Eesti koondise peatreener Martin Reim jäi 0:0 viigimängus Kreeka vastu oma hoolealuste kaitsetööga väga rahule.

"Oli töövõit, kõva andmine, kaitses supermäng. Kaitsefaasis panime päris korralikult nende käigud lukku. Esimesel poolajal mõned tsenderdused olid ohtlikud, aga üldiselt neil väga võimalusi ei olnud. Seda oli ka näha nende mängust - neil vahepeal ei olnud ideid. Praeguse süsteemi järgi on kaitse mäng-mängult kindlamaks läinud," rääkis Reim.

"Standardolukordi on isegi suurtel tiimidel niimoodi keeruline kaitsta, et vastane üldse mingisugust šanssi ei saa. Vabalt või korralikult kreeklased löögile ei saanud. See kontakt, et pealöök oleks väga ebamugav, oli alati olemas."

Seda, et Eesti tegi oma esimese vahetuse alles 81. minutil, kommenteeris Reim: "Otseselt kuskilt ei lagunenud. Olime kogu aeg valmis vahetusi tegema, aga mängurütm käis väga üles-alla ning meie mängijatel oli aega hinge tõmmata. Ka vanematel mängijatel, kes muidu väsivad."

"Vanemad mängumehed näitasid, et nad olid praegu heaks valikuks. Kogemust oli väljakul tunda, paljudes olukordades mängiti hästi targalt."

Rünnakufaasi kohta kostis treener: "Oli rünnakualgeid. Meie praeguses süsteemis on äärepoolkaitsjad ründavamat tüüpi mängijad, kes peavad kõvasti rünnakust osa võtma. Aga kui pikalt ilma pallita olla ja liiga alla vajuda, siis on pikk maa tõusta. Samas olid ääred hästi vabad. Kui me palli võitsime, siis me kahjuks ei kasutanud seda ära, vaid mängisime Henri [Anierile] otse kehasse. Seal on tugevate kreeklaste vastu keeruline palli säilitada. Teisel poolajal tuli juba rohkem palle tsoonidesse jooksu peale ja meie ründajad said vabasse ruumi."

"Oli võimalus esimene vahetus kümme minutit varem teha, et viia värskeid jalgu rünnakule juurde. Aga kindlasti oleksime sellise vahetusega võtnud ära mingisuguseid oskusi kaitsefaasist. Kui oleksime 0:1 taha jäänud, oleksime teinud kohe ründavama vahetuse ära, aga 0:0 hoidis vahetusi kinni. Platsil olnud mängijad olid juba mängus sees ja teadsid, kuidas mängida ja kust suruda."