli viimast kohtumist tervikuna ning millises seisus oleme hetkel arvestades sügisel algavat valiksarja?
Näitasid eelpoolmainitud probleeme ründemängus ja seda, et oleme haavatavad, kui kõiki põhimehi kohal pole. Näitasid, et väiksemate jalgpallimaade vastu nooremate mängijatega minemine on võimalik ja õigustatud. Näitasid, et suviste sõprusmängude plaan tuleb teha vähemalt sügis-kevad süsteemis mängivatest liigadest tulevate mängijate jaoks lühemaks - tänan Ragnarit, et ta kogu perioodi nurisemata kaasa tegi, aga oli näha, et see käis lõpuks tahtejõu pealt.
ja nüüd istub pingil ? kuidas neid noori siis kaasatakse ?
Või milline peaks olema mängija motivatsioon kui
peale väravalöömist pingimeheks hakkad.
Arusaamatu jama tuleb selle mehe suust välja...
Positiivne polnud mitte noorte kaasamine, vaid flora kaasamine
sest ainukesed uued noored peamiselt kõik FLORAST.
See pidev hala siin kuidas eelistatakse Flora noori hakkab ära tüütama. Keda sealt mujalt siis võtta on, kui teised klubid oma noortel areneda ei lase vaid toovad sisse vananevaid või alavormis välismängijaid? Levadia lubas suure suuga noorenduskuur, läks nagu alati. Kaljul lihtsalt pole oma noori niigi palju, et KTM`i reeglit täita. Infoneti tasemetõus pole tulnud noorte arvelt, kuigi kui üldse siis sealt mõne mehe koondise juurde võiks tuua (Avilov, Harin). Talendikas ründaja Golovjov aga istub esiliigas ja sinna ta ilmselt ka mandub.
Koondisest saaks aga kindlasti paremat mängupilti välja pigistada, kui peatreener pole keegi põhjamaadest. Tooge üks hispaanlane etteotsa ja hakkab ründemäng paranema. Kaitse võibki alguses käriseda, sest lõpuks pole vahet, kas kaotad 5-1 või 3-0. Nii palju on jah vahet, et valiksarjas hakkad väravate vahet vaatama, aga asja iva on selles, et kui alagrupist kohe kindlasti edasi ei saa (oled tabeli lõpuosas), siis seda arvestust pole mõtet ju pidada. Lisaks läheb igasugune värava löömine fännidele rohkem korda kui taga nulli hoidmine. Mulle isiklikult oli kahte mängu Inglismaaga ikka väga piin vaadata. Mõlemal kohtumisel oldi 90% ajast oma väljakupoolel ja kui saadi mingi pealelöök, siis läks see ikka väga mööda. Kaotasime kodus inglastele 1-0 ja Leedu kaotas kodus 3-0, aga Leedul oli ka rohkem väravavõimalusi ja seepärast hindakski Leedu kaotust palju paremaks mänguks. Pehrssoni jutt, et Inglismaaga mängud olid head, on täielik absurdsuse tipp. Kui inglased oleks tahtnud, siis oleks nad ka need 7 ära virutanud. Portugali ja Inglismaa vahe on aga selles, et viimane mängib atraktiivset jalgpalli, teine aga töötab vaid nii palju väljakul, kui selleks vajadust on. Inglismaa on täpselt selline meeskond, kellele 2-0 võidust ükskõik missuguse meeskonna vastu (jätame San Marino ja teised kääbusriigid välja) piisab.
Vaja on mängida LAHTIST jalgpalli, mitte "hoiame taga nulli" jama. See võib toimida Soome, Läti, Malta vastu, aga mitte tippmeeskondade või aste kõrgemal olevate meeskondade nagu Ungari, Sloveenia jt vastu.
tra teil viga on??????
liivak muidugi võiks platsile saada. selle vastu ei vaidle. aga see sappise suunaline massihüsteeria on lihtsalt täiesti debiilne. üks mees oleks nagu kogu koondise impotentsuses süüdi.
Meil jääb puudu sellisest hingestatusest, oma "Mina"´st, ülbusest, enesekindlusest. Pole liidrit. Treener tõstab mehi väljakul nagu mingis arvutimängus, suvalise statistika vms järgi. Tegelikult peaks ta olema eeskuju, motivaator, juht ja meeskonna üheks tervikuks liitja. Meie Persesson aga on pragmaatik, numbri-villu, ta ei oska mängijate jaoks olla põnev, huvitav, vahest ka vabam ja noh...lihtne inimene. Seda on meil vaja. Me peatreener on meid liiga kasti surunud, meie enda mõtlemisvõime ära võtnud, mängime raamide sees. Sellepärast ei tulegi väravaid ja mäng näeb välja tujutu.
Ühesõnaga no mis me siis vaidleme - mängijaid me vahetada ei saa. Meil pole lihtsalt paremaid.
Aga treenerit saame küll!
Perhrsson nahhui saata ja jutul lõpp. Aitab sellest ninnu-nännust - ega see mingi kooli võistkond ei ole, kus kehalise kasvatuse õpetaja treeneriks hakkas. Kuiv, ilmetu ja vastu tahtmist mingi hinde eest väljakul rügamine - see pole üldse see, kui sõpradega pärast kooli vabal pinnal pall käima panna. Kõik kes on seda tundnud, teavad millest ma räägin.
Ja see sama sitt meil seal koondises keebki. Kõik mõtlevad mingist "keemiast". Ei. Asi on lihtne. Õhkkond on vale.