Eesti parim Helsingi Kreenholmi-murul - Alex Matthias Tamm (19)
Eesti koondis otsis pärast Poolale suurelt kaotatud sõelmängu lohutust põhjanaabrite juurest, keda oli kolmel viimasel korral võita suudetud. Seekord jäi maavõistluses siiski 2:1 peale Soome.
Eesti alustas kevadiselt künkliku muruga Helsingi olümpiastaadionil hästi ja tegi esimese korraliku pealelöögi juba mõnekümne sekundi möödudes, kuid poolaja keskpaigas kaldus initsiatiiv aina selgemalt Soome kätte. 30. minutil teeniti Markus Poomi vea järel penalti, mille Karl Jakob Hein küll tõrjus, ent lööja Fredrik Jensen jõudis ise esimesena tagasipõrkunud pallini ja avas ikkagi skoori. Kaheksa minutit hiljem eksis Eesti kaitsetöös taas ja väravaesise segaduse tulemusena läks lõpuks protokolli kirja Heina omavärav.
Teisel poolajal elavnesid taas ka Eesti rünnakud ning 62. minutil jõuti sihile. Henri Anier teenis nurgalöögi, suunas seejärel Poomi antud palli peaga väravaesisele ning õiges kohas oodanud Alex Matthias Tamm sai kirja karjääri esimese koondisevärava. Paraku ei õnnestunud Eestil allesjäänud pooltunni jooksul viigitabamust kätte saada ning vastu tuli võtta 1:2 kaotus.
Soccernet.ee toimetuse hinded:
Karl Jakob Hein – 5. Kokkuvõttes ei olnudki tal üleliia palju tööd ja selleks väheseks, mida teha tuli, oli valmis. Penaltitõrjetega hakkame juba suisa harjuma ja patt oleks ju nuriseda, aga kuidas see "lauapall" niimoodi tagasi värava ette põrkas? Teine värav läks protokollis küll tema nimele, aga segadus sai alguse kaugelt enne Heina pallipuuteid.
Kristo Hussar – 5. Kogemuste puudumist arvestades oli ehk isegi üllatavalt enesekindel. Kahetine mäng, kaitses tema pealt kohati kärises, näiteks teise värava puhul, kuid samas kompenseeris paljutki innuka tahtmisega. Oli ilmselt üks, kes peatreeneri vaheajakõnest julgust sai, sest teisel poolajal toetas rünnakut palju aktiivsemalt ja oli üldse märksa rohkem pildis.
Märten Kuusk – 5. Seda tagaliini vaadates pidanuks olema liider ja klubivahetuse järel tekkinud mänguaeg ning kasvanud enesekindlus paistsid välja ka, aga siis tuli jällegi sisse ootamatuid vigu. Suurima prohmaka järel jagus vähemalt kogenud mängija oidu vastane kohe vea ja kaardiga maha võtta. Pigem jäi siiski silma positiivsete liigutustega.
Maksim Paskotši – 5. Näis, et Poola-mängu ebaõnnestumine painas teda veidi, tahtis (eelkõige endale?) üsna palju tõestada. Kohati isegi liiga palju, mis tingis vigu. Üldiselt oli tema hoiak siiski eeskujulik. Käis mõlema ääre pool abistamas, kui vaja, aga ehitas lihtsa eksimusega vastastele ka kolmanda värava, mis õnneks küll suluseisu tõttu ei lugenud.
Erko Jonne Tõugjas – 5. Kohati kindel, kohati ebalev nagu kogu Eesti meeskond. Ei peljanud kehamängu ja võitles tublisti õhus, samas kippus palliga olles seda liiga kiiresti kaaslastele sokutama. Ent kui arvestada, et võrreldes Kuuse ja Paskotšiga on tal A-koondise kogemust ning kaaslastega üksteisemõistmist tohutult palju vähem, püsis kenasti ansamblis.
Artur Pikk – 6. Esimese kümmekonna minutiga oli juba teinud äärelt mitu head tõusu ning jaganud paar head tsenderdust. Siis hoog veidi rauges ja hakkas ka praaki sisse tulema, aga üldiselt hoidis taset kuni väljavahetamiseni. Kripeldama jääb teise värava olukord – näis, et kaotas korraks enda selja taga olnud mehe täiesti ära.
