Ühe mõistus ja teise skill: kas selline imemängija viiks Eesti maailma tippu? (1)
Võib öelda, et igaüks on milleski hea. Ent see tavaliselt tähendab, et kuskil tuleb järele anda, sest kõike päris korraga ei saa. Nii on enamasti ka jalgpallurite puhul - see on täiesti okei! See jätabki ruumi ettekujutusele, et mis oleks kui ...
Umbes 11 aastat tagasi rääkis toonane naiste A-koondise peatreener Keith Boanas, et kui tal oleks 20 Anett Vilipuud, võiks Eestist saada koguni maailmameister. See jättis mulje, et täiuslikke mängijaid on olemas küll, kuid neid pole jalaga segada. On mõned üksikud pallurid, kes paistavad silma (peaaegu) kogu "paketiga".
Soccernet.ee sellist pallurit taga ei aja (on praegusel ajal keegi selline üldse olemas?), vaid otsustas lasta naiste Meistriliiga klubide kaptenitel hinnata konkurente-tiimikaaslasi ning panna kokku ideaalne mängija. Kaasa lõid seitsme naiskonna (abi)kaptenid, kes nimetasid parima kuues kategoorias - jõud, mängutarkus, tehnika, kiirus, parem ja vasak jalg.
Sarnaselt Premium liiga ideaalse mängija otsinguga, proovisid ka naiste Meistriliiga kaptenid valida ühte mängijat vaid korra ning arvesse võtta neid pallureid, kes peaksid uuel hooajal kodumaisele platsile astuma. Kui ühe omaduse puhul valitses sajaprotsendiline üksmeel, siis teiste puhul kestis rebimine viimse sekundini. Kokku käis valimisel läbi 15 erinevat nime.
Naiste Meistriliiga kaptenite ideaalne jalgpallur:
Jõud: Emma Treiberg
Saku Sportingus mängiv Emma Treiberg oli 2022. aastal naiste Meistriliiga parim mängija, igati õigustatult. Tipus hullav ründaja lõi kokku 40 väravat ning mine tea, palju sinna juurde ka sööte kogunes (naiste Meistriliigas selle kohta arvet ei peeta). Miks tal see nii hästi õnnestub? Sest ta on jõuline ning kiire, samas ka mobiilne ja nõudlik mängija. Seda eriti just enda suhtes.
"Enne hooaega otsustasin, et olen sel hooajal jalgpallur (peaaegu kõik Eesti naisjalgpallurid on amatöörid, kellele tasu ei maksta - L.J.) ja panustan sellesse nii palju enda aega, kui mul vähegi on. Tänu sellele sain teha palju lisatrenni, üksi, palliga ja pallita. See oli kindlasti selle hooaja edu võti," rääkis Treiberg 2022. aasta lõpus, näppude vahel naiste Meistriliiga parima mängija auhind.
Kuigi eelmine hooaeg numbrite mõttes nii võimas ei olnud - kokku tuli "vaid" 15 väravat - pole Treiberg tegelikkuses järele andnud. Mingis mõttes just vastupidi: oktoobris lõi A-koondises enam kui 30 kohtumist pidanud ründaja oma esimesed koondiseväravad. Kuigi tegemist polnud pommlöökidest tulnud tabamustega (neid põrutab ta muidu kummikommide alla ja peale!), siis paistsid just neis olukordades välja Treibergi tahtejõud, töökus ja rammust pungil energia.
Mida on kaptenitel öelda? "Tegemist on kindlasti võimsaima mängijaga naiste Meistriliigas. Emma oskab oma jõudu väga hästi rakendada nii duellides kui pallikatmisel. Temalt naljalt palli ära ei võta. Kuna see üldiselt ka ei õnnestu, tuleb seejärel karta tema kadestusväärset purakat!"
Mängutarkus: Jaanika Volkov
Mis järgneb U17 koondisele? 18-aastane Jaanika Volkov kinnitab, et A-koondis! Ehk kui Tallinna FC Flora poolkaitsjal oli aeg "suurem" mängusärk selga tõmmata, jättis ta ühe astme vahele ja läks kohe kõrgeimasse mängu. See juhtus 2022. aasta suvel, kui koondise olid üle võtnud Anastassia Morkovkina ja Sirje Kapper. Juba esimene ametlik vastasseis (Kasahstaniga) tõi Volkovile täismängu - tegelikult ei midagi üllatavat - ning edaspidigi oli noor poolkaitsja selgelt tihedamini platsil kui selle kõrval.
Kui minna mõne sammukese võrra tagasi, võib Volkovit iseloomustama võtta hooaja 2019, kui toona 14-aastane pallur lõi tüdrukute U17 liigas 16 mänguga 51 väravat. Nooruspõlves palju ka poistega palli tagunud Volkov kupatati noorteklasside järel poolkaitsesse ning 2021. aastast FC Floras mänginud ässale sobib valatult seegi. Keegi ju ei keela kaugemalt väravaid lüüa, lausub kahekordse naiste Meistriliiga aasta parima poolkaitsja Volkovi mullune statistika - 22 mängu ja 16 väravat.
