Eesti koondise peatreener Martin Reim tõdes Okeaania turnee lõpus Uus-Kaledooniaga tehtud 1:1 viigi järel, et mängud ei olnud ideaalsed, et lihtsalt istud ja naudid.

"Eks te ise tunnete ka, et kogu asjast olete natuke läbi. Pool satsi reisis meil ju ka Soomed ja Maltad läbi. Kui sul on treenerina juba tunne, et tuleb end kokku võtta, siis mängijatel on väljakul seda enam. Seda oli just näha otsuste vastu võtmisel. See sõltub värskusest väga palju. Kolm nädalat koos olla on ikka liiga pikk aeg. Väsid ju ära. Klubijalgpall on natuke teine, saad vahepeal koju ja oled teiste inimeste ja perega, aga siin nagu eladki kellegi teisega koos.

Arvan, et tänases mängus oli kõige rohkem võimalust oma mängu mängida, sest seda palli ja ka aega ja ruumi oli, aga nii kui pall ettepoole läks, ei olnud kvaliteet see, mis oleks pidanud. Nii söödu kui vastuvõtmise kvaliteet. Seda teravust ja värskust ei olnud. Vahetustega üritasime seda tuua, aga ei õnnestunud seekord sellist head survet lõpuks vastasele teha. Mäng jäigi selliseks ümmarguseks."

Äärekohtunike otsustest vastaste värava ja Joonas Tamme tabamuse puhul

"Ma ei tea, ma sealt keskelt ei näinud. Ei oska kommenteerida. Seda ei näinud. Mäng oli selline, et seal oleks pidanud ise neid olukordi looma ja ära lööma. Selles mõttes oli eelmine mäng isegi raskem, kus oli väga agressiivne tampimine. Nüüd meile anti võimalus mängida ja üles ehitada. Kvaliteedist jäi puudu.

Ma nii naiivne ka ei ole, et kõik, kes tulevad, mängivad rahulikult kõik vastased üle. Siin on viimase piiri peal mängimine. Vastaste kiirus on kasvõi siin kohati täiesti erinev. Mõtlen mängijate kui selliste. Ka kaitsjatel selliseid üks-ühe peale jooksmiseid Eestis nii palju ei tule. Siin otsitakse ikka väga sirgjooneliselt palli värava peale. Siin said nii mõnedki mängijad hea esimese tunde, mis see on. Mõne osas saime kinnitust – nii positiivset kui ka seda, et ei ole veel valmis. Mõne puhul teame, et võime neid järgmisel aastal julgemalt lülitada mängudesse, ka Euroopa satside vastu."

Turneest ja selle lõpust

"Minu arust lõpetasime ilusti. Kõik jäid terveks ja me ei kaotanud. Loomulikult oli see võidetav mäng ja loomulikult oleks tahtnud võita, aga arvan, et ei pea häbenema. Meil olid ka nooremad ja sellised mängijad, kes Eesti liigat mängivad. Neile pidigi see raske olema. Neile olid need väga-väga head sparringpartnerid – just see, et sa oled selle füüsilise piiri peal. Meil treeneritena on nüüd silmaring suurem – kes on valmis ja kellel on vajal kasvada ja saada tugevamaks."

Kas 4- on turneele õiglane hinne?

"Arvan, et see võib see hinne olla küll. Ega siin mängud ei olnud ideaalsed, et istud ja naudid. Aga see oligi selle jaoks, et neid asju sättida ja teha. Kutid teavad nüüd palju täpsemalt, mismoodi tahame A-koondises mängida ja teinekord on natuke lihtsam jälle. Ega meil Euroopas ei ole väga aega selliseid mänge pidada ja teha. Kui kõik kokku võtta: nii mängud kui see, milleks tulime, siis 4- võib täitsa olla. Ühtegi mängu ei kaotanud, kaks võitu, üks viik. Kui hakkad reitinguid vaatama, siis muidugi on teistmoodi. Aga nad ei olnud halvemad satsid kui Kariibidel, mõni oli isegi teravam jalka mõistes. Selles mõttes see reiting alati ei näita seda, eriti kui on kaugemad kohad ja nad ainult omavahel mängivad. Nii nad ei saagi seda reitingut kõrgemaks. Kui sa kuskil oled, siis sinna ka jääd.

Eks me teame, et seda jõudu ja kvaliteeti on koondises rohkem kui meil siin kohal oli. Nendele siinolnud kuttidele oli see aga väga hea koht."