Martin Vetkal – 4. Alustas hea pealelöögiga, aga edaspidi oli omadega veidi laiali ja tundus, et ei saanud mängul päris täpselt ohjadest kinni – millal mida teha ja eeskätt millal kui palju riskida? Positsioon on muidugi nõudlik ja kuna oleme teda juba näinud enamat suutmas, jäi seekordsele mängule kerge pettumuse maik juurde. Teise värava puhul lasi vaid hetkeks Soome poolkaitsja liikumise silmist, aga sellest piisas.
Markus Poom – 4. Penaltiviga tõmbab paratamatult hinnet alla, sest see oli tegelikult isegi topelteksimus – kõigepealt lõi pallist mööda ja siis läks päästa püüdes vastast torkima olukorras, kus poleks enam vaja olnud. Kahevõitlustes jäi kohati passiivseks, samas heastas patte veidi hea nurgalöögiga, kust sündis värav.
Markus Soomets – 6. Alustas väga innukalt ja sellist kerget nahaalsust, kus vastane lihtsalt kätega eest lükatakse, tahaks tema esituses sagedamini näha. Oli näha, et ta otsib aktiivselt võimalusi mängus sees olla ja mängu mõjutada ning eriti avapoolajal õnnestus see hästi. Teisalt tuli sisse ka paar jämedamat eksimust, üks neist lõppeski ja üks võinuks lõppeda soomlaste väravaga.
Henri Anier – 6. Õpikumaterjal sellest, kuidas olukorrad järjepidevalt lõpuni mängida, isegi kui tead, et sealt ei pruugi midagi sündida. Aga võib! Parim näide sellest oli Eesti värav, millele eelnenud nurgalöögi sünd oli sajaprotsendiliselt Anieri teene. Oli mängus kogu aeg "kohal", kuigi palliga sai vähe tegutseda ja neil üksikutel hetkedel takerdus pigem kaitsjatesse.
Alex Matthias Tamm – 7. Sai kohe hästi mängu sisse ja mida aeg edasi, seda mugavamalt end tundis. Selline rassimine ja must töö talle sobivad, lisaks oskas end värava puhul õigel ajal õigesse kohta sättida ehk näitas ründajavaistu. Jõudis veel paari pealelöögini, teenis vigu ja võttis rünnakuid enda kanda.
Mihkel Ainsalu – 5. Tõi sekkudes mängu füüsilisust, mida tema sissevahetamisega ilmselt taotletigi, aga oli ka palliga märgatav. Karistuslöök healt positsioonilt jäi madalaks, kuid jätkuolukorras tegutses sihiga värava suunas. Suutis agressiivsusega veidi ka kaaslasi nakatada.
Vlasi Sinjavski – 4. Kui vahetusest sekkuv mees teeb kohe neli tehnilist praaki järjest, on see halb. Kui ta ääres seejärel riske enam ei võta, aga rünnakule ka suurt midagi pakkuda ei suuda, pole see kuigivõrd parem. Palli küll enam ei kaotanud, aga selleks teda ju platsile ei vahetatud. Kokkuvõttes Sinjavskile mitteomaselt ilmetu esitus.
Mark Anders Lepik – 5. Mees, keda alati justkui ei märka, aga kes on siis jälle õigel ajal õiges kohas. Samas tuleb neist kohtadest oma poolvõimalusi ka märksa paremini võimalusteks vormistada. Ühe löögi saatis healt positsioonilt kõvasti mööda, paaril korral õiget lööki ei tulnudki.
Kevor Palumets – 5. Sekkus energiliselt, ei peljanud kaitses vea piiril – ja kohati seda ka mõistlikul määral ületades – mängida. Ründepanus ja palliga mäng jäid samas kesiseks.
Kaspar Laur ja Konstantin Vassiljev – mängisid hinde teenimiseks liiga vähe.