Mitmetes Euroopa tippklubides testimisel käinud Volkov on Eesti vutimaastikul kahtlemata üks talendikamaid, kavalamaid ning ka tehnilisemaid mängijaid. Ta mängib atraktiivse voolavusega, põimides oma toimetustesse kannasööte ja põhimõtteliselt alati toimivaid konkse. "Usun, et mu plussideks on enesekindlus ja julgus - ka teised on seda välja toonud. Ja enesekindlus just palliga mängus. Läbi aegade on Eesti koondisel olnud seda vähem, aga ma usun, et toon oma naiivsuse ja kogenematusega seda juurde," proovis Volkov mullu aprillis end kirjeldada.
Mida on kaptenitel öelda? "Jaanika on oma vanuse kohta väga küps mängija. On palliga kui vana rahu ja võib ka silmad kinni lasta liini taha ideaalseid sööte või keskväljal mängleva kergusega kolme vastase vahelt läbi pöörata. Selliseid mängijaid ei ole Eestis palju ning see ka näitab, miks ta on juba A-koondise põhitegija."
Tehnika: Aleksandra Kelli
17-aastane Aleksandra Kelli oli eelmisel hooajal esimest korda pronksile jõudnud Tartu JK Tammeka üks olulisemaid lülisid. Tõsi, kogu naiskond töötas õlitatult, ent tartlaste mäng poleks olnud kaugeltki selline ilma noore poolkaitsja julgete söötude, vastaste lõputu narritamise ja mingisuguse kirjeldamatu kaasneva auraga. Justkui oleks tunda, et Aleksat (juba see hüüdnimi on parajalt äss!) ootab helge tulevik.
Selle nimel näeb ta roppu vaeva, kirjutab alla vist igaüks, kes Aleksat Instagramis jälgib. Mida teha, kui väljak on lume all? Aleksa lükkab selle pisut puhtaks, et saaks tehnikat harjutada. Või kui ilm on liiga krõbe, läheb ta jõusaali. Ühesõnaga, sadagu vihma, paistku päike või olgu täiskuu, Aleksa harjutab-harjutab-harjutab. "Meenutab natuke A-koondislast Lisette Tammikut, kes on vaikne, rahulik ja meeletult töökas, sest panustab tohutult palju tunde arendamaks asju, mis tunduvad tänu sellele pühendumusele loomulikult õnnestuma. Aleksa on samasugune," on kiitnud U17 koondise juhendajad.
Aleksa on võimeline palliga trikitamisel kasutama mõlemat jalga, olles sealjuures ühest küljest rahulik, samas ka väle ning seega vastase jaoks meeletult tüütu. Olgem ausad, üsna kindlalt võiks 10 eurot selle peale panna küll, et lõviosa Tammeka kasuks määratud vigadest võitis just Aleksa.
Mida on kaptenitel öelda? "Noor superstaar, kes reaalselt elabki pall jala küljes. On näha, kui palju Aleksa tehnika lihvimisele vabal ajal rõhku paneb. Üks ettearvamatumaid mängijaid meie liigas: tema petted ning ebastandardsed lahendused on imetlusväärsed. Kindlasti on tal veel väga kaugele areneda, aga tema vanuses ei tea küll ühtegi teist nii tehnilist mängijat."
Kiirus: Liisa Merisalu
Kui aastaid Soomes mänginud 22-aastane Liisa Merisalu Eestisse kolis, oskasid rõõmustada vast vaid Tartu JK Tammeka mängijad-poolehoidjad. Miks? Sest teised pidid hakkama nuputama, kuidas pagan seda välejalgset (ääre)ründajat taltsutada tuleks. Eks esimese hooga ei saadudki sotti, sest aastaid A-koondisesse kuulunud Merisalu jaoks oli 2023 ühtlasi ka naiste Meistriliiga debüüthooajaks.
Seetõttu juhtuski nii, et märtsis peetud hooaja avamängus, mil vastas oli meister FC Flora, jõudis Merisalu esimese tabamuseni. Naiste Meistriliiga teises voorus kergitas ta juba kübarat. Aga see pole veel kõik! Liigarindel kokku 20 väravat löönud Merisalu valiti novembrikuu parimaks ründajaks - sest kaks mängu (JK Tabasalu ja Saku Sportingu vastu) tõid kokku koguni viis väravat, üks rohkem ristnurka kui teine.
A-koondises 32 mänguga kolm väravat löönud Merisalu on ehe näide sellest, et vaid kiirusega ei tee jalgpallis midagi. Tõsi, see on ülimalt väärtuslik boonus, mida tuleb osata ära kasutada, kuid ka realiseerimine on Tammeka ründajal väga hästi käpas. "See on individuaalne meistriklass - vaata kõrvalt ja plaksuta!" on vastastiimi peatreenergi 2023. aasta Eesti naisjuunioriks kroonitud Merisalut kiitnud.