Eesti koondis - 5. Konteksti arvestades (mängule tuldi ebaõnnestumise ja pettumuse pealt) suudeti vähemalt sisu näidata. Aga välja paistis seegi, et meeskonna enesekindlus on jätkuvalt habras, endale lasti lüüa kaks igati välditavat väravat ja individuaalseid lihtsaid eksimusi kogunes lõpuks taas omajagu, lihtsalt soomlased ei karistanud meid kõigi eest tabamusega. Kas tegu oli ühekordse sähvatusega või on see millegi pikaajalisema elementaarne vundament, peavad näitama järgmised koondiseaknad.
Hinnete legend: 10 - teiselt planeedilt; 9 - ulmeliselt hea; 8 - väga hea; 7 - hea, 6 - standardhinne, normaalne mäng; 5 - veidi alla ootuste; 4 - halb; 3 - väga halb; 2 - täiesti kohutav; 1 - tuleks kaaluda alavahetust.
Sa ikka nägid, et mis seisus see väljak oli? - Soomes kasvab talvel muru sama vähe, kui Eestis, kui mõni veel kursis ei ole
Kokku 114 mängu
Kaotused 62
Viigid 21
Voidud 31 - millest 20fg
93 loodud ( vaadake kellele skoorisime)
Endale lastud 181
suuremad võidud (~7)
- norway FG
- Georgia FG
- Slovenia WCQ 2014
- Croatia FG
- Greece NL
- Finland (3x) FG
WINS
Est vs tajikistan 2:1 2014 fg
Est vs slovenia 1:0 2014 ueq
Est vs norway 1:0 2014 fg
Est vs jordan 1:0 2014 fg
Est vs finland 2:0 2015 fg
Vs san marino 2:0 2015 ueq
Vs lithuania 1:0 2015 ueq
Vs georgia 3:0 2015 fg
Vs saint kitts 3:0 2015 fg
Vs andorra 2:0 2016 fg
Vs gibraltar 4:0 2016 wcq
Vs antigua barbuda 1:0 2016 fg
Vs croatia 3:0 2017 fg
Vs latvia 2:1 2017 fg
Vs cyprus 1:0 2017 wcq
Vs gibraltar 6:0 2017 wcq
Vs malta 3:0 2017 fg
Vs fiji 2:0 2017 fg
Vs vanuatu 1:0 2017 fg
Vs lithuania 2:0 2018 fg
Vs greece 1:0 2018 nl
Vs gibraltar 1:0 2019 fg
Vs lithuania 1:0 2021 fg
Vs finland 1:0 2021 fg
Vs latvia 2:1 2021 fg —-
Vs belarus 2:0 2021 wcq
Vs san marino 2:0 2022 nl
Vs malta 2:1 2022 nl
Vs malta 2:1 2022 nl
San marino 4:0 2022 nl
Lithuania 2:0 2022 fg
Finland 1:0 2022 fg
Kokku 114 mängu
Kaotused 62
Viigid 21
Voidud 31 - millest 20fg
93 loodud ( vaadake kellele skoorisime)
Endale lastud 181
suuremad võidud (~7)
- norway FG
- Georgia FG
- Slovenia WCQ 2014
- Croatia FG
- Greece NL
- Finland (3x) FG
WINS
Est vs tajikistan 2:1 2014 fg
Est vs slovenia 1:0 2014 ueq
Est vs norway 1:0 2014 fg
Est vs jordan 1:0 2014 fg
Est vs finland 2:0 2015 fg
Vs san marino 2:0 2015 ueq
Vs lithuania 1:0 2015 ueq
Vs georgia 3:0 2015 fg
Vs saint kitts 3:0 2015 fg
Vs andorra 2:0 2016 fg
Vs gibraltar 4:0 2016 wcq
Vs antigua barbuda 1:0 2016 fg
Vs croatia 3:0 2017 fg
Vs latvia 2:1 2017 fg
Vs cyprus 1:0 2017 wcq
Vs gibraltar 6:0 2017 wcq
Vs malta 3:0 2017 fg
Vs fiji 2:0 2017 fg
Vs vanuatu 1:0 2017 fg
Vs lithuania 2:0 2018 fg
Vs greece 1:0 2018 nl
Vs gibraltar 1:0 2019 fg
Vs lithuania 1:0 2021 fg
Vs finland 1:0 2021 fg
Vs latvia 2:1 2021 fg —-
Vs belarus 2:0 2021 wcq
Vs san marino 2:0 2022 nl
Vs malta 2:1 2022 nl
Vs malta 2:1 2022 nl
San marino 4:0 2022 nl
Lithuania 2:0 2022 fg
Finland 1:0 2022 fg
Seda siin ainult osataksegi, maha teha, ainus võit kaotuste korral on vastaseid muudmoodi maha teha.