Mida on kaptenitel öelda? "Koduliiga kõige kiirem mängija, ega muud ei olegi vaja öelda. Kui tahta Liisa tempos püsida, tuleb vähemalt neli sammu enne teda alustada. Siiralt tunnen kaasa naiste Meistriliiga äärekaitsjatele!"
Parem jalg: Kristina Teern
Saaremaalt pärit 19-aastane Kristina Teern liitus Tallinna FC Floraga 2020. aasta suvel ning lõi juba debüütmängus (Põlva FC Lootosega) kübaratriki. Vast kõik said aru, et ega siin nalja ole. Ning Teern lõi kaheksa mänguga kaheksa väravat. Noor ründaja kasvatas saldot sammukese jagu iga hooajaga ning mullu kogunes 23 mänguga 30 väravat. Nii kuulutati ta nii naiste Meistriliiga suurimaks väravakütiks kui konkurentide valikul ka liiga parimaks ründajaks.
Pikakasvuline Teern on pinnuks silmas igale kaitsjale, sest tema oskustepagas on rikkalik. Kui ründaja leiab ruumi, oskab ta kiirusega selle ära kasutada. Kui aga kaaslane lükkab värava ette hea söödu, on Teern sealgi kohal. Sealjuures pole tal erilist vahet, kas mänguvahend jääb paremale või vasakule jalale, kaugele või lähedale, pihta saab igal juhul. Ja kuidas veel.
"Üks trumpidest on võib-olla see, et ma suudan mõlema jalaga lüüa. Mitte nii, et kui olen paremajalgne, siis vasakuga võib-olla söödan, võib-olla mitte. Olen teinud nii, et kui vaja, siis löön mõlema jalaga ja ükskõik kust," teab lõppenud aastal ka A-koondises debüteerinud noor ründaja, et palli toksimise mõttes nõrgem jalg pole all lihtsalt tasakaalu hoidmiseks.
Mida on kaptenitel öelda? "Tema puhul on põnev see, et teda on väiksest peale pandud igasuguseid karistuslööke ja penalteid lööma ning meenub vaid üks kord, kus ta eksis - väravavaht tõi palli lati alt ära. Samas järgmise palli pani ta samasse kohta ning ühtlasi ka väravasse ... Teerni parem jalg lööb täpselt ja tugevalt - nii tugevalt, et sageli tahaks oma tervist väärtustades eest ära tulla."
Vasak jalg: Lisette Tammik
Eesti aasta parim naisjalgpallur ja naiste Meistriliiga parim mängija - oleks lausa kriminaalne 25-aastast Lisette Tammikut sellisest projektist välja jätta. Ega õnneks seda soovi kellelgi polnud ka, pigem oli küsimus selles, millisesse patta Tammiku nimi potsatada. Sest tõesti, tegemist on ülimalt tehnilise, samas ka nupuka ning paganama hea vasaku jalaga mängijaga. Kuna just viimases kategoorias kuklasse hingajaid polnud, tegid kõik kaptenid täpselt samasuguse valiku.
Kuigi Tammik on juba mitu aastat naiste Meistriliigas oma väärtust tõestanud, käinud vahepeal piiri taga ka, siis suudab ta ikka ja jälle üllatada. Protokollis võib olla kirjas küll, et Tammik mängib ründajana, ent teda jagub niite tõmbama ja sööte jagama tegelikkuses igale poole. Muidugi eredaimad hetked meenuvad 2023. aasta lõpust, kui Tammik A-koondises esmalt Armeeniale kolm lõi, järgmine kord pani kaks ning seejärel jõudis pall (paremast jalast!) ka Iisraeli ristnurka.
"Iga jalgpalluri unistus on ühel päeval oma riigi parim olla. Minu jaoks on suur au selline tiitel vastu võtta, olen selle nimel teinud palju tööd. Kuigi mul on seljataga väga hea aasta, tuli auhind mulle üllatusena," tõdes Tammik aasta lõpus. "Olen oma vaimse tervise ja enesearenguga palju vaeva näinud, et tipptasemel hakkama saada. See on olnud väga põnev ning äge teekond minu jaoks."
Mida on kaptenitel öelda? "Lisette vasak jalg keerutab nii vastaseid kui ka palle aastast 2008. Ta võiks viisakusest küpsiseid ka kohvi kõrvale pakkuda, aga tõenäoliselt mõjuks see kuisele eelarvele üsna rängalt."
***
Pealkirjas esitatud küsimus polegi vastamiseks mõeldud, sest säärane mängijate tükitamine ja seejärel kloonimine (et näiteks MM-iks saaks tiimi kokku) kuulub igal juhul utoopia valdkonda. Mõtiskleda võib ikka.
Pikk ette (ja ise järele) | Flora metamorfoos - varem oleks neile kuus tükki löödud juba pausiks!
(0)