Aga Anier-Hein ma arvan pole vahet kumb väärt meestest kapten on.
Üksasi tase, teine ka et kapten oleks väljakul ja riietusruumis kapten.
Näitena ei kujuta üldse ette kuidas on Brasiilias hetkel jonnipunn Vin Jr kapteniks saanud
Tol ajal ka kerge polnd.....kui kõik tegime südamest.....
Mida täna näeme?
Mitte sittagi...
Eesti jalkas lõppes kõik 2011 aastal----
Ma ei loe moorali ........
PS Meie kumirid olid : Matti Gilden, Tom Kaldmaa,Rein Auk, Andres Gaikovich ja paljud teised.......
PS Tänane jalka Eestis nagu - sittasti filmitud pornofilm ....kogu moos!
Paistab, et treenerid midagi ikka jagavad, kui Sinjavskit kummaski mängus ja Poomi Poola mängus põhisse ei pandud.
Pigem tundub asi olevat egos. Iga aasta vahetuvad koondised, kellega kõik eestlased koondist võrdlevad. Kui Islandil läheb hästi, võrreldakse nendega. Kui Luksemburg üllatab, võrreldakse nendega. Nimetaksin seda hype'iks, kuna see pole reaalne, et ühtegi n-ö ülesehitamise faasi koondisel ei tule. Praegune periood on olnud pikk, nõus, aga samas on sellesse 2011-tänane päev perioodi jäänud nii noorenduskuur, mitmed peatreenerid... eelkõige arvan mina, et klubid pole suutnud kedagi peale toota, pole mõtet Häberlit või koondist siunata.
Kui ma nüüd ei eksi, siis väga paljud selle Islandi mineku või ka tänase Luksemburgi heade esituste arhitektid on jalgpallihariduse saanud hoopis välismaalt ehk seal on kaks varianti - kas klubid on loonud väga tugevad sidemed Kesk-Euroopa klubidega või siis juhtus lihtsalt olema üks-kaks Euroopasse kolinud põlvkonda, kelle lapsed sealse jalgpallihariduse said. Igatahes peaks eeskätt klubidele otsa vaatama, kes lihtsalt ei tooda hetkel kvaliteeti peale. Mõistagi kogu selle teema eest vastutab Pohlak, ent siiski on isegi suurem roll kanda klubidel ja nende juhtidel - Pohlak saab küll suunata, saab mingeid asju nõude, saab toetada, ent igapäevaselet on vähemalt noormängijate arendamine klubi enda töö, mis on vajalik nii neile kui ka Eesti koondisele üldiselt. Ja lõpuks jõuab see järjekord ka fännideni, kes võiksid käia rohkem kohapeal mänge vaatamas, mis toob klubidele raha sisse, mida saab investeerida kas taristusse, kas parimate noorte skautimisse, kas treenerite koolitamisesse, kas treenerite palka või kuhu iganes. Seega elage see pettumus välja ning kui Premium Liiga algab, võtke sammud tribüünile.
Ma olen üldiselt su jutuga nõus, kuid siin on üks suur AGA. Nimelt kui meie pallurid ei oleks midagi teinud viimastel aastatel üldse, siis oleks väga nõus, kuid nad on. Väga mitmed neist olid olulistes rollides Flora edukates euro-aastates. Jah kindlasti oli seal rolli ka meie vanadel kogenutel, kuid nad ei vedanud lihtsalt noori kaasa, kellel oma rolli poleks olnud. Noored tõestasid end väga palju, praegusest koondisest kaitse liidrid olid siis Kuusk ja Tamm. Poolikus tavaliselt oleks Miller ja Soomets, hetkel üht ei ole, muidugi Kostja on liiga vana. Äärtest on koondises Sinjavsky. Ründaja hetkel on küll vigastatud. Ma ütleks et materjali on juba sealt ja need teised kes veel mujalt koondises on ei ole ka kehvem materjal.
EHK, suurim probleem on treeneris, kes ei pane neid mängima normaalselt. Ma ütleks et koondise potensiaalist võetakse välja 20% kui aus olla. Sest see kuidas kaitstakse ei ole ka ju midagi ilusat või korralikku. Poolaga olime 5. minutist alates mitte kompaktselt kaitses vaid sõna otseses mõttes 8 meest olid ühe liini peal kaitses. Täiesti kahedimensionaalne kaitse oli, nagu ainult oodataks et millal tsenderdused tulevad. Muidugi Poola nägi selle kohe ära ja hakkas liinide vahelt mängima lühikesega, mitte taguma palli Lewa peale. Tundus nagu treener unustas mainida, et teised peale Lewa oskavad ka mängida. Kaitse peaks ikka vaatama kompaktselt nii, et kolmnurk kärgedega kaetakse ütleme siis 5-4 formatsioonis ka platsil pikkuse osa ära, et ei saaks meist lihtsalt lühikestega läbi mängida.
Teiseks, ma ei mõista miks me mängime 3 kaitsjaga formatsiooni, kui meil päriselt täielikult puuduvad mängijad kes mängiks wingbacke igapäevaselt ja veel olulisemalt, kes oleks omaduste poolt head wingbackid. Artur Pikk võib olla omadustelt kõige lähedasem sellele, kuid see pole eriline kompliment, ta on ikkagi kõvasti parem 4se kaitseliiniga. Eriti arvestades, et 3-5-2 formatsioonis on nendel äärtel üks kõige suuremaid ja olulisemaid rolle nii kaitse kui ka rünnakute formatsioonis. Kui vaadata enamusi väravaid viimasest kahest mängust, siis meid harutati ilusti lahti just wingbacki pealt.
Seetõttu leian et parem oleks võtta treener, kes suudaks rohkem meie potensiaali ära kasutada, mitte raisata praegust põlvkonda. Ma ei ütle et oi kuidas peaksime jõudma suurturniirile, kuid ma näen et 1-5 poolale ja 0-4 või 0-2 praegusele Rootsile või isegi 1-2 Soomele pole meie maksimaalne potensiaal hetkel, materjal on parem, lihtsalt seda tuleb osata ka kasutada!
Ja eks see Flora edu oli vinge ning äge, et just eestlastega midagi tehti, ent ka see on välgatus omaette ning pigem olen nõus soomlaste tehtud artikkliga (Delfi ehk tõlkis ära ka), kus üks punkt oli, et Eesti koondis on katastroofiline ning seal mängivad mängijad, kes ei saaks ka Soome kõrgliigas platsile. Ilmselgelt mingitele meestele tehakse selle ütlusega liiga, ent samas vaata siis mõne meie ründava mängija statistikat. Seda tegelikult pole. Selle Sinjavskyga täpselt see teema minu arust ongi. Soome vastu lükkas ainult tagasi, enne Poolat olevat vist trennis nägusid teinud (?) ning kuigi aeg-ajalt leiab Soccernetist video, kus kutt lööb või söödab, aga seda on lihtsalt nii vähe. Seega on päris keeruline koondise treeneril mängijaid kasvõi kääbusriikide vastu lööma panna. Sappinen ju Flora edu ajal lõi ning Anier samuti, aga ma ise pakuks, et seda tehti tänu enesekindlusele, mis nõjatus klubiväravatele.
Minu arust oleks väga ok mängijatel mängida kasvõi mõnes Euroopa esiliigas, peaasi, et mänguaega saadakse ning just ründemängijad ka skoorida suudavad. Ka 2011.aastal mängu teinud koondisemängijad ei olnud koondise parimatel aastatel megaklubides, aga vahe oli selles, et nad mängisid. Aga ilmselgelt on seda fännil hea öelda, et minge ja teenige vähem palka ning ''raisake'' oma aastaid kuskil esiliigas.